- Kuidas mõjutas tööstuslik revolutsioon inimeste haridust ja maailmavaadet?
Kirjaoskuse levik
19. sajandi kõige olulisem kultuuriline murrang oli see, et lugemis‑ ja kirjutamisoskus jõudis kõigi inimesteni. Varasemas ajaloos tuli lihtrahva puhul eeldada, et nad ei oska lugeda ja kirjutada, 20. sajandi algul muutus aga üha imekspandavamaks hoopis see, kui mõni täiskasvanu ei osanud lugeda (kirjaoskuse tase jäi siiski suhteliselt madalaks Hispaanias, Portugalis ja Venemaal). Alamkihtide suhtumine kooliharidusse muutus. Kirjaoskuse levik poleks saanud olla nii kiire, kui inimesed poleks hakanud ise loomulikuks pidama seda, et 7–12‑aastased lapsed käivad koolis ja et õppida tasub teadmiste enda, mitte üksnes neist saadava materiaalse kasu pärast.
Esimese maailmasõja alguseks (1914. a) suutis enamik eurooplasi ajalehti, raamatuid ja muud nende jaoks olulist infot lugeda. Nii talurahvas kui ka töölised olid võimelised lepingutest aru saama ja neile alla kirjutama. Sõjaväkke võetud mehed saatsid oma olukorrast ja tegemistest kodustele kirju. Lihttöölised oskasid mingis ulatuses ka arvutada, tabeleid koostada ja said aru masinate kasutamise juhenditest.
Kirja tundvatel töölistel olid paremad võimalused oma õiguste eest seista ja ametiühinguliikumises osaleda. Kirjaoskuse laienemisest võitsid palju ka rahvuslikud liikumised. Lugeda oskavaid inimesi oli hoopis lihtsam poliitiliselt mõjutada. Kõigi inimeste teadmised maailmast avardusid, ebausk taandus ja maailma seletamine üleloomulike nähtuste kaudu vähenes. Piirkondlikud keeleerinevused ühtlustusid ja kasvas kultuuriliste ühisteadmiste osa.

Ajakirjanduse võidukäik
Üldise kirjaoskuse saavutamine ei suurendanud mitte ainult raamatute trükiarvu, vaid sellega kaasnes ka ajakirjanduse laiem levik ja ühiskondliku tähtsuse tõus. Oma osa väljaannete tiraažide kasvus oli muidugi ka tehnika arengul, mistõttu oli võimalik kirjasõna üha suuremates kogustes trükkida ja levitada. Paranes ka väljaannete trükikvaliteet, 19. sajandi lõpul algas fotode ja värviliste piltide võidukäik. Ridamisi tekkis uusi nädala‑ ja päevalehti ning ajakirju. Kiirem transport, 1830. aastatest rajatud telegraafiliinid ja telefoniside kasutuselevõtt 19. sajandi lõpul võimaldasid uudiseid märksa kiiremini vahendada.
Ajakirjandus lõi avaliku arvamuse, millega poliitikud pidid üha enam arvestama. Ajakirjandusvabadus oli üks 19. sajandi liberaalide peamisi nõudmisi. Põhiseaduse tasemel kehtestati sõna‑ ja pressivabadus esimesena USA‑s 1791. aastal. Sealt jõudis poliitilisse kultuuri arusaamine, et ajakirjandus on valitsuse ohjaja, nn neljas võim. Euroopas olid 19. sajandi esimesel poolel kõige vabama ajakirjandusega riigid Šveits, Belgia, Holland, Rootsi, Taani ja Suurbritannia. Prantsusmaal kehtestati tõeline ajakirjandusvabadus alles 1880. aastatel, Saksa keisririigis kaotati küll tsensuur, kuid riik ei lakanud sekkumast ajakirjanduse sisusse.
- Prantsusmaa
- Šveits
- USA
Teaduslik maailmakäsitus
19. sajandil tegi teadus suuri edusamme, oluliste avastuste arv ulatub tuhandetesse. Kõige kiiremini arenesid loodusteadused füüsika, keemia, bioloogia ja arstiteadus. Just neis valdkondades tehtud avastused edendasid kõige enam tööstusrevolutsiooni ning uusi tehnoloogiaid ja tooteid, mis muutsid kõigi inimeste elu tunduvalt kergemaks ja mugavamaks (elektrienergia, hõõglamp, telegraaf, telefon, film, auto, kunstmaterjalid ja muud keemiatööstuse tooted). Näis, et inimkond sammub teaduse ja tehnika arengu tulemusel vääramatult helge tuleviku poole. See muutis inimeste maailmavaadet ja väärtushinnanguid. 19. sajandi teisel poolel juurdus massidesse usk teaduse kõikvõimsusesse inimkonna heaolu edendamisel. Usuti, et reaal- ja loodusteaduste meetoditega on võimalik maailma kõige tõsikindlamalt kirjeldada ja et teaduse areng juhib inimkonna katkematut arengut ehk progressi.
Suured muutused toimusid ka teaduses endas. Mida keerulisemaks läksid uuritavad probleemid, mida rohkem tuli juurde uusi teadmisi, seda enam teadus spetsialiseerus. Varasemate ajastute õpetlased olid tegelenud korraga üsna paljude eri valdkondadega, 19. sajandil kujunesid aga teadlaste uurimissuunad järjest kitsamaks. Tekkisid erialased teadusajakirjad ja teaduslikud seltsid, hakati korraldama ühe eriala teadlaste kokkutulekuid ja kongresse. Ülikoolide juurde rajati uurimiskeskusi ja suuri laboreid. Teadusega ei tegelenud enam mitte ainult rikkad, kes said endale sellist lõbu lubada, vaid teadus muutus elukutseks. Samal ajal asuti teadust agaralt rahva hulgas tutvustama. Ilmusid mitmesugused üldhuvitavad maailmaruumi, looduse ja rahvaste eluolu käsitlused, mis saavutasid laia lugejaskonna.

