Kokkuvõtteks

Kas tead...

  • missugused on tähtsamad ohutusnõuded keemiakatsetel ja kuidas anda esmaabi õnnetusjuhtudel?
  • mida uurib keemia?
  • milline on looduslike ja tehisainete vahekord?
  • kui palju valmistatakse (sünteesitakse) uusi aineid ööpäevas?
  • mis on hüpotees?
  • mille poolest erineb vaatlus katsest?
  • miks kasutatakse keemias mudeleid?
  • kuidas tuletatakse seaduspärasusi?
  • missugused on kõige tarvilikumad laborinõud ja -seadmed?
  • millised on tuntumad Eesti keemiatööstuse ettevõtted ja milline on nende toodang?

Kas oskad...

  • eristada vaatlust katsest ja vaatlus- ning katse­tulemusi järeldustest?
  • kasutada katseklaasi, keeduklaasi, koonilist kolbi, klaaspulka, mõõtsilindrit, metallstatiivi ja piirituslampi?

Harjutamine teeb meistriks

1. Looduslikke ja tehisaineid on

  • enam-vähem ühepalju;
  • looduslikke aineid on rohkem;
  • tehisaineid on rohkem.

2. Tänapäeval on saadud-registreeritud aineid suurusjärgus

  • 100 000;
  • 5 miljonit;
  • 200 miljonit.

3. Igal päeval registreeritakse rahvusvahelises keemia teabekeskuses uusi aineid umbes

  • 200;
  • 2000;
  • 20 000.

4. Enamasti toodetakse looduses leiduvaid aineid sünteetiliselt (tööstuslikult), sest

  • loodusvarud on piiratud;
  • sünteetilised ained on paremate omadustega;
  • sünteetilised ained on tervislikumad.

5. Ainult vaatluse abil saab kindlaks teha, et protsessil eraldub

  • gaas;
  • süsihappegaas;
  • hapnik.

6. Katse tuleb korraldada selleks, et teha kindlaks aine

  • lõhna;
  • värvust;
  • sulamistemperatuuri.

7. Hüpotees on

  • katse käigu täpne kirjeldus;
  • katse tulemuste täpne kirjeldus;
  • oletus katse käigu ja tulemuste kohta.

8. Keemiliseks eksperimendiks nimetatakse

  • igat keemiakatset;
  • igat koolis tehtavat keemiakatset;
  • ainete uurimiseks tehtavat keemiakatset.

9. Keemiakatsetel ei tohi maitsta

  • ühtegi ainet;
  • mürgiseid aineid;
  • mürgiseid ja halvasti lõhnavaid aineid.

10. Tõmbekapis tuleb teha

  • kõik keemiakatsed;
  • vaid katsed mürgiste ainetega;
  • katsed nii mürgiste kui ka halvasti lõhnavate ainetega.

11. Katseklaasi on otstarbekas lühiajaliselt soojendada,

  • kinnitades selle metallstatiivile;
  • paigutades selle katseklaasihoidja vahele;
  • hoides katseklaasi sõrmede vahel.

12. Fotol olevatest kolbidest on ümarkolb

13. See ohumärk tähistab

  • keskkonnaohtlikke aineid;
  • tuleohtlikke aineid;
  • sööbiva toimega aineid.

14. Kaitseprille tuleb kindlasti kanda

  • ainete lahustamisel;
  • ainete peenestamisel uhmris;
  • ainete võtmisel metall-lusikaga reaktiivipurgist.