Kui räägime millegi peale minekust, peal olekust või pealt tulekust, kasutame alale-, alal- ja alaltütlevat käänet.
Mida ronk teeb?
Harjutus 1
Vaata pilti ja vasta küsimustele.
- Kuhu (millele?) lendas ronk?
- Kus (millel?) seisab ronk?
- Kust (millelt?) lendas ronk ära?
Käändelõpp valitakse selle järgi,
mis küsimusele sõna vastab.
Millele lendas ronk? – Müürile.
Millel seisab ronk? – Müüril.
Millelt ronk ära lendas? – Müürilt.
Vaade müürilt
Harjutus 3
Loe katkend läbi. Vali paksus kirjas sõnaga sobiv küsimus.
Kõrgelt müürilt avanes kaunis vaade linnatagusele maale. Haljendavad metsatukad, majahütid lookleva jõe kallastel, tükike sinetavat merd ning seal loksuvad paadid. Ühtegi vaenlast polnud silmapiiril.
müürilt | |
maale | |
kallastel | |
seal | |
silmapiiril |
Kohakäänete kokkuvõte
Jäta meelde!
Kuut viimast käänet, mida õppisid, nimetatakse ka kohakääneteks, sest nende abil saab märkida kohti.
Kohakäänded on seega
1. SISSEÜTLEV – kellesse? millesse? kuhu?
2. SEESÜTLEV – kelles? milles? kus?
3. SEESTÜTLEV – kellest? millest? kust?
4. ALALEÜTLEV – kellele? millele? kuhu?
5. ALALÜTLEV – kellel? millel? kus?
6. ALALTÜTLEV – kellelt? millelt? kust?
Harjutus 5
Kirjuta pildi põhjal lünka üks sõna õiges käändes.
KUHU? Sisse või peale? |
Panin riidepuu ... |
 |  |
KUS? Sees või peal? |
Uss on ... |
 |  |
KUST? Seest või pealt? |
Võtsin kommi ... |
 |  |
Mõtle ja tegutse edasi
Üks Rikardo omadustest
Harjutus 7
Müüril istudes ja söömise rasket tööd tehes ei näinud Rikardo silmapiiril ühtegi vaenlast. Me teame aga, et ühes põnevusloos peab vaenlane olema.
Toetu eelnevalt loetule ning kujuta ette, millised võiksid olla vaenlased, kellega Rikardo edaspidi kokku puutub. Kirjelda neid võimalikult värvikalt, mõtle ka sellele, kust nad tulevad ja kuhu edasi lähevad.
