Kas tead...
- milline aine omadus on ainete lahustuvus?
- kuidas iseloomustatakse arvuliselt lahustuvust?
- millistest mõjuritest sõltub gaaside, vedelate ja tahkete ainete lahustuvus vees?
- mis on hüdraatumine ja solvaatumine?
- millal aine lahustamisel lahus jahtub, millal soojeneb?
- kuidas saada küllastumata lahusest küllastunud lahus ja vastupidi?
- mis on keemiline reaktsioon?
- millised on keemilise reaktsiooni välistunnused?
- kuidas kiirendada keemilisi reaktsioone?
- milline protsess on eksotermiline ja milline endotermiline?
Kas oskad...
- kasutada lahustuvuskõveraid, otsustamaks, kas lahus on küllastumata või küllastunud antud temperatuuril?
- eristada välistunnuste järgi eksotermilisi reaktsioone endotermilistest?
- arvutada lahuse protsendilist koostist?
- arvutada lahustunud aine ja lahusti massi mingi kindla protsendilise koostisega lahuse valmistamiseks?
Harjutamine teeb meistriks
1. Lahus soojeneb, kui
- kristallivõre lõhkumiseks kuluv soojus ületab hüdraatumisel vabaneva soojuse;
- kristallivõre lõhkumiseks kuluv soojus võrdub hüdraatumisel vabaneva soojusega;
- kristallivõre lõhkumiseks kuluv soojus on väiksem hüdraatumisel vabanevast soojusest.
2. Lahustumine on endotermiline, kui
- lahus jahtub;
- lahuse temperatuur ei muutu;
- lahus soojeneb.
3. Gaaside ja vedelike lahustumine vees on enamasti
- eksotermiline;
- endotermiline;
- olenevalt ainest kas eksotermiline või endotermiline.
4. Küllastunud lahuses antud temperatuuril
- lahustub veel ainet;
- ei lahustu enam ainet;
- lahustub ainet vaid segamisel.
5. Küllastunud lahusest saab küllastumata lahuse, kui
- segada;
- lisada lahustit;
- tõsta lahuse temperatuuri;
- lisada lahustit või tõsta lahuse temperatuuri.
6. Hüdraatumine on aineosakeste liitumine
- vee molekulidega;
- orgaaniliste lahustite molekulidega;
- mis tahes lahusti molekulidega.
7. Lahuse mass võrdub
- lahustunud aine massiga;
- lahusti massiga;
- lahustunud aine ja lahusti masside summaga.
8. Lahusti lisamisel lahusele lahustunud aine protsendiline sisaldus
- kasvab;
- kahaneb;
- ei muutu.
9. 200 g vees lahustati 50 g ainet. Saadud lahus on
- 50%-line;
- 25%-line;
- 20%-line.
10. Antud ainest tekivad uued ained
- välistingimuste mõjul;
- teiste ainete mõjul;
- nii välistingimuste kui ka teiste ainete mõjul.
11. Keemilistel muundumistel
- säilivad antud ainete osakesed;
- olenevalt tingimustest kas säilivad antud ainete osakesed või tekivad uute ainete osakesed;
- tekivad uute ainete (uue aine) osakesed.
12. Keemiline reaktsioon on
- vee muutumine veeauruks;
- vee lagunemine elektrivoolu toimel;
- jää sulamine.
