Kaljumäestikus asuvat St. Helensi mäge peeti kustunud vulkaaniks. 1980. a märtsis, pärast 130-aastast pausi, mägi ärkas ja andis endast märku maavärinaga, mille magnituud oli 4. Tipu lähedal hakkas kasvama kühm, mis ennustas suurejoonelist purset. Pinge Maa sees kasvas. Peale geoloogide oli purset ootamas hulk ärevaid turiste ja fotograafe. 18. mai hommikul lendas mäe pungitav põhjakülg ilma igasuguse eelneva hoiatuseta õhku ning nõlvast alla tormav kivi-, rusu- ja mudalaviin tekitas kahjustusi kümnete kilomeetrite kaugusele. Surma sai 57 inimest.
Kuidas tekivad vulkaanid?
Nimetus vulkaan pärineb Apenniini poolsaare lääneranniku lähedalt Vahemeres paiknevast Vulcano saarest. See kujutab endast suurt koonusekujulist tulemäge, mille sagedaste pursete tunnistajateks olid juba vanad roomlased.
Maal on üle tuhande tegutseva vulkaani. Arvukalt leidub neid laamade servades ookeanide keskmäestikes, kus vahevööst tõusev magmavool läbi maakoorelõhede maapinnale tungib.
Palju on vulkaane laamade kokkupõrkealadel, sest vahevöösse laskuva laama serva osalisel ülessulamisel tekib tulikuum vedel kivimimass – magma. See hakkab suure rõhu tõttu lõhesid mööda üles tõusma. Seal, kus magma maapinnale voolab, tekivadki vulkaanid. Maapinnale jõudnud magmat nimetatakse laavaks. Vulkaanipurskel võib lisaks laavale kraatrist välja paiskuda ka tuhapilvi ja kivimürakaid ehk vulkaanilisi pomme.
Kuum täpp on koht, mis asub vahevöö tõusva soojusvoo kohal. Soojusvoo ülaosas maakoore all tekib pidevalt magmat, mis läbi kivimilõhede maapinnale tõuseb.
Kuna laam kuuma täpi kohal pidevalt liigub, siis liiguvad vanemad vulkaanid kuuma täpi kohalt edasi ja täpi kohale tekib uus vulkaan. Vulkaanid kasvavad üle merepinna ja nii on kujunenud kuumade täppide kohale vulkaaniliste saarte ahelikud, nt Kanaarid Atlandi ookeanis või Hawaii saared Vaikses ookeanis.
Teisalt võib kuum täpp jääda ka mandri alla. Nii on tekkinud nt Yellowstone'i vulkaan Ameerika Ühendriikides.
Kaardil pole toodud maailmamere veealuseid vulkaane
Mõtle
- Miks nimetatakse vulkaane aknaks, mille kaudu saab maapõue uurida?
Kui sageli vulkaanid purskavad?
Vulkaane eristatakse pursete sageduse järgi. Aktiivsed vulkaanid on tegutsenud kogu inimkonna ajaloo vältel ja ilmselt ka varem. Need on näiteks endiselt aktiivsed Vesuuv, Etna, Fuji.
Passiivsed vulkaanid tegutsesid sajandeid või aastatuhandeid tagasi ning jäid seejärel ooteseisundisse. Kui niisugune vulkaan uuesti purskama hakkab, on oodata väga tugevat plahvatust, sest lõõris tardunud kivimid tuleb ju laava väljavooluteelt eest ära paisata. Vulkaanilistest kivimitest koosnevad vanad mäed, mille purskamist ei peeta enam tõenäoliseks, on kustunud vulkaanid, näiteks Matra mägi Ungaris ja Kuraditorn (Devils Tower) Põhja-Ameerikas. Passiivsete ja kustunud vulkaanide eristamine on väga tinglik. On juhtunud, et kustunud vulkaanideks peetud mäed on muutunud ootamatult aktiivseks.
Purskele järgneb vaikuseperiood, ka siis imbub vulkaanist gaase ning kraatrite lähedale sadestub maapõue sügavusest pärit aineid, näiteks väävliühendeid. Läbi vulkaanilise tuha tõusev veeaur tekitab podisevaid mudavulkaane.
- aktiivse vulkaaniga
- passiivse vulkaaniga
- kustunud vulkaaniga
Miks on vulkaanid erinevad?
Vulkaani purske iseloom ja kuju sõltuvad magma ja väljavoolava laava omadustest. Paksu ja kiiresti tarduvat laavat välja paiskavad vulkaanid kasvavad kõrgusesse. Sageli tardub magma juba vulkaani lõõris ja enne iga järgmist purset lendab see tekkinud kork võimsa plahvatusega õhku. Tahke kivim sadestub vulkaanikoonuse nõlvadele vaheldumisi laava ja tuhaga ning ajapikku tekib korrapärase koonuse kujuline kihtvulkaan. Sellised on näiteks Vesuuv, Kljutši, Fuji.
Kui laava on vedel, siis voolab see rahulikult lõõrist välja ja valgub kaugele, enne kui tardub. Niisugused vulkaanid kasvavad laiuti ning moodustavad suurepindalalisi kilbikujulisi pinnavorme – kilpvulkaane. Sellised on näiteks Mauna Kea Hawaiil ning suurem osa vulkaane Islandil ja Uus-Meremaal.
Hawaii vulkaanid on tekkinud kuuma täpi kohale ja nende jalam asub merepinnast sügavamal ookeani põhjas.
Vulkaanide piirkonnas esineb ka kuumaveeallikaid. Mõnes kohas paiskub suure aurupilve saatel maa seest välja kuum põhjavesi. Periooditi purskav kuumaveeallikas on geiser, mille nimetus pärineb Geysiri piirkonnast Islandil, kus neid esimest korda põhjalikumalt tundma õpiti. Neid on palju ka Uus-Meremaa Põhjasaarel ja Põhja-Ameerikas Yellowstone’i rahvuspargis.
Mõisted
- vulkaani lõõr – kraatri põhjas avanev suhteliselt kitsas süvend, mida mööda liigub magma vulkaani sisemusest kraatrisse
- kraater – lehtrikujuline süvend vulkaanikoonuse tipus või nõlval, mis on tekkinud purske tagajärjel vulkaanikoonuse ülaosa sisselangemisel
- laava – vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurske tagajärjel maapinnale jõudnud
- aktiivne vulkaan – vulkaan, mis on tegutsenud kogu inimkonna ajaloo vältel
- kustunud vulkaan – vulkaanilistest kivimitest koosnev vana mägi, mille purskamist ei peeta enam tõenäoliseks
- kuumaveeallikas – kõrge temperatuuriga põhjavee looduslik väljavool maapinnale
- geiser – periooditi kuuma vett surveliselt välja purskav allikas
