Inimene ja rühm

Miks oleme koos targemad?

Mis takistab rühma tegutsemist?

Koostöö jõud

Spordis võib juhtuda, et nõrgem meeskond võidab endast tugevamat. Eraldi võetuna on kõik tugevama meeskonna mängijad paremad kui nõrgema meeskonna omad. Kuid meeskonnamängus pole kasu üksnes headest isiklikest võimetest, vaid tähtis on koostöö. Kui nõrgemad mängijad suudavad teha paremat koostööd, võivad nad võita ka endast oluliselt tugevamaid sportlasi.

Sõudjad võistlustel

Arutlemiseks

  • Seleta oma sõnadega, milles seisneb koostöö.

Linnud võrgus

Lev Tolstoi

Kütt seadis järve äärde võrgu üles ja püüdis palju linde kinni. Linnud olid suured, nad tõstsid võrgu õhku ja lendasid sellega minema. Kütt jooksis lindudele järele. Talupoeg ütles jooksvat kütti nähes: „Kuhu sa jooksed? Kas siis jalgsi lindudele järele jõuab?” – „Kui lendaks üks lind,” vastas kütt, „siis ma sellele järele ei jõuaks, aga nüüd ehk jõuan.”

Nii juhtuski. Õhtu tulles tahtsid linnud igaüks eri kohta öömajale lennata: üks metsa, teine sohu, kolmas põllule. Nad langesid koos võrguga maha ja kütt sai nad kätte.

Kütt võrguga linde püüdmas

Arutlemiseks

  • Mis on selle valmi mõte? Kas oled sellega nõus? Põhjenda.

Koos oleme targemad

Kui rühmal (nt klassil, töökollektiivil, sõjaväeüksusel) on ühine eesmärk ning üksteist mõistetakse hästi, siis on töös abiks kõigi rühmaliikmete tarkus. Seda nimetatakse ühiseks tarkuseks. Ühine tarkus on kogu rühma tarkus ja taibukus.

Igaüks on milleski tugev või omab teadmisi, mida teistel ei ole. Kõigi teadmised kokku muudavad rühma üksikisikust edukamaks

Arutlemiseks

  • Arutage, kuidas võib ühisest tarkusest olla kasu õppetöös.

Demokraatia tähendab ühist otsustamist

Ka riigi juhtimisel saab kasutada ühist tarkust. Valitsemisvormi, kus kõrgeim võim kuulub kodanikele, nimetatakse demokraatiaks ehk rahva võimuks.

Tänapäeval on keeruline kogu rahvast riigi otsesesse juhtimisse kaasata. Seepärast kehtib ka Eestis esindusdemokraatia, kus kodanikud valivad esindajad poliitilisi otsuseid tegema ja seadusi vastu võtma.

Eesti parlamendi ehk Riigikogu valimistel võib hääletada iga täisealine ja Riigikokku kandideerida vähemalt 21-aastane Eesti kodanik. Valdades ja linnades valivad kodanikud kohalikke asju otsustama valla- ja linnavolikogud.

Riigikogu istung

Arutlemiseks

  • Tuletage meelde ajaloost õpitut. Kus ja kuidas sai demokraatia alguse?
  • Seleta oma sõnadega, mida tähendab demokraatia ehk rahva võim.
  • Mis sa arvad, miks pole rahvas sageli riigivõimu esindajatega rahul?
  • Kuidas saavad kodanikud peale valimistel osalemise veel riigivalitsemisest osa võtta?

Üldine hääleõigus

Naised hakkasid 19. sajandi keskpaigast endale poliitilisi õigusi nõudma. Valimisõiguseni jõudsid naised eri riikides erineval ajal. Eestis anti naistele hääleõigus juba 1918. aastal. Eesti oli oma aja kohta väga edumeelne riik: naistele anti õigus nii hääletada kui ka kandideerida Riigikogu valimistel.

Naiste valimisõiguse eest võitleja Suurbritannias 1910. aasta paiku

Millal said naised õiguse hääletada ja valimistel osaleda?

