Inimese õigused ja kohustused ühiskonnas
Üldiselt elavad inimesed ühiskonnas kehtivate reeglite ja käskude järgi. Inimestel on ühiskonnas (nt perekonnas, koolis, sõprade hulgas) oma kindel roll. Vastavalt rollile on inimestel erinevad õigused ja kohustused.
Tavaliselt on õigused ja kohustused vastastikuses seoses. Mida rohkem on inimesel õigusi, seda rohkem on tal ka kohustusi ja vastupidi.
Ühiskonnas on välja kujunenud neli peamist põhimõtet, kuidas õigused ja kohustused jagunevad:
- ühiskasutus,
- kõigile võrdselt,
- vastavalt staatusele,
- vastavalt igaühe panusele.
Need põhimõtted mõjutavad meie igapäevast suhtlemist ja läbisaamist teistega. Samuti aitab nende põhimõtete tundmine mõista teiste inimeste käitumist.
Minu õigused | Minu kohustused | |
Kodus | ||
Koolis | ||
Riigis | ||
Maailmas |
Immanuel Kant ja „kõlblusseadus minu sees”
Inimesi on alati huvitanud, kas maailmas on reegleid, mis kehtivad igas olukorras. Saksa filosoof Immanuel Kant (1724–1804) sõnastas kõlblusseaduse, mis võiks olla sama üldkehtiv nagu füüsikalised loodusseadusedki. See seadus ütleb, kuidas peaksid kõik inimesed käituma. Kant on öelnud, et toimida tuleb alati sellise põhimõtte järgi, millest võiksid ja peaksid lähtuma kõik. Samasugune on ka üldtuntud ütlus „Käitu teistega nii, nagu tahaksid, et nad sinuga käituvad”.
Kuid Kanti seadus on veelgi omakasupüüdmatum. Heasoovlik inimene ei järgi kõlblusseadust mitte sellepärast, et soovib teisi enda suhtes samamoodi toimivat, vaid ta tunneb, et see on tema meelest õige. Näiteks kui sa jagad oma sõbraga maiustusi ainult sellepärast, et ootad teda tulevikus sedasama tegevat, ei järgi sa kõlblusseadust.
Kanti kõlblusseadus on seotud inimese südametunnistuse ja õiglustundega, mille järgi ta tegutseb.
Kant rõhutas ka, et me ei tohi teisi inimesi omakasupüüdlikel eesmärkidel ära kasutada.
Arutlemiseks
- Kas nõustud Kanti seisukohtadega? Põhjenda.
Ühiskasutus
Ühiskasutus tähendab seda, et on asju, mida kasutavad paljud inimesed. Selliseid asju nimetatakse ühisvaraks. Näiteks koolimajad, tänavad, pargid on ühisvara, sest need on mõeldud kõigile ning inimesed, kes maksavad riigile makse, on panustanud nende ehitusse. Niisamuti on igas perekonnas asju (nt jalgratas, telk), mida kõik pereliikmed võivad kasutada, kui nad seda vajavad.
Ühiskasutus põhineb inimestevahelisel usaldusel. Ühisvara tuleb kasutada mõistlikult ja pidades silmas teiste kasutajate vajadusi.
Arutlemiseks
- Millised asjad on kooli ühisvara? Too näiteid.
- Kuidas teie kooli kodukord (ehk sisekorraeeskiri) näeb ette ühisvara kasutamise?
Loodus on ühisvara
Eesti loodus on meie kõigi, kogu rahva ühisvara, millest on õigus osa saada igaühel. See asetab igaühele, kes loodusega kokku puutub, nii matkajale, puhkajale kui ka maaomanikule ja maavaldajale, kohustuse hoida loodust inimväärse, puhta ja kaunina. Nii säilib see ka meie järglastele. Kõiki õigusi ja kohustusi, mis seovad inimest loodusega, nimetatakse kokkuvõtvalt igaüheõiguseks. Tegu on eetiliste tõekspidamistega, mida on austanud juba meie esiisad ja mis tuginevad nii tavadele kui ka seadustele.
Kliimaministeerium
Arutlemiseks
- Uuri internetist (nt Kliimaministeeriumi kodulehelt www.envir.ee), milliste õiguste ja kohustustega on seotud igaüheõigus.
Kõigile võrdselt
Inimõigused näevad ette, et kõik inimesed sünnivad vabade ja võrdsetena. Igal lapsel on võrdne õigus saada haridust ja võrdne kohustus käia koolis. Täisealistel kodanikel on võrdne õigus osaleda valimistel ja ühesugune kohustus maksta makse. Võrdsed õigused tähendavad ka võrdseid kohustusi.
§ 12. Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu.
Põhiseadus
Arutlemiseks
- Loe põhiseaduse § 12 ja seleta oma sõnadega, mida see tähendab.
- Mis sa arvad, kas demokraatlikus ühiskonnas on inimesed võrdselt vabad?
