Õhus on alati veeauru. Veeauru satub õhku vee aurumise tõttu veekogude pinnalt, pinnasest ja taimedelt. Kui hingad peeglile või prilliklaasile, muutub see „higiseks” – veeauru on palju ka väljahingatavas õhus.
Õhus osa veeaurust kondenseerub veepiiskadeks või külmub jääkristallideks. Maapinnale langeb vesi sademetena – vihma, lume või rahena. Suvel võib õhtul rohi muutuda märjaks ka ilma, et vihma sajaks. See on kaste.
Vee aurumise ja veeldumise tõttu ringleb vesi Maal pidevalt atmosfääri, pinnase ja veekogude vahel. Veeauru ja õhus olevaid veepiisakesi kannavad ühest kohast teise tuuled, vedelas olekus voolab vesi kõrgemalt madalamale.
- Kuidas tekivad udu, pilved ja kaste?
- Miks sajab vahel vihma, vahel lund ja vahel rahet?
Õhuniiskus sõltub temperatuurist
Veeauru suurim võimalik hulk õhus sõltub õhu temperatuurist. Mida soojem on õhk, seda rohkem saab olla selles veeauru.
Graafik näitab, mitu grammi veeauru saab olla ühes kuupmeetris õhus erinevatel temperatuuridel. Graafikult selgub, et ühes kuupmeetris 10-kraadises õhus saab olla kuni 10 grammi veeauru, üks kuupmeeter 25-kraadist õhku võib aga sisaldada juba kuni 23 g veeauru. Veeauru võib õhus olla ka maksimumist vähem.
Mis juhtub siis, kui temperatuur hakkab langema? Oletame, et soojal kevadpäeval on õhus igas kuupmeetris 10 grammi veeauru. Kui õhutemperatuur langeb 10 kraadini, tekib olukord, kus õhk on veeaurust küllastunud. Temperatuuri, mille juures jahtuv õhk muutub veeaurust küllastunuks, nimetatakse kastepunktiks. Temperatuuri langemisel alla kastepunkti muutub osa veeaurust vedelikuks. Viie kraadi juures saab kuupmeetris õhus olla 7 g veeauru. Igast kuupmeetrist õhust eraldub õhu jahtumisel 5 kraadini 10 g – 7 g = 3 g vett.
Udu
Udu tekib, kui õhutemperatuur langeb maapinna lähedal allapoole kastepunkti. Õhk on nüüd veeaurust küllastunud ning osa veeaurust hakkab kondenseeruma. Kondenseerumiseks on vaja pinda, millele veemolekulid saaksid koguneda ja niimoodi veepiiskasid moodustada. Õhus hõljub pisikesi tahkeid osakesi, näiteks tolmukübemeid, õietolmu, baktereid. Nende osakeste ümber moodustuvad veepiisad on nii väikesed, et teelusikatäie vee kogumiseks udust kulub ligikaudu miljard piiska.
Pilved ja sademed
Pilved tekivad sarnaselt udule, kui soe ja niiske õhk jahtub taevas allapoole kastepunkti. Ka pilv koosneb veeaurust eraldunud veepiisakestest.
Joonisel on kujutatud rünkpilve tekkimine. Pilv muutub sajupilveks, kui selles olevad veepiisakesed hakkavad omavahel liituma. Liitudes kasvavad veepiisad nii suureks, et ei hõlju enam õhus, vaid langevad vihmana maapinnale.
Lumi tekib, kui veepiisad pilves jäätuvad. Veeaurust eralduvad vee molekulid kinnituvad jääkristallile, moodustades harulise lumehelbe. Kui maapinna ja pilve vahel on temperatuur üle null kraadi, hakkavad langevad lumehelbed sulama ning jõuavad maapinnale lörtsi või vihmana.
Rahe tekib kõrgetes rünkpilvedes. Pilve sees on tugevad tõusvad õhuvoolud. Need kannavad suured veepiisad väga kõrgele, kus õhk on alla külmumistemperatuuri. Veepiisad jäätuvad raheteradeks ja langevad maapinnale.
Kaste ja hall
Õhtul rohi jahtub. Kui rohi jahtub alla kastepunkti, hakkab sellele õhust eralduma veeauru. Vee molekulid kogunevad lehe servadele ja lehel olevatele karvakestele. Nii moodustuvad veepiisad. Rohule tekib kaste.
Kui öösel langeb maapinna lähedal temperatuur alla null kraadi, läheb õhust eralduv veeaur otse tahkesse olekusse. Maapind, taimed ja muud esemed kattuvad härmatisega. Seda nähtust nimetatakse hallaks.
Pean meeles
- Õhus oleva veeauru suurim võimalik hulk sõltub temperatuurist. Mida kõrgem on õhu temperatuur, seda rohkem saab olla õhus veeauru.
- Kui õhk jahtub alla kastepunkti, hakkab õhus olev veeaur veelduma.
- Pilved koosnevad veepiisakestest, mis tekivad veeauru veeldumisel.
- Udu esineb siis, kui pilv moodustub maapinna lähedal.
- Kaste tekib õhus oleva veeauru kondenseerumisest kokkupuutel jaheda pinnaga (nt taime leht).
Küsimusi ja ülesandeid
- Kirjelda kaste tekkimist.
- Suvehommikul kaste kuivab. Kuhu vesi kaob? Miks?
- Kus ja millal oled sageli näinud udu?
- Kirjelda udu tekkimist.
- Selgita, kuidas muutuvad vee olekud erinevate sademete korral.
A – B – C – D – | 1 – 2 – 3 – 4 – |