Uus-Meremaa

1893

Soome

1906

Norra

1913

Eesti

1918

Läti

1918

Leedu

1918

Saksamaa

1918

Venemaa

1918

USA

1920

Rootsi

1921

Suurbritannia

1928

Prantsusmaa

1944

Itaalia

1945

Šveits

1971

Kuveit

2005

Arutlemiseks

  • Kas midagi üllatab sind selle kronoloogia juures? Mis nimelt?
  • Mis sa arvad, miks naised pole alati hääletada saanud?
  • Arutlege, kas riik saab olla täielikult demokraatlik, kui seal ei kehti üldine hääleõigus.

Rühmatöö on meeskonnatöö

Koolis õpitakse sageli rühmades. Enamasti antakse rühmale ülesanne lahendada ühiselt mingi probleem või küsimus. Rühmatöö põhineb koostööl. Olulised on head omavahelised suhted ja kõigi arvamustega arvestamine. Ka paljudel ametikohtadel peavad inimesed meeskonnas töötama ja koostööd tegema.

Arutlemiseks

  • Mis sa arvad, miks mõnedele õpilastele rühmatöö meeldib ja teistele mitte?
  • Mida teha, et kõik rühmaliikmed kaasa töötaksid?

Mina arvan .

Rühm arvab .

Kas sinu arvates oli parem selle küsimuse üle üksi mõtiskleda või rühmas? Põhjenda. 

Vastutuse hajumine

Vastutuse hajumine on olukord, kus suuremas rühmas ei tunne keegi täielikku vastutust ega asu tegutsema, sest ka teised ümberringi ei tee midagi. Suuremas rahvahulgas tunnevad inimesed, et nendest ei sõltu midagi.

Arutlemiseks

  • Ka koolis võib juhtuda, et kedagi kiusatakse, kuid kaasõpilased vaatavad vaid pealt. Mis sa arvad, miks see nii on?

Vastutuse hajumine. Kitty Genovese juhtum

Vastutuse hajumise nähtust hakati uurima pärast seda, kui 1964. aastal oli New Yorgis keset päeva mõrvatud üks naine (Kitty Genovese juhtum). Mõrva nägi pealt üle 30 inimese, kuid politseisse ei helistanud keegi. Samuti võib juhtuda, et tänaval lebab inimene ja keegi ei tunne huvi, kas ta vajaks abi. See ei tähenda, et inimesed oleksid hoolimatud ja kalgid, nad lihtsalt mõtlevad üldjoontes nõnda: „Kui teised inimesed midagi ette ei võta, siis ei ole tegemist olukorraga, kus peaks midagi ette võtma.” Kui aga kõik nii mõtlevad, siis jääb hädaline ka keset rahvamurdu abita ja võib isegi surra. Kui sa peaksid suures rahvahulgas hätta sattuma, on targem pöörduda ühe inimese poole ja paluda temalt abi, mitte lihtsalt appi hüüda või vaikides oodata.

Avalikus kohas lebavast ja pealtnäha teadvuseta inimesest tuleb kindlasti teatada hädaabinumbril 112

Jalgpallihuligaanid

Maroko suurimas linnas Casablancas tapeti koduklubi ja vastasmeeskonna jalgpallifännide kähmluses kaks ja vigastada sai 54 inimest, teatasid eile võimuesindajad. [---] Märatsevad pealtvaatajad loopisid üksteist kõige ettejuhtuvaga ja lõhkusid jalgpallistaadioni. Meedia teatel peksti kividega puruks 11 staadioni lähedusse pargitud autot. Julgeolekuteenistuse teatel vahistati vandalismis süüdistatuna 31 inimest ja tapmiste osas on algatatud eraldi uurimine.

Marokos tapeti jalgpallifännide kähmluses kaks inimest. Postimees, 21.03.2016
Jalgpallihuligaanid Prantsusmaal

Arutlemiseks

  • Vastutustundetult käituvad fännid valmistavad jalgpallimatšidel palju probleeme. Mis sina arvad, miks jalgpallifännid märatsema hakkavad?

Ma tean, et...

Kui rühm inimesi teeb koostööd, on nad edukamad kui üksi. Kui rühmal on ühine eesmärk ning mõistetakse üksteist hästi, siis on töös abiks kõigi rühmaliikmete tarkus. Suures rühmas võib vastutus hajuda, sest inimesed tunnevad, et nendest ei sõltu midagi.

Küsimused

  1. Mis on koostegutsemise plussid ja miinused?