Geograafiline asend
Õppisid geograafilist asendit 7. klassi loodusõpetuse I osas.
Geograafiline asend on mingi maa-ala või piirkonna (nt riigi, maakonna) asukoht maakeral. Asendit vaadatakse kaardilt või gloobuselt.
Geograafilist asendit iseloomustatakse alljärgnevate näitajate abil:
- asend ekvaatori suhtes – tehakse kindlaks, kas uuritav koht asub põhja- või lõunapoolkeral. Näiteks Eesti asub põhjapoolkera põhjapoolsemas osas.
- asend nullmeridiaani suhtes – tehakse kindlaks, kas uuritav koht asub ida- või läänepoolkeral. Näiteks Eesti asub idapoolkera läänepoolsemas osas.
- asend mandril ja maailmajaos – tehakse kindlaks, mis mandril ja mis maailmajaos uuritav koht asub. Eesti asub Euraasia mandri loodeosas ja Euroopa maailmajao põhjaosas.
- asend ookeanide ja merede suhtes – tehakse kindlaks, kas on mereriik, mis ookeani või mere ääres uuritav koht asub. Eesti asub Läänemere idakaldal. Läänemeri on Atlandi ookeani osa.
riigi geograafiline asend:
- asub poolkera osas.
- asub poolkera osas.
- asub mandri osas ja maailmajao osas.
- riik mereriik.
- asub mere kaldal.
Suurus
Maa-ala geograafilise asendi iseloomustamisel räägitakse ka selle suurusest ja võrreldakse seda teiste maa-alade suurustega.
Eesti on väike riik, Eesti pindala on 45 339 km².
Euroopas on aga veel väiksemaid riike. Eestist väiksemad on Taani, Belgia, Holland, Šveits jt.
Mõni riik on nii väike, et seda nimetatakse kääbusriigiks. Kääbus-riigid on näiteks Malta, Küpros, Luksemburg, Vatikan jt.
Eesti suurim ulatus põhjast lõunasse on 250 kilomeetrit ja läänest itta 350 kilomeetrit.
Mandri-Eesti keskpunkt asub Adaverest natuke lõuna pool Tallinna–Tartu maantee äärses metsatukas.
Mandri-Eesti keskpunkt on tähistatud suure kiviga.
- riigi suurus on km².
- Võrreldes teiste Euroopa riikidega, kuulub ta riikide hulka.
- riigi suurim ulatus põhjast lõunasse on km.
- riigi suurim ulatus läänest itta on km.
*Äärmuspunktid
Mingi maa-ala äärmuspunkt on selle maa-ala kõige kaugemale põhja, lõunasse, itta või läände ulatuv koht.
Kui tegemist on mereriigiga ja lisaks mandriosale on riigil ka saared, siis võib olla ühes ilmakaares kaks äärmuspunkti – üks mandriosal ja teine saarel.
Nii on Eesti äärmuspunktid (vaata Eesti äärmuspunktide kaarti)
- põhjas Purekkari neem Pärispea poolsaarel mandriosas ja Vaindloo saar
- lõunas Karisöödi küla
- idas Narva linn
- läänes Ramsi neem Noarootsi poolsaarel mandriosas ja Nootamaa saar
Paremal pool jõge on juba Venemaa.
- põhjas
- lõunas
- idas
- läänes
riigi äärmuspunktid on:
- põhjas
- lõunas
- idas
- läänes
Rannajoon
Suuremate veekogude (merede ja suurte järvede) vee ja maismaa vaheline piir on rannajoon.
Rannajoon on riigiti väga erinev.
Vaatle
Eesti looduskaardil Eesti rannajoont.
Mida märkad?
Eesti rannajoon on väga tugevasti liigestatud. Siin leidub palju poolsaari, saari, lahtesid ja väinasid. Seetõttu on ka rannajoon hästi pikk.
Vaatle
Läti rannajoont. Milliseid erinevusi märkad, võrreldes Eesti rannajoonega?
Kaardi vaatluse põhjal näed, et Läti rannajoon on kohati peaaegu sirge ja seetõttu ka lühem.
- poolsaar
- saar
- laht
- väin
- riigi rannajoon on
- Rannajoone pikkus on km.
- Suuremad saared on:
- Suuremad poolsaared on:
- Suuremad lahed on:
- Suuremad väinad on:
Piirid ja naaberriigid
Maa-ala geograafilise asendi iseloomustamisel räägitakse ka maa-ala piiridest ja naabritest.
Eesti põhja-, lääne- ja edelapiir on merepiir.
Idas ja lõunas on maismaapiir, mis kulgeb suures osas piki järvi ja jõgesid.
Eesti piir Venemaaga on ühtlasi ka Euroopa Liidu idapiir.
- Eesti põhjapiir kulgeb mööda
Üle mere naaberriik on - Eesti läänepiir kulgeb mööda
Üle mere naaberriik on - Eesti idapiir on maismaapiir, mis kulgeb enamasti piki veekogusid: piki ja järve ning piki jõge.
- Eesti idanaaber on
- Lõunas on Eestil maismaapiir
riigi piirid ja naaberriigid on:
- põhjas
- lõunas
- idas
- läänes
Jätka oma esitlust
Kanna leitud andmed esitlusse.
Selle teema lõpuks on valmis alljärgnevad slaidid:
- Geograafiline asend
- suurus
- *äärmuspunktid
- rannajoon
- piirid ja naaberriigid
Ära unusta lisada pilte ja kaarte. Lisa kindlasti igale pildile ja kaardile juurde internetiaadress, kust need leidsid.
Salvesta töö arvutis oma kausta.
