Mihkel on üliõpilane. Ta elab omaette korteris. Noormees paneb vee köögis pliidile. Ise töötab ta kõrvaltoas. Mihkel teab täpselt, millal vesi keema hakkab. Kõigepealt kuuleb ta nõrka kahinat, siis kahin vaibub. Nüüd juba Mihkel ootab, millal hakkab mulin kostma. Siis vesi keeb.
- Mida on keemises erilist?
Keemine
Vedeliku pinnakihist väljub aineosakesi ehk vedelik aurub igal temperatuuril. Mida kõrgem on vedeliku temperatuur, seda kiirem on aurumine.
Paneme veega poti pliidile. Teatud temperatuuril hakkab vesi keema. Seda temperatuuri nimetatakse keemistemperatuuriks. Igal vedelikul on oma kindel keemistemperatuur.
Keemine tähendab seda, et vedelik aurub kogu ulatuses. Vedelikus on alati lahustunud gaase, mis keemisel eralduvad vedelikku mullidena. Nendesse mullikestesse vedelik aurubki. Keemisel mullid paisuvad ja pinnale jõudes lõhkevad.
Keemise jooksul vedeliku temperatuur ei muutu, sest kogu küttekehalt saadud soojus kulub vedeliku aurustamisele.
Keemistemperatuur sõltub õhurõhust. Tavatingimustes keeb vesi 100 °C juures. Kiirkeetjas, kus keemisel tekib kõrge rõhk, on vee keemistemperatuur 120 °C. Mida kõrgemale merepinnast tõusta, seda väiksemaks muutub õhurõhk. Mägedes võib vee keemistemperatuur olla nii madal, et toidu valmistamine võtab palju rohkem aega kui merepinna kõrgusel.
Puhaste ainete keemistemperatuure
Aine | Keemistemperatuur |
Raud | 3200 °C |
Kuld | 2947 °C |
Vask | 2540 °C |
Alumiinium | 2467 °C |
Elavhõbe | 357 °C |
Vesi | 100 °C |
Hapnik | –183 °C |
Lämmastik | –196 °C |
Pean meeles
- Ainetel on kindel keemistemperatuur.
- Keemisel toimub aurumine kogu vedeliku ulatuses.
Küsimusi ja ülesandeid
- Vedel õhk keeb.
a. Milline aine, kas hapnik või lämmastik, aurustub kõigepealt?
b. Mis juhtub, kui see aine on välja aurunud?
c. Kas sellisel viisil on võimalik õhust eraldada lämmastikku ja hapnikku?
- Vee soojendamisel lahustunud gaasi hulk väheneb.
- Mida kõrgem on temperatuur, seda vähem gaasi vees lahustub.
- Sellepärast tekivadki vee soojendamisel vette mullid.
- Gaas eraldub veest ja koguneb mullidesse.
- Vees on lahustunud gaasi.
- Lahustunud gaasi suurim hulk vees sõltub temperatuurist.