Prantsuse impressionistide koolkonna kunstnikud tõid esile moodsa elu ilu ja väärtused, peegeldades 19. sajandi lääneeurooplase usku teadusesse, progressi ja demokraatiasse.

Lendamisest olid inimesed unistanud aastasadu. 17. detsembril 1903. aastal tegi Orville Wright Põhja-Carolinas esimese, 12‑sekundilise lennu, läbides õhus 36 meetrit. Samal päeval oli tema vend Wilbur õhus juba ligi minuti. Tööd lennuki täiustamisel jätkusid ja vähehaaval lennuaeg pikenes.
LISA. Tähtsamad leiutised 1750–1900
1765 aurumasin (J. Watt, Suurbritannia)
1767 ketrusmasin (J. Hargreaves, Suurbritannia)
1783 kuumaõhupall (J. ja E. Montgolfier, Prantsusmaa)
1784 kudumismasin (E. Cartwright, Suurbritannia)
1807 aurulaev (R. Fulton, USA)
1814 auruvedur (G. Stephenson)
1836 laevakruvi (J. Ericsson, Rootsi)
1837 telegraaf (S. Morse, USA)
1837 fotograafia (L. Daguerre, Prantsusmaa)
1866 elektrigeneraator (W. von Siemens, Saksamaa)
1867 dünamiit (A. Nobel, Rootsi)
1867 kirjutusmasin (C. L. Sholes, USA)
1876 4-taktiline sisepõlemismootor (N. Otto, Saksamaa)
1876 telefon (A. Bell, USA)
1879 hõõglamp (T. A. Edisson, USA)
1885 auto (G. Daimler, K. Benz, Saksamaa)
1895 raadio (G. Marconi, Itaalia)
1895 röntgenikiirgus (W. Röntgen, Saksamaa)
1897 diiselmootor (R. Diesel, Saksamaa)
1898 radioaktiivsus (P. ja M. Curie, Prantsusmaa)
1900 õhulaev (F. von Zeppelin, Saksamaa)

