Ülesanne 187. Ringjoon ja ring
Ülesanne 188. Mõisted

OK – raadius
KM – kõõl
AB – diameeter
α – kaarele KL toetuv piirdenurk
β – kaarele KL toetuv kesknurk
p – punkti M joonestatud puutuja
Ülesanded A
Ülesanne 189. Diameetri ja kõõlu vaheline nurk
Vastus. Nendevaheline nurk on °.
Ülesanne 190. Puutuja ja puutepunkti joonestatud raadius
Ülesanne 191. Kujundite ümbermõõdud ja pindalad

Vastus. Alates suurimast kujundist: C1 =
Milliseid küsimusi ja ülesandeid saaks veel antud joonise põhjal koostada? Koostage ja lahendage neid arvuti abil.
Ülesanne 192. Piirdenurgad
Saab näidata, et kehtib ka selle teoreemi pöördteoreem. Sõnastage see.
Ülesanne 193. Piirdenurk ja kesknurk
- Mis liiki on kolmnurk AKO? Millised nurgad on sel võrdsed?
- Kuidas on seotud kolmnurga välisnurk sellega mittekõrvu olevate sisenurkade summaga?
- Kuidas on seotud nurgad K ja AOB? Miks? Sõnastage saadud seos.
- Selgitage, miks see seos kehtib ka juhul, kui piirdenurga haar ei läbi ringi keskpunkti. Sõnastage saadud seos üldjuhul.
- Kui suur on diameetrile toetuvale piirdenurgale vastav kesknurk? Kui suur on diameetrile toetuv piirdenurk?
![]() |
Kõõlnelinurgaks nimetatakse nelinurka, mille tipud asuvad ühel ja samal ringjoonel.
![]() |
α + γ = β + δ = 180°
Ülesanne 194. Kõõlnelinurga vastasnurkade omadus
- Joonestage kõõlnelinurk ja leidke selle vastasnurkade summad.
- Põhjendage saadud tulemust, kasutades ühele ja samale kaarele toetuva kesk- ja piirdenurga omadust. Sõnastage saadud tulemus teoreemina.
- Saab näidata, et kehtib ka selle teoreemi pöördteoreem. Sõnastage see.
Ülesanne 195. Aed
![]() Joon. 1.49 |
Ülesanne 196. Kolmnurga nurgad
- kolmnurga välisnurga omadusele.
- piirde- ja kesknurga vahelisele seosele.
Ülesanne 197. Ühest punktist joonestatud kõõlud
Vastus. Punkti A kaugus ringjoone keskpunktist on cm.
Ülesanne 198. Lõikuvad kõõlud
- Miks on joonisel tekkinud kolmnurgad sarnased?
- Kirjutage välja kolmnurkade vastavate külgede võrdsed suhted.
- Avaldage saadud võrdustest ühel kõõlul asuvate lõikude AK ja KB korrutis teisel kõõlul asuvate lõikude CK ja DK kaudu. Sõnastage saadud tulemus.
Korrutis:
Ülesanne 199. Lõikuvad kõõlud
Vastus. Esimese kõõlu lõigud on cm ja cm.
Ülesanne 200. Ringjoone lõikajad
![]() Joon. 1.50 |
- Avaldage lõikude KB ja KA korrutis lõikude KC ja KD kaudu. Uurige selleks kolmnurki KBD ja KCA.
Vastus. - Punktid C ja D lähenevad teineteisele mööda ringjoont kuni ühtimiseni. Milline ringjoone jaoks oluline joon tekib sellisel juhul sirgest KC?
Vastus. Sellisel juhul on sirge KC ringjoone .
Milliseks kujuneb nüüd eelmises alapunktis saadud valem?
Vastus.
Ülesanne 201. Ringjoone puutuja
Vastus. Punkti A kaugus ringjoone keskpunktist on m
- Milline võiks olla nendele andmetele vastav eluline ülesanne?
Ülesanne 202. Ringjoone puutuja ja lõikaja
Vastus. Lõikaja välise lõigu pikkus on cm ja seesmise lõigu pikkus cm.
Lõigu keskristsirgeks nimetatakse lõigu keskpunkti läbivat lõiguga ristuvat sirget.
Nurgapoolitajaks nimetatakse kiirt, mis lähtub nurga tipust ja poolitab nurga.
Ülesanne 203. Lõigu keskristsirge
- Paigutage lõigu AB keskristsirgele seal vabalt liigutatav punkt C ja ühendage see lõigu otspunktidega. Leidke lõikude AC ja BC pikkused. Mis selgub? Kas saadu jääb kehtima ka siis, kui liigutate punkti C sirgel? Sõnastage leitud omadus.
- Millise kolmnurkade võrdsuse tunnuse abil saate selle omaduse põhjendada?
Ülesanne 204. Kolmnurga külgede keskristsirged
- Joonestage kolmnurk ABC ja selle kõikide külgede keskristsirged. Asetage ühele neist punkt K ja leidke selle kaugused kolmnurga tippudest.
- Lohistage punkti K sirgel ja leidke punkt, mis on võrdsetel kaugustel kolmnurga kõikidest tippudest. Selgitage, miks need kaugused on võrdsed.
