Koer ja koiott

Epp Petrone

Epp Petrone on ajakirjanik ja kirjanik, kes algatas populaarse reisiraamatute sarja „Minu ...“ („Minu Ameerika“ jt). Ent ta on kirjutanud väga palju ka lastele. Tuntud on Petrone enda lastest jutustavad raamatud, nagu näiteks „Marta varbad“, kuid ta on ümber jutustanud ka kaugete maade muinasjutte. Üht sellist sa kohe loedki.

Epp Petrone (1974)
  • Loe järgmist lugu osade kaupa ning pane tähele, kuidas kirjanik loo sisse juhatab ja lõpetab ning mida kujutab vahepeal.

Koer ja koiott

Mehhiko muinasjutt

SISSEJUHATUS

Helesinises kirjas olevates lausetes tutvustatakse lühidalt tegevuskohta, peategelast ja olukorda.

Oli kord ühe kõrbe ääres üks kanafarm ja neid kanu kantseldav koer. Aga aastad läksid ja koer jäi vanaks. Ühel päeval leidis peremees koera magamas, samal ajal kui kanad omaette jooksid. „Ärka üles, laiskvorst!“ röökis talumees oma vanale koerale. „Sinust pole enam mitte mingisugust abi! Mine ja otsi endale tänasest peale uus kodu! Vaata ise, kust süüa saad!“

SÜNDMUSTIK

Käivitav sündmus: peremees ajab koera ära, koera elu muutub.

Nende sõnade saatel ajaski ta koera minema oma talust, kus koer oli kümme aastat teda ustavalt teeninud. Vaene näljane ja alandatud koer vedas ennast mööda kõrbe, saba jalge vahel. Kust ma nüüd küll süüa saan, mõtles ta ja toksis ninaga kaktusetaimi, et sealt alt vähemalt mõni putukas kätte saada. Järsku kuulis ta kaugemalt mingit müdinat ja lontis lähemale vaatama, mis seal toimub.

Sündmused arenevad: koer kohtab koiotti.

See oli tema vana tuttav koiott, kes hüppas kaktuste vahel ringi. „Ära sega,“ ütles ta koerale. „Ma teen trenni oma suureks hüppeks.“

„Kuhu sa siis hüpata kavatsed?“

„Ma olen kõrbe parim hüppaja. Ma suudan hüpata üle suure kaktuse.“

„Ära jama,“ ütles koer. „Ära parem proovigi.“

„Kõik on võimalik, kui korralikult trenni teha,“ nähvas koiott vastu. „Vaata!“

Aga kas polnud koiott veel korralikult trenni teinud või oli kaktus liiga suur, igatahes ... Koiott taganes, võttis hoogu, jooksis, hüppas – ja maandus otse suure kaktuse otsas.

Pinge kasvab: koiott satub suurde hätta.

Aiaiaiai! Kõrbeõhku käristas kiljumine. Vana koer ei olnud oma elus veel iial nii kõva kiljumist ja röökimist kuulnud kui see, mille koiott nüüd kuuldavale tõi. Kuidagi suutis koiott siiski kaktuse otsast maha hüpata ning ta jäi kõrbeliiva selili väänlema, kõht täis teravaid kaktuseokkaid.

„Oota, katsu paigal olla, las ma aitan,“ kummardus vana koer lähemale ja hakkas hammastega ettevaatlikult koioti kõhust okkaid välja noppima. Üks ja kaks ja ... kümme ja ... kakssada ja ... Läks mitu tundi, enne kui ta kõik okkad välja sai. Tänulik koiott seisis nüüd tema ees ja ütles: „Sa oled maailma parim koer!“

„Oeh, ma ei usu. Just täna hommikul aeti mind jalahoopidega kodust minema ja praegu koriseb mul kõht näljast,“ kostis koer vastu.

Sündmustikus toimub pööre: koiott mõtleb välja kavala triki ja aitab koera.

Koiott jäi mõttesse ja ütles siis: „Ära muretse, mu vend. Mul on plaan!“

Sel ööl ärkas talumees kanade kaagutamise ja koera haukumise peale. Kui õue jooksis, nägi ta, mismoodi vana koer ajab kedagi taga otse kanaaias ... See oli ju koiott, keda koer taga ajas! Saba jalge vahel, jooksis koiott, temal kannul vana koer.

„Tubli peni!“ hüüdis talumees. „Sa polegi nii kasutu, kui ma arvasin. Tule, ma annan sulle süüa!“ Koiott jooksis nurga taha ja väänles, seekord suurest naerust. Koer aga jooksis sööma.

LÕPP

Lugu saab lahenduse. Koer saab elu lõpuni elupaiga ja peremehe tänu.

Sellest ajast peale olid koiott ja koer sõbrad. Nad tegid talumehele oma etendust, tavaliselt üks kord päevas. Talumees ei jaksanud oma koera ära kiita ja andis talle korralikult süüa kuni päevani, mil koer suri.

„Tore peni oli,“ ütles talumees sel päeval, ja nurga taga noogutas koiott, talumehega täiesti ühel nõul. 

Jutustanud Epp Petrone
Kristi Kangilaski pilt

Küsimusi ja ülesandeid

1. Tegelased ja nende teod

  1. Kes on selle loo peategelased? Iseloomusta neid kahe või kolme omadussõnaga.
  2. Mida arvad peremehe käitumisest loo algul? Mida aga koera ja koioti käitumisest?
  3. Mida saab koera ja koioti loost õppida?

2. Loo ülesehitus

  1. Uuri loo keskmist osa, kus toimub põhiline tegevus. Mitmest sündmusest on seal juttu?
  2. Mis sündmus loo käivitab? Millest räägitakse loo lõpus?

Mida tähendab väljend kõrbeõhku käristas kiljumine?

  • Ilm läks väga kuumaks.
  • Välk lõi maasse lõhe.
  • Kostis kõva kiljumine.
  • Õpi lugu kava järgi jutustama.