Kõige sügavam puurauk, mis maailmas rajatud, ulatub vaid 12 km sügavusele. Maa läbimõõduga võrreldes on see justkui nõelatorge gloobusesse. Siiski teatakse tänapäeval Maa sisemuse kohta juba üsna palju. Geoloogid uurivad kaevandustest ja puuraukudest saadud kiviminäidiseid, jälgivad vulkaanipurskeid ja võtavad proove maapinnale voolavast laavast. Teatakse, et mida sügavamale Maa sisemusse liikuda, seda rohkem temperatuur tõuseb: keskmiselt üks kraad iga 33 m kohta. Teadlased uurivad ka maavärina tagajärjel maa sees tekkinud laineid, mis erinevate omadustega kivimites eri kiirusega liiguvad. Nende kaudu saadakse teada, millised on kivimid sügaval Maa sees.
Mis on Maa sees?
Maa ligikaudne läbimõõt oli teada juba vanadele kreeklastele. See, et Maa koosneb maakoorest, vahevööst ja tuumast, selgus alles sadakond aastat tagasi.
Maakoor on välimine kõvadest kivimitest koosnev tahke kest. Maa läbimõõduga võrreldes on see väga õhuke.
Maakoore ehituse tundmaõppimiseks rajatakse puurauke, millest saadud kiviminäidiseid teadlased uurivad.
Maakoore alla jääb kuumast ja tihedast kivimimassist koosnev vahevöö ehk mantel, mis moodustab umbes 84% maakera ruumalast. Maakoor koos selle alla jääva väga tugevatest tahketest ja tihedatest kivimitest koosneva vahevöö ülaosaga moodustab litosfääri.
Litosfäärist sügavamal (100–700 km) olevad kivimid on veidi üles sulanud ja plastilises olekus. See kivimimass voolab aeglaselt nagu hästi paks siirup. Selline plastilise kivimimassi liikumine lõhub litosfääri üksikuteks plokkideks ehk laamadeks.
Maa keskel on tuum, mis võtab enda alla umbes 15% maakera ruumalast. Kuna tuum asub nii sügaval Maa sees, siis saame sellest rääkida vaid kaudsete andmete alusel. Teadlased on tuuma jaotanud omakorda kaheks: sise- ja välistuumaks.
Arvatakse, et välistuumas on aine vedelas olekus ning sisetuumas ülisuure rõhu tõttu tahkes olekus. Tuuma suurest raua- ja niklisisaldusest tulenevad arvatavasti ka Maa magnetilised omadused.
Kas maakoor on igal pool ühesugune?
Maakoor (umbes 1% Maa ruumalast) ei ole kõikjal ühesuguse paksuse ja ehitusega. Mandrite all on maakoor tunduvalt paksem kui ookeanide all, ulatudes tasandike alal keskmiselt 40 km ja kõrgmäestike piirkonnas kuni 80 km-ni. Mandriline maakoor on kergem ja koosneb paljudest erinevatest, enamasti heledatest ja kergematest kivimitest. Need on peamiselt graniidid ja teised, omadustelt nendega sarnased kivimid.
Ookeaniline maakoor on õhem, vaid 5–10 km. See koosneb enamasti tumedamatest, raskematest ja tihedamatest kivimitest, nagu näiteks basalt ja sellega omadustelt sarnased kivimid. Võrreldes mandrilisega on ookeaniline maakoor tunduvalt noorem.
Mõtle
- Miks saame Maa sisemuse kohta teha vaid oletusi?
Mõisted
- maakoor – Maa pindmine tahke kest
- vahevöö – osalt tahke, osalt poolsulanud kivimimassist kest maakoore allt
- tuum – kõrge temperatuuri ja suure rõhu all olev Maa keskosa, südamik
- mandriline maakoor – mandrite alune maakoor, 40–80 km paks
- ookeaniline maakoor – ookeanide alune maakoor, 5–10 km paks, tekkelt noorem kui mandriline maakoor
