Harjutus 13. Teksti kirgavahemärgistamine (Nietzsche)

Elu see on rõõmude allikas aga kust kaasa joovad ka kaabakad sääl on mürgitatud kõik allikad

Kõik puhas on mulle armas kuid ma ei või näha irevil lõustu ja ebapuhaste janu

Nad heitsid oma pilgu allikasse ja juba paistab mulle säält vastu nende ilge irvitus

Püha vee on nad rüvetanud oma himurusega ja kui nad oma räpased uned nimetasid rõõmuks rüvetasid nad veel sõnadki

Tuligi tõrgub kui nad oma niisked südamed panevad ta paistele vaim ise suitseb ja susiseb kui kaabakad liginevad tulele

Imalaks ja ülimuredaks muutub nende käes puuvili tuulemurtuks ja rootsikuks kahetab nende pilk viljapuu

Ja paljud kes läksid kõrbe ja kiskjatega sääl kannatasid janu ja ei tahtnud vaid ühes räpaste kaameliajajatega kaevu ääres istuda

Ja paljud kes tulid kui rüüstajad ja ränk rahesadu viljapõldudele tahtsid vaid oma jalga kaabakate kõrile panna ja nõnda nende kurku kinni toppida

Ja mitte see teadmine polnud paluke mis mind kõige enam läkastas et elus ikka peab olema vaen ja surm ja ristikannatus