- Miks on lastel ja täiskasvanutel erinevad õigused ja kohustused?
Vastavalt staatusele
Staatus tähendab inimese seisundit või positsiooni mingis grupis, nt perekonnas, koolis, tööl või ühiskonnas tervikuna.
Staatus võib olla ametlik või mitteametlik.
Ametlik staatus on inimese positsioon mingis organisatsioonis (nt koolis, firmas, sõjaväes), millega kaasnevad teatud õigused ja kohustused.
Mitteametlik staatus on tähtsus või populaarsus teiste inimeste silmis (nt perekonnas on emal ja isal kõrgem staatus kui lastel).
Inimesel on korraga mitu rolli kanda (nt 7. klassi õpilane on veel kellegi laps, vend või õde, sõber). Erinevas rollis on inimesel üldiselt ka erinev staatus. Näiteks võib 7. klassi õpilane olla ka klassivanem ja kuuluda õpilasomavalitsusse.
Staatus oleneb väga paljudest teguritest, näiteks haridusest, elukutsest, sissetulekust, päritolust, aga ka välimusest. Tavaliselt kaasnevad kõrgema staatusega mitmesugused kasud, nt võim ja tunnustus. Suuremate õigustega kaasneb ka suurem vastutus.
Arutlemiseks
- Mis sa arvad, kas erinev staatus tekitab ebavõrdsust?
- Arutlege, millistest staatustest saab rääkida koolis.
Staatused hundikarjas
Paljude loomade puhul tähendab staatus seda, kui olulisel kohal keegi karjas on. Näiteks hundikarjas on selged alluvussuhted. Karja juhib nn alfapaar, kellel on õigus ka järglasi saada. Teised karjaliikmed peavad alfaisenditele alluma ja nende ülesandeks on jahti pidada, et alfaemane ja tema pojad toitu saaksid. Jahti peab karjas vaid osa liikmeid, sellega tagatakse karjale piisav toiduvaru ja samas säästetakse noori isendeid. Kui kari liiga suureks muutub, peavad kõige madalama staatusega liikmed lahkuma. Huntidel, kes elavad karjas, on suurem võimalus ellu jääda ja järglasi kasvatada. Kui isahunt peaks hukkuma ja madalama staatusega liikmeid karjas pole, ei suuda emahunt enamasti pesakonda üles kasvatada.
Arutlemiseks
- Kas huntide käitumises võib leida midagi sarnast inimeste käitumisega? Põhjenda.
- Mis on karjas elamise plussid ja miinused?
Kuidas töö, nõnda palk
Õigused ja kohustused võivad jaguneda ka vastavalt inimeste pingutusele ja tulemustele. Spordis on füüsiline pingutus selgelt mõõdetav. Koolis pannakse õpilastele hindeid vastavalt teadmistele.
Sageli innustab inimesi rohkem pingutama see, kui nende tööd tunnustatakse vastavalt nende panusele.
Ükski neist õiguste ja kohustuste jagunemise põhimõtetest – ühiskasutus, kõigile võrdselt, vastavalt staatusele ja vastavalt igaühe panusele – ei ole teistest parem. Igapäevaelus esinevad need läbisegi ja rakendatakse vastavalt olukorrale.
Mõnikord on mõistlikum kasutada teatud asju ühiselt, sest neid vajab mitu inimest. Leidub olukordi, kus kohustused ja hüved jagunevad inimeste vahel võrdselt. Näiteks käivad eskimod üheskoos jahil ja jagavad saagi omavahel võrdselt. Sõjaväes on kõrgema auastmega sõjaväelasel kõrgem staatus ehk õigus jagada käske, aga ka vastutus nende täitmise eest. Konkurents ehk võistlus teatud alal paneb inimesi suurema kasu (nt raha, tunnustuse, võimu, populaarsuse) nimel rohkem pingutama.
Arutlemiseks
- Kuidas saad aru vanasõnast „Kuidas töö, nõnda palk”?
- Kas oled kogenud, et sinu panust on ebaõiglaselt hinnatud? Mis võis selle põhjus olla?
- Arutlege, kuidas tuleks koolis erinevate võimetega õpilasi hinnata.
Ma tean, et...
Inimese elu juhivad paljud reeglid ning erinevates olukordades on meil erinevad õigused ja kohustused. On välja kujunenud neli põhimõtet, kuidas õigused ja kohustused jagunevad: ühiskasutus, kõigile võrdselt, vastavalt staatusele, vastavalt panusele. Ükski neist põhimõtetest ei ole teistest parem. Igapäevaelus esinevad need läbisegi ja rakendatakse vastavalt olukorrale.
Küsimused
- Arutlege, kui tihti vaidlevad inimesed oma õiguste ja kohustuste üle.
- Kas aitamine on iga inimese kohus? Aga kui sul endal pole midagi anda?