- Millises punktis asub kolmnurga ümberringjoone keskpunkt?
- Uurige, kuidas on seotud teravnurkse kolmnurga nurgad külgede keskristsirgete vaheliste teravnurkadega. Nurkade mõõtmiseks märkige keskristsirgete lõikepunktid üksteise ja kolmnurga külgedega.
Ülesanne 205. Nurgapoolitaja
- Joonestage kaks punktist A lähtuvad kiirt ja nendevahelise nurga poolitaja. Paigutage sellele punkt B ning joonistage sellest mõlemale nurga haarale kaugust mõõtvad ristlõigud BC ja BD (esmalt ristsirged, seejärel vajalikud lõigud). Leidke nende lõikude pikkused. Mis selgub? Sõnastage saadud omadus.
- Millise kolmnurkade võrdsuse tunnuse abil saame selle omaduse põhjendada?
Ülesanne 206. Kolmnurga siseringjoone keskpunkt
- Joonestage kolmnurk ABC ning nurkade A ja B poolitajad.
- Paigutage ühele nurgapoolitajale punkt D ja konstrueerige ristlõigud, mis mõõdavad selle punkti kaugust kolmnurga külgedest.
Et joonis oleks vähem koormatud, on sageli otstarbekas osa joonise mitteolulisi detaile peita (antud juhul näiteks ristsirged). - Lohistage punkti D sirgel ja leidke punkt, mis asub kolmnurga külgedest võrdsetel kaugustel. Põhjendage.
- Millises punktis asub kolmnurga siseringjoone keskpunkt?
Ülesanne 207. Kolmnurga ümberringjoon
- Uurige, mis liiki kolmnurga ümberringjoone keskpunkt asub kolmnurga sisepiirkonnas, kolmnurga ühel küljel, kolmnurga välispiirkonnas.
- Kuidas on seotud täisnurkse kolmnurga ümberringjoone raadius ja hüpotenuus?
Ülesanne 208. Ringjoone puutujad
Ülesanne 209. Puutujanelinurk
Ülesanne 210. Täisnurkse kolmnurga siseringjoone raadius
![]() Joon. 1.51 |
Ülesanne 211. Täisnurkse kolmnurga ümber- ja siseringjoone raadius
Vastus. Ümberringjoone raadius on cm ja siseringjoone raadius cm.
Ülesanne 212. Kolmnurga pindala
![]() Joon. 1.52 |
Ülesanne 213. Võrdhaarse kolmnurga siseringjoone pikkus
Vastus. Siseringjoone pikkus on
Ülesanne 214. Võrdkülgse kolmnurga sise- ja ümberringide pindalade suhe
Vastus. Otsitav suhe on
Ülesanne 215. Kujundite ümbermõõdud ja pindalad
![]() Joon. 1.53 |
- Leidke kõigi saadud kujundite pindalad ja ümbermõõdud.
Vastus. Alates suurimast: S1 =
- Millise osa moodustab väiksema ringi (kolmnurga) pindala suurema ringi (kolmnurga) pindalast?
Vastus. Väiksema ringi pindala moodustab suurema ringi pindalast ja väiksema kolmnurga pindala moodustab suurema kolmnurga pindalast . - Milliseid küsimusi ja ülesandeid saaks veel antud joonise põhjal koostada? Koostage ja lahendage neid arvuti abil.
Ülesanded B
Ülesanne 216. Kolmnurga pindala
![]() Joon. 1.54 |
- Avaldage kolmnurga pindala aluse c ja kõrguse h kaudu.
- Põhjendage kolmnurkade AEC ja DBC sarnasus.
- Kasutades eelmises alaülesandes saadud sarnasust, avaldage kõrgus h kolmnurga ümberringjoone raadiuse R ja külgede a ning b kaudu. Asendage saadud avaldis esimese alaülesande pindala valemisse.
Ülesanne 217. Kolmnurga nurgad
Vastus. Kolmnurga nurgad on °, ° ja °.
Ülesanne 218. Võrdhaarse kolmnurga alusele ja haarale joonestatud kõrguste suhe
Võrdhaarse kolmnurga siseringjoone raadius on
Vastus. Otsitav suhe on
Ülesanne 219. Täisnurkne kolmnurk
Avaldage
- Näidake, et sarnaste kolmnurkade vastavatele külgedele joonestatud kõrgused suhtuvad nagu kolmnurkade vastavad küljed.
- Toetudes eelmise alaülesande tulemusele, näidake, et sarnaste kolmnurkade siseringjoonte raadiused suhtuvad nagu kolmnurkade vastavad küljed.
- Kasutades ülesande tingimustega määratud kolmnurkade sarnasust, leidke nende kolmnurkade siseringjoonte raadiuste ja hüpotenuuside võrdsed suhted. Avaldage viimastele toetudes soovitud summa.
Vastus. r_1^2+r_2^2 =
Ülesanne 220. Täisnurkse kolmnurga ümberringjoone ja siseringjoone keskpunktide vaheline kaugus
Vastus. d2 =