Teab suhtlustasandeid, oskab lahendada konflikte

Katsenõue on täidetud, kui kodutütar teab suhtlustasandeid ja oskab lahendada konflikte.

Suhtlemine

Suhtlemine täidab meie päevi koolis, kodus, sõpradega. Näost näkku, telefonis, arvutis. Sõnadega, naeruga, ilmetega, poosidega. Head suhted on üks inimese põhivajadusi, sellepärast tunnemegi end nii kehvasti, kui oleme üksikud ja pole kellegagi mõtteid jagada, kui seda vajame. Aga kuidas neid häid suhteid saada? Selleks on mitmeid oskusi, mida saab õppida, ja põhimõtteid, mida järgida.

Seotud sisu

Kuidas olla hea sõber?

Hea sõber olla pole alati lihtne. Aja jooksul vanad sõbrad lähevad ning tekivad uued, see on loomulik asjade käik. Kuid vanad sõbrad on hindamatud ja tasub teada põhilisi oskusi, mille abil on võimalik head ja sooja sõprussuhet luua ning hoida.

Ole usaldusväärne!

Pea lubadustest kinni.
Ole selline, keda saab usaldada.
Vabanda, kui oled vea teinud.
Ole aus.
Ära kasuta inimesi ära.
Ole lojaalne.
Austa sõpra.

Ole toetav!

Ole isetu.
Ole hea kuulaja.
Ole empaatiline.
Aita sõpradel raskustega toime tulla.
Ole olemas ka kriisihetkedel.
Anna mõistlikku nõu.
Anna sõbrale ruumi, kui ta seda vajab.

Muuda sõprussuhted püsivaks!

Õpi andestama ja edasi minema.
Võta sõpra sellisena, nagu ta on.
Aita ilma palumata.
Hoia igal juhul kontakti.
Lase sõprusel areneda.

Kodutütarde organisatsioonist leiab endale häid sõpru. Foto: Merle Rüütli

Endised kodutütred Maris ja Liivia on siiani head sõbrad. Foto: Heli Esko

usaldusväärne
salakaval
isekas
aus
lojaalne
salakaval
hea kuulaja
ei hoia saladusi
abivalmis

Ei vaata otsa.
Kuulab tähelepanelikult.
Näpib telefoni.
Lahkub poole jutu pealt.
Jutustab seltskonnas lõbusaid lugusid.
Niheleb pidevalt.
Avaldab viisakalt oma arvamust.
Vahetab sageli teemat.
On kaaslaste vastu lugupidav.
On kaaslaste vastu aus.
Segab teiste jutu vahele.
Räägib kõigile oma saladusi.
Peegeldab kaaslase mõtteid.

Seotud sisu

Konflikt

Mõnikord ei ole midagi teha ja suhtes tekib konflikt. Konfliktid on aeg-ajalt vältimatud ja pole õige arvata, nagu ühes “õiges” suhtes tülisid polekski. Ikka on! Nii peres kui ka sõpradega. Kuid oluline on neid lahendada nii, et keegi pikalt muretsema ei jääks.

Siin on toodud mõningad põhimõtted, kuidas võiks konfliktist võimalikult valutult väljuda.

Astu samm tagasi!

Teadvusta endale, mida sa praegu teed, millised vanad harjumused sind praegu konflikti tõukavad. Jälgi, mida ütled, ja ära ütle midagi, mis võiks konflikti võimendada. Pane tähele, kas ja kuidas on sinu mõtted kallutatud – ega sa ei mõtle stiilis “kõik või mitte midagi”, ei tee sääsest elevanti ega vaata maailma läbi mustade prillide?

Eesmärgiks lahendus!

Konflikt tekib nii või naa, kui sinu eesmärgiks on teist poolt ümber muuta, kellegi üle võit saada või kedagi süüdistada. Seega tee endale selgeks ja anna ka teisele teada, mis on arutelu eesmärk sinu jaoks ning millised kavatsused sul on.

Hakka konfliktist rääkima ainult juhul, kui sinu kavatsuseks on probleemi lahendada, midagi uut õppida või oma vaateid ja tundeid väljendada.

Kuula, et mõista!

On väga harv, et inimene tajub vestlust konfliktina, kui ta tunneb, et on ära kuulatud. Nii kuulab ka tema sind parema meelega.

Muutus saab tekkida ainult siis, kui lased tugevatel tunnetel minna, ei vaidle ega püüa ennast tõestada, vaid tõesti kuulad ja mõistad teise poole arvamust.

Ära süüdista!

Väljenda oma tugevaid tundeid teist poolt süüdistamata. Kasuta selleks mina-sõnumit.

Mina-sõnumite puhul on oluline, et sa annaksid oma emotsioonile nime. Ära kasuta hinnanguid, sest need mõjuvad süüdistusena.

Õiged otsused!

Võta oma oletuste eest ise vastutus.

Ole valmis oma tõlgendustest lahti laskma – kui oled veendunud, et sinu tõde ongi tõde, on konflikt kerge tekkima.

Jaga oma mõtteprotsessi ning uuri, kuidas teine pool oma järeldusteni jõudis.

Ühised arvamused!

Too välja ühised seisukohad ja valdkonnad, kus olete nõus. See vähendab kaitsepositsiooni mõlemalt poolt.

Prioriteedid!

Uuri, mis on teise poole jaoks kõige tähtsam.

Uuri ja küsi küsimusi uudishimulikult.

Sa saad probleemi lahendada vaid siis, kui saad teada, mida teine pool päriselt tahab ja ihkab.

Algul konflikti astudes on igal inimesel probleemi jaoks valmis mõeldud vaid üks lahendus (nende oma).

Konflikt pole sõda!

Unusta konflikti kohta käivad müüdid.

Konflikt ei ole sõda, mille üks pool kindlasti võitma peab. Konflikt pole ka alati negatiivne, vaid võib kaasa tuua uusi ja huvitavaid lahendusi ning mõttenurki.

Lähenemised konfliktile

Tunnista, et tegu on konfliktiga, ja mõtle kaasa.
Kui sina vastu punnid, surub teine pool veel tugevamini.
Tunnistamine pole sama mis nõustumine.
Ole valmis muutuma.

Valmisolek konfliktiks

Kui alustad juttu konfliktist, anna teisele poolele teada, et sul on see plaanis, ja küsi teise nõusolekut.

Ole valmis selle käigus ise midagi uut õppima ja ütle ka teisele, et see vestlus on vajalik teievaheliste heade suhete hoidmiseks.

Pea meeles!

Ära käitu teisega nii, nagu sa ei taha, et sinuga käitutakse.

Mina-sõnum koosneb kolmest komponendist

1. Oma tunde kirjeldus

Näiteks ütle: “Ma tunnen end vihasena.”

Ära ütle: “Ma tunnen, et sa ei arvesta minuga üldse.” Sedasi öeldes oled juba andnud ründava hinnangu teise inimese käitumisele ja välistanud võimaluse, et tema võiks sind mõista.

2. Teise inimese käitumise kirjeldus, mis häiris

Näiteks ütle: “Ma tunnen end vihasena, et sa mulle ei helistanud, kui sa teiste sõpradega välja läksid.”

Ära ütle: “Ma tunnen, et sa ei arvesta minuga üldse.”

3. Ettepanek, mida teine võiks teisiti teha

Tee ettepanekuid, mida võiks teisiti teha. “Ma soovin, et sa kutsuksid mind järgmine kord kaasa.”