1895. a avastas Saksa teadlane Wilhelm Conrad Röntgen pooljuhuslikult tundmatu kiirguse, mille ta nimetas X‑kiirguseks. Selgus, et X‑kiired suudavad peegeldumata ja murdumata levida läbi paljude läbipaistmatute materjalide. Ühtlasi salvestas ta ka esimesed röntgenipildid. 1901. a sai Röntgen oma tööde eest esimese Nobeli füüsikapreemia.
- Rudolf Diesel
- George Stephenson
- Karl Benz
Ilmalikustumine
19. sajandi suurte muutuste tulemusena kaotasid traditsioonid, rahvatarkused ja põlised kombed oma senise tähenduse. Loodusteaduslikud teooriad läksid vastuollu pühakirja tavapärase tõlgendusega. Liberaalne maailmavaade, mis seadis esiplaanile üksikisiku vabaduse oma elu üle otsustada, ei sobinud kogukondliku usukorralduse ja kiriku tavapärase võimutaotlusega. Paljud juhtivad 19. sajandi mõtlejad (Darwin, Nietzsche, Freud) olid kristluse suhtes kriitiliselt meelestatud. Selle kõige koosmõjul hakkas religiooni tähtsus ühiskonnas, eelkõige just suurlinnades, järjekindlalt vähenema, nii et 19. sajandit on sageli nimetatud sekulariseerumise ehk ilmalikustumise sajandiks.
Euroopa riigid tunnustasid küll religiooni olulise ja kasuliku vahendina ühiskondliku korra säilitamiseks, kuid ei soovinud näha kirikut iseseisva ja suure võimutäiusega institutsioonina riigivalitsuse kõrval. Seetõttu püüti kirikuid oma kontrolli alla saada. 19. sajandi lõpul tõusis päevakorrale teinegi lahendus: kiriku ja riigi lahutamine, nii et kumbki ei sekkuks teise asjadesse ja kummalgi poleks teise suhtes mingeid kohustusi. Esimesena Euroopas kehtestati sotsialistide eestvedamisel selline korraldus Prantsusmaal 1905. a.
LISA. Charles Darwini maailmaseletus
Charles Darwin avaldas 1859. aastal raamatu „Liikide tekkest“, mis pani aluse evolutsiooniteooriale. Selleni jõudmiseks oli Darwinil kulunud ligi paarkümmend aastat, mil ta kogus tähelepanekuid loomaliikide kohta Lõuna-Ameerikas ja Galapagose saarel. Suuri mõjutusi sai ta ka teistelt teadlastelt, kes polnud aga Darwini meelest täieliku seletuseni jõudnud. Darwin sõnastas oma keskse teooria üldkehtiva seadusena: liikide areng ja mitmekesisus on tingitud olelusvõitlusest, kus „tugevamad elavad ja nõrgemad surevad“. Taime- ja loomaliigid pole muutumatud, vaid nad on läbinud pika arengutee, evolutsiooni. Loomade ja taimede paljunemisel tekib võitlus ellujäämiseks vajalike ressursside ehk varude pärast, see viibki olelusvõitluseni. Uued liigid tekivad olemasolevate liikide kohandumisest ja muutumisest olelusvõitluse käigus, mitte jumalikust loomisjõust. Seega, ka inimesed peavad olema arenenud mõnest loomaliigist.
Kristliku õpetuse järgi lõi aga Jumal maailma kuue päevaga. Piibli tõega ei näinud kuidagi sobivat teooria, et inimsugu on arenenud miljonite põlvkondade jooksul. Selliseid teaduslikke avastusi ja järeldusi looduskeskkonna kohta, mis ei läinud kokku piibli selgitustega, oli tehtud juba alates 17. sajandist, kuid nüüd tõi Darwin mängu inimese enda – me kõik polegi pärit Aadamast, vaid hoopis ahvidest.
Darwini evolutsiooniteooria põhjustas religiooni ja teaduse arusaamade vahel tõsise konflikti. Kohe pärast tema raamatu ilmumist puhkesid ägedad arutelud, kus usuliste seisukohtade kaitsjad üritasid Darwini pooldajaid kõige enam pilgata sellega, et nad tahavad olla ahvide järglased. 1860. aastal ütles selle peale Londoni ülikooli bioloogiaprofessor Thomas Henry Huxley, et tema küll ei häbeneks pidada ahvi oma esivanemaks, kuid häbeneks olla suguluses inimesega, kes kasutab oma suuri andeid tõe lämmatamiseks. Teda hakati seepeale kutsuma Darwini buldogiks.

Mõisted
- progress – edu, areng, tõus
- sekulariseerumine – ilmalikustumine, religiooni taandumine ühiskondlikust elust eraellu
Küsimused
- Miks oli lugema ja kirjutama õppimine 19. sajandi inimesele vajalik ja kasulik?
- Millist mõju avaldas kirjaoskuse levik ühiskonnale tervikuna?
- Millised tehnilised leiutised soodustasid ajakirjanduse võidukäiku?
- Millist kasu sai ühiskond ajakirjandusest?
- Millest tulenes 19. sajandil tekkinud usk teaduse kõikvõimsusesse?
- Miks kiriku roll ühiskonnas muutus?