1. Oskar Luts ja Palamuse kihelkonnakoolimuuseum

1.
​– Ma tahan teada, kas muuseum on jõulude ajal avatud.
​– Ma tahaksin teada, kas muuseum on jõulude ajal avatud

2.
– Ma soovin rääkida muuseumi juhatajaga.​
​– Ma sooviksin rääkida muuseumi juhatajaga.

3. 
​– Artur, palun uuri järele, kes on selle jõululaulu sõnade autor.
​– Artur, kas sa uuriksid palun järele, kes on selle jõululaulu sõnade autor?

4. 
​– Palun jätke Helenale teade.
​– Kas te jätaksite palun Helenale teate?

– Rita, mille üle sa pead murrad?
​– Lahendan jõuluteemalist ristsõna. Kas sa aitaksid mul seda lahendada?
​– Kui ilusasti ja viisakalt palud, siis ehk aitan ka…
​– Nõus. Kas sa, Riho, oleksid nii kena ja ütleksid, mis on jõulude sümbol?
​– Jõuluvana muidugi!
​– Ei sobi, sõnas peab olema kümme tähte. Kas sa mõtleksid veel ja pakuksid midagi muud?
​– Palun väga! Jõulude sümbol on jõulukuusk.
​– See sobib, aitäh! Ja viimane palve. Kas sa vaataksid internetist, kuidas nimetatakse vana aasta viimast ja uue aasta esimest päeva?
​– Seda tean ma ka ilma internetist otsimata, vana aasta ärasaatmine ja uue vastuvõtmine on tore aeg ja seda nimetatakse rahvakalendris näärideks. Kas sõna „näärid” sobib?
​– Täpselt õige sõna! Ole sa tuhandest tänatud!
​– Võta heaks! Abist viisakale neiule ei keeldu ma kunagi.

• Reisiklubi on huvitatud reisist Palamusele. Lepi kokku täpne külastusaeg ja külastajate arv.
• Täpsusta, missuguseid jõululaule lauldakse ja kuidas saaks laulusõnadega varem tutvuda.
• Uuri järele, kas jõulukaardid tuleb kaasa võtta või neid joonistatakse kohapeal.
• Teata oma soovist külastada muuseumi päkapikkudeks kostümeerituna.
• Matkaklubi on ekskursiooni asjus kokku leppinud. Näiteringi liikmed soovivad nendega ühineda ning näidata kohalikule rahvale O. Lutsu lühinäidendit „Kapsapea”.

Palamuse ja Oskar Luts – need nimed on omavahel lahutamatult seotud. Just Oskar Luts on toonud kuulsust väikesele Palamuse alevikule Jõgevamaal. Siinses kihelkonnas õppis tulevane kirjanik neli aastat. Palamuse kool ja koolikaaslased jätsid sügava mulje Oskari hinge. Kuna kõik õpilased, nii alustajad kui ka edasijõudnud õppisid koos ühes klassiruumis, siis võis siin kohata väga erinevaid ja huvitavaid õpilastüüpe. Neid rikkaid mälestusi kasutas Oskar Luts hiljem jutustuse „Kevade” loomisel. Tootsi-lood on juba mitmete põlvkondade lemmiklugemisvara. Jutustuse tegelased elavad ja tegutsevad jutustuse põhjal loodud filmides ja teatrietendustes. Palamuse kooli ruumides asub praegu Oskar Lutsu nimeline Palamuse kihelkonnakoolimuuseum. Muuseumist ja selle lähimast ümbrusest on saanud koolilaste ja teiste matkajate populaarne sihtkoht.

LUTSE PÜÜDMAS

Väike Lesta jutustab sellest, kuidas tema koos vanaisaga lutse püüdis.

Taaniel Lesta, kuuekümneaastane vanamees, läheb jõele kalu püüdma. Pojapoeg jookseb järele suure kotiga, kuhu kalu sisse panna. Vanamees võtab riided seljast ja läheb vette. Pojapoeg vaatab kaldalt.

Viimaks tõstab vanaisa suure lutsu veest välja.

„Ahhaa, ikka sain su kätte! Säh, poisu, pane kotti ja vaata, et ta välja ei tule,” ütleb vanaisa ja viskab libeda kala kaldale.

Poiss paneb kala kotti ja vaatab, mis vanaisa edasi teeb.

„Teine jälle!” hüüab vanaisa. „Säh, pane kotti ja vaata, et ta välja ei tule.”

Pojapoeg paneb sellegi kala kotti ja vaatab, mis vanaisa nüüd teeb. Varsti on vanaisal uus luts käes. Ja kõik lutsud on suured ja ühesugused.

Neljanda lutsuga tuleb vanaisa jõest välja ja läheb koti juurde vaatama, kui palju neid juba on. Kotis aga ei ole ühtegi lutsu!

„Oh sind küll!” hüüab vanaisa. „Sa lasksid ta kotist välja ja mina püüan ikka üht ja sedasama lutsu!”

• autor ja raamatu või artikli pealkiri;
• millal lugesid (kuupäev);
• lühidalt sellest, millest juttu oli;
• arvamus tekstist ja mida huvitavat või kasulikku teada said.