Siseturismi algusaastad
Eesti alal elavnes kaubandus- ja meresõit 13. sajandist, Hansa Liidu ajast. 19. sajandi alguses rajati suvitus- ja ravivõimalusi pakkuvaid kuurorte (Kuressaare, Haapsalu, Narva-Jõesuu), millest said sajandi II poolel hinnatud väljasõidu- ja ravikohad Vene aristokraatidele, haritlastele ja kaupmeestele. 1920. aastal loodi Eesti Turistide Ühing eesmärgiga äratada huvi reisimise vastu. Ühingu abiga rajati matkakodusid (Pühajärve, Vilsandi, Munamäe, Aegviidu), telkimisväljakuid, reisibüroosid, anti välja reisijuhte. 1920. aastail oli Eestis valdav siseturism, enamik välisturiste tuli Lätist, Soomest, Rootsist, Saksamaalt. Ka Eestist reisiti peamiselt lähiriikidesse. Aastal 1938 võeti vastu turismi korraldamise seadus ja loodi Loodushoiu ja Turismi-instituut, mis kooskõlastas ja reklaamis turismiasutuste tegevust.

Kui Euroopas hakkas turism kiiresti arenema pärast Teist maailmasõda, siis Eestis asendati Nõukogude okupatsiooni ajal turismi majanduslikud eesmärgid ideoloogilistega. Nõukogude Liidu piires oli reisimine vaba, kuid välisreisideks olid piirid suletud. Aastatel 1965–1990 käis välisreisidel 350 000 Eesti elanikku (neist 70% sotsialismimaades ja 20% Soomes). Siia jõudnud välismaalased liikusid ringi turismiorganisatsiooni Inturist järelevalve all. Välisturistide peamiseks külastuspaigaks oli Tallinn, teistesse linnadesse lubati vaid eriprogrammi ja -lubade alusel.
1990-ndate alguses algas turismimajanduse kiire areng: piirid avanesid, suurenesid võimalused näha maailma. 1990. aastal loodi Turismiamet, mis 2001. aastast tegutseb turismiarengukeskusena Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) juures. Maakonna, linna või valla turismi arendamisel on otsustav roll omavalitsusel, kes hoolitseb koostöös erasektoriga ligipääsude ja turismi üldise taristu eest. Piirkondlikud turismiorganisatsioonid (nt Peipsiääre, Setumaa, Võrtsjärve ümbrus) seisavad hea oma regiooni turismi arendamise eest, koostatakse ühisprojekte ja arendatakse koostööd.
Eesti turismimajanduse alused
Eestis on turismimajanduse aluseks riiklik arengukava, milles kavandatakse riigi tutvustamist peamistes lähteriikides. Muude eesmärkide kõrval soovitakse näha saabuvate turistide arvu suurenemist. Enamasti mõõdetakse seda ööbimiste arvuga majutusettevõtetes, kaudsemalt ka muuseumide ja teiste huvikohtade külastuste arvuga. Täpset ülevaadet turistide arvust on üsna raske saada, kuna Euroopa Liidu sisepiiril ei tehta vahet, mis eesmärgid saabujal parajasti on.
Eesti sisemajanduse koguproduktist (SKP-st) moodustab turism umbes 7%.
Turistide majutuskohtadeks on hotellid, motellid, hostelid, puhke- ja külalistemajad, puhkekülad ja -laagrid, külaliskorterid, kodumajutused. Majutusettevõtetele ja nende pakutavatele teenustele on kehtestatud kindlad nõuded (nt vee kvaliteet, valgustus, pesemisvõimalused, heakord jne). Turismitoode peab olema selgelt kirjeldatud, kättesaadav ja kõrge kvaliteediga. Majutusettevõtte ja seal pakutava teeninduse taset näitab majutusettevõttele omistatud järk, mille tähiseks on stiliseeritud rukkilille kujutis.

Turismitoodete arendamisel tuleb arvestada ka paikkonna turismitaluvusega. Kui sihtkoht muutub turistidest üleküllastunuks, on kohalikele elanikele sellest tekkinud kahjud ja negatiivsed mõjud suuremad kui turismist saadav tulu. Eriti aktuaalne on probleem Tallinna vanalinnas.
Säästva turismi ideed kannab endas rahvusvaheline turismiettevõtete ökomärgis Roheline Võti (Green Key), millega tunnustatakse majutusettevõtete keskkonnasõbralikku tegevust ja propageeritakse säästva majandamise põhimõtteid. Ökomärgise väljaandmist alustati 1994. aastal Taanis, nüüdseks on sellega liitunud 44 riiki üle maailma. Eestis hakati Rohelist Võtit välja andma 2001. aastal.

Eestimaa turismitoodete ökoturismi kvaliteedimärgis EHE (Ehtne ja Huvitav Eesti), mis käivitati 2001. aastal, märgistab ökoturismi põhimõtetele vastavaid turismitooteid.
Turismimajanduse tulevik on seotud mitmete demograafiliste muutustega: elanikkond vananeb, pensioniealised reisivad üha rohkem, tõuseb naiste osakaal elanikkonnas, muutub töö- ja puhkeaja suhe ning koos sellega suureneb ka reisihuvi. Kui turismimahud kasvavad, tuleb rohkem pingutada ka selle majandusharu ettevõtjatel, pakkumaks veelgi paremat teenindust ning et turismitooted jääksid pidevalt köitvateks ja huviäratavateks.
Küsimused
- Millised on Eestis kasutatavad turismitoodete kvaliteedimärgistused?
- Koosta endale veebilehe www.puhkaeestis.ee abil meeldiv reisikava.