Olen pärisori
Autor: Jüri Üdi
Olen pärisori. Töötan palehigis mõisniku heaks. Küll
on halb mõisniku heaks töötada. Töö on raske, isandad
võõrad ja ei saa aru sellest, et ka mina olen inimene.
Laulan töö- ja tavandilaule, eriti töölaule. Need laulud
kanduvad suulisel teel põlvest põlve edasi ja on üks
osa folkloorist.
Mõtlen sageli, kas Saksamaa talupoja elu on minu
omaga võrreldes kergem või mitte. Aga ma ei tea seda.
Ja kellelt mul olekski küsida? Feodaali käest? Ei maksa
naerma ajada. See ei mõista mu keelt ega saaks aru mu
küsimusest. Ja kui ta saakski mu keelest aru ja kui ma
talle ütleksin, et kunagi ilmuvad müügile raamatud,
mis on kirjutatud eesti keeles, laseks ta arvatavasti
mulle mõisatallis lugematuid piitsahoope anda. Ja kui
ma veel lisaksin, et kunagi tekib iseseisev eestikeelne
teater, naeraks ta mulle näkku. Aga ma ei lähe talle seda
ütlema. Mulle tundub, et aeg pole veel küps.
Kirjanikul on veel teine lõpp:
Nii loll ma ei ole.
- Kuidas erineb Jüri Üdi tekst Jakob Tamme luuletusest sisu (millest kõneleb) ja vormi (kuidas on kirjutatud) poolest?
- Kirjutage pinginaabriga pärisorja ja mõisniku dialoog, milles pärisori jutustab mõisnikule eestikeelse kirjanduse ja teatri sünnist. Esitage dialoog klassile.
