Karboksüülhapped

Otsime seletusi

Miks on nõgese kõrvetus või sipelga hammustus nii kibedalt valus? Ilmselt oled ju seda ise ka kogenud.

Nimetus ja omadusi

Karboksüülhapeteks nimetatakse süsinikuühendeid, mis sisaldavad ühte või mitut karboksüülrühma –COOH.

Struktuurivalemites kujutatakse karboksüülrühma järg­­miselt:

Karboksüülrühma süsinik võib olla seotud kas süsiniku­ahela või tsükliga. Nagu alkoholide valemid ja nimetused, on ka karboksüülhapete omad kergesti tuletatavad vasta­vate alkaanide valemitest ja nimetustest. Ühe süsiniku­aatomiga hape on metaanhape, kahe süsiniku­aato­miga etaanhape jne.

Lihtsamate karboksüülhapete korral kasutatakse tihti ka ainult rahvapäraseid nimetusi. Metaan­hapet tuntakse sipelghappena, etaanhapet äädikhappena, butaanhapet aga võihappena. Nimetus sipelghape tuleneb sellest, et metaanhappe saamise esmaseks „toormeks” olid sipelgad. Butaanhapet leidub vähesel määral võis. Või riknemisel eraldub halvalõhnaline butaanhape. Siit ka nimetus võihape.

Etaanhape
Tabel 9. Karboksüülhapete valemeid ja nimetusi.

Alkaani valem

Alkaani nimetus

Karboksüülhappe valem

Karboksüülhappe teaduslik nimetus

Karboksüülhappe rahvapärane nimetus

CH4

metaan

HCOOH

metaanhape

sipelghape

C2H6

etaan

CH3COOH

etaanhape

äädikhape

C3H8

propaan

C2H5COOH

propaanhape

propioonhape

C4H10

butaan

C3H7COOH

butaanhape

võihape

Karboksüülhapete esindajaid

Metaanhape

Lihtsaima koostisega karboksüülhape on metaanhape. See on värvuseta, terava lõhnaga mürgine vedelik. Looduses leidub metaanhapet sipelgates, mesilastes, nõges­tes ja kuuseokastes. Et mürgine metaanhape on nahka ärritava toimega, jääbki sipelgahammustus või nõgese­kõrvetus kauaks meelde. Metaanhapet vajab keemia-, tekstiili- ja farmaatsiatööstus.

Etaanhape

Kõige argipäevasem karboksüülhape on etaanhape. Etaanhape on värvuseta ja terava lõhnaga vedelik. Tempe­ratuuril 16–17 °C veevaba etaanhape tahkub, moodustades värvuseta jääga sarnaseid kristalle. Siit tuleb ka nimetus jää-äädikhape. Etaanhape tekib etanooli lahja vesilahuse oksüdeerumisel äädikhappebakterite toimel, mida skemaatiliselt kujutatakse järgmiselt:

Ka veinis sisalduv etanool oksüdeerub pikemaajalisel kokkupuutel õhuhapnikuga etaanhappeks. Saadud etaanhappe vesilahust nimetatakse päritolule viidates veiniäädikaks, mida inimkond tunneb ja kasutab juba ammu. Äädikhape ise pärsib aga enamiku bakterite elutegevust, mistõttu seda kasutatakse nii toiduainetööstuses kui ka koduses majapidamises puu- ja köögiviljade, liha- ja kalatoitude konservandina. Inimese tervise huvides lubatakse mitmetes riikides toidu maitsestamisel ja säilitamisel kasutada ainult loodusliku päritoluga veiniäädikat.

Etaandihape

Kahte karboksüülrühma sisaldavatest hapetest on tuntuim etaandihape ehk oblikhape. Oblikhape on mür­gine valge tahke aine. Umbes 5 g puhast oblikhapet on juba tervisele ohtlik kogus. Looduses leidub seda vähesel määral oblikates, spinatis ja rabarberis. Oblikhape moodustab kaltsiumiga vees lahustumatu soola. Seetõttu vähendab oblikhapet sisaldava toidu, näiteks rabarberimahla või oblikasupi, rohke kasutamine organismi kaltsiumivarusid. Kogenud perenaised keedavad enne toiduvalmistamist oblikatest liigse happe välja või sadestavad selle rabarberimahlast vees lahustumatu kaltsiumisoolana.

  • C2H5OH
  • HOC2H4OH
  • CH3OH
  • C4H9OH

 ▶ CH3COOH

 ▶ HCOOH

 ▶ C3H7COOH

 ▶ HOOCCOOH

Rasvhapped

Omaette hapeterühma moodustavad suuremolekulilised karboksüülhapped, mida saadakse rasvade lagunemisel. Neid nimetatakse rasvhapeteks. Rasvhappe molekul sisaldab 6–18 süsiniku aatomit. Näiteks on 18 süsiniku aatomit sisaldava stearhappe valem C17H35COOH.

Keemilised omadused

Karboksüülhapete keemilised omadused sarnanevad paljus juba õpitud hapete – väävelhappe, lämmastik­happe jt omadustega. Põhjus on mõlemal juhul ühesugune. Nii karboksüülhapped kui ka anorgaanilised happed loovutavad vesilahustes vesinikioone H+.

Ettevaatlik tuleb olla ka karboksüülhapetega, sest needki on söövi­tava toimega. Turustatavat äädikat (~ 30%) tuleb toidu maitsestamisel kindlasti lahjendada. Limaskestale ohutuks etaanhappesisalduseks loetakse 3–6%. Sellist etaanhappe lahust nimetatakse toiduäädikaks.

Mineraal- (H2SO4) ja karboksüülhapped (CH3COOH) muudavad ühtemoodi indikaatorite (sinine lakmus) värvust.

Karboksüülhapped muudavad sarnaselt anorgaaniliste hapetega indikaatorite värvust. Lilla lakmuselahus muutub karboksüülhapete toimel punaseks. Ehkki karboksüülhapped kuuluvad nõrkade hapete hulka, on neil siiski kõik hapete tüüpilised omadused. Nad reageerivad metallide, aluseliste oksiidide ja hüdroksiididega. Üheks reaktsioonisaaduseks on kõigil kolmel juhul sool.

Karboksüülhapped reageerivad ka alkoholidega. Saadu­sena tekivad puuvilja- ja lillelõhnalised ühendid estrid.

Jätame meelde!

  • Karboksüülhapete tunnuseks on üks või mitu karboksüülrühma –COOH nende molekulis.
  • Karboksüülhapetel on tüüpilised hapete omadused – söövitavad, muudavad indikaatorite värvust, reageerivad metallide, aluseliste oksiidide ja hüdroksiididega.