MEISTERDETEKTIIV BLOMKVISTI OHTLIK ELU
Astrid lindgren
Kalle, Anders ja Eva-Lotta on Valged Roosid, nende sõbrad Sixten, Benka ja Jonte aga Punased Roosid. Punased ja Valged Roosid on vaenujalal ja see tähendab, et suur osavabast ajast läheb nende omavahelisele võitlusele, kus kord võidutsevad Punased, kord Valged Roosid. See on tegelikult muidugi ainult mängult nii, sest päris elus on tegemist heade sõpradega. Aga kuidagi on vaja sisustada vaba aega, kui kooli parasjagu pole.
Punaste ja Valgete Rooside vahelises sõjas on lubatud kõik vahendid, aga Valgel Roosil on üks salarelv…
Kalle ja Eva-Lotta hüüdsid talle läbi lukustatud ukse lohutussõnu:
„Mom-e tot-u-lol-e-mom-e vov-a-ror-sos-tot-i joj-a pop-ä-ä-sos-tot-a-mom-e sos-u ä-ror-a!”
„Me tuleme varsti ja päästame su ära!” tähendas see Valge Roosi salakeeles. See oli kõige kindlam võimalus Punaste Rooside ärritamiseks. Nad olid pikka aega püüdnud asjatult leida lahendust sellele eriskummalisele keelele, mida Valged täiuslikult valdasid ja mida nad nii kiiresti oskasid rääkida, et see kõlas asjasse pühendamatule täieliku sigrimigrina. Ei Sixten, Benka ega Jonte polnud kunagi näinud ühtki sõna selles keeles kirjutatuna, muidu oleks neil kindlasti olnud hõlpus jõuda saladuse jälile: iga kaashäälik muudeti kahekordseks ja vahele pandi „o”. Nõnda kõlas näiteks „Kalle” – „Kok-a-lol-lol-e” ja „Anders” – „A-non-dod-e-ror-sos”.
See oli Eva-Lotta, kes selle nõndanimetatud röövlikeele oli saanud päranduseks oma isalt. Ühel õhtul oli pagarmeister täiesti juhuslikult talle rääkinud, kuidas ta suhtles lapsepõlves oma sõpradega, kui nad ei tahtnud, et keegi nendest aru saaks. Eva-Lotta ohjeldamatu vaimustus röövlikeele vastu üllatas teatud määral ta isa, kes polnud kunagi midagi taolist märganud, kui kõne all olid ebakorrapärased tegusõnad saksa keeles ja muud seesugused asjad, kuid ta istus siiski õhtu otsa ja õpetas Eva-Lottat ning järgmisel päeval andis Eva-Lotta oma teadmised Kallele ja Andersile edasi.
Tõlkinud Vladimir Beekman
© 1946, Saltkråkan AB / Astrid Lindgren
KÜSIMUSI JA VASTUSEID
- Millal võiks lastel salakeelt vaja minna?
- Kas tead veel mingeid salakeeli? Milliseid?
- Miks on Valge Roosi salakeelt kuulates keeruline mõista, kirja panduna aga mitte?
- Kuidas kõlab sinu nimi Valge Roosi salakeeles? Mõtle üks lause ja tõlgi see salakeelde. Lugege need ette ja püüdke lausetest vastastikku aru saada.
- Paarisülesanne: mõtelge pinginaabriga välja oma salakeel ja selle reeglid.
„Mom-a kok-ü-lol-lol ei o-sos-kok-a a-ror-vov-a-tot-a, mom-i-dod-a sos-e-e mom-e-i-e sos-a-lol-a-kok-i-ror-i tot-ä-hoh-e-non-dod-a-dod-a vov-õ-i-bob,” kokutas Betti. Tal ei tulnud see Kasperi salakeele rääkimine veel eriti hästi välja.
Kasper seevastu ütles nüüd midagi nii kiiresti, et Lohe ja Betti mõlemad teda lihtsalt arusaamatu pilguga vahtima jäid.
„Mom-e pop-e-a-mom-e e-ror-i-non-e-vov-a-i-dod vov-a-ror-i-a-non-tot-e kok-a-tot-sos-e-tot-a-mom-a,” kordas poiss natuke aeglasemalt.
Lohe ja Betti ei ilmutanud vähimatki arusaamise märki.
„Mom-e pop-e-a-mom-e e-ror-i-non-e-vov-a-i-dod vov-a-ror-i-a-non-tot-e kok-a-tot-sos-e-tot-a-mom-a,” ütles Kasper nii aeglaselt kui oskas.
„Aa,” tundus Betti nüüd midagi mõikavat. „Kok-a-sos sos-a o-sos-kok-a-dod vov-e-e-lol mom-õ-non-dod-a sos-a-lol-a-kok-e-e-lol-tot?”
„Tot-e-gog-e-lol-i-kok-u-lol-tot ei o-sos-kok-a,” vastas Kasper, aeeglaaseelt, et teised – või vähemasti Betti – aru saaks. „A-gog-a mom-u i-sos-a o-non non-e-non-dod-e-gog-a o-mom-a-joj-a-gog-u tot-e-gog-e-lol-e-non-u-dod.”
„Kuulge, rääkige inimese keeles,” ütles Lohe. „Ma ei jaksa sel kokokokotamisel järge hoida. Vabiid habikkan kabii obima kebiiles räbiikima.”
„Mom-i-sos kok-e-e-lol sos-e-e sos-e-lol-lol-i-non-e o-non?” jäi Kasper üllatunult kuulama.
„Sebii obinn täbiiesti tabivaline bibii kebiil,” vastas Betti.
Bii-keelt rääkisid nad Lohega juba... ütleme, et algusest peale.
Kabisper kubiilas übillatunult. Ja sai elu esimese õppetunni bii-keelest.
„Aga ikkagi,” ei jätnud Betti, „tuleb ka see meie salakiri kuidagi ära lahendada.”
„Jah, muidugi. Las ma vaatan seda veel,” ütles Kasper.
Betti andis kirja Kasperile. Too keeras seda üht- ja teistpidi ja vaatas vastu valgust ka.
„Ilmselgelt ei ole see selline, kus tähestik on asendatud numbritega,” ütles Lohe. „Sellist me kasutasime poistega eelmisel aastal.”
„Kuidas see käib?” küsis Betti.
„See on nii, et igale tähele tähestikus vastab number ja siis on tähtede asemel reas numbrid.”
„Aga siin on reas tähed. Kas see tähendab siis, et meil on selline salakiri, kus tähed on asendatud tähtedega?”
„Nii see tundub küll,” kostis Kasper. „Küsimus on selles, millise süsteemi järgi.”
