Mõõtmisel võrreldakse nurka nurga mõõtühikuga. Kui antud nurgale saab paigutada kõrvuti näiteks 20 ühekraadist nurka, millel on selle nurgaga ühine tipp, siis on nurga suurus 20°.
 |
||||||
Nurga mõõtmiseks kraadides kasutatakse mõõteriista, mida nimetatakse malliks.
Malli skaalal on 180 võrdset jaotist, millest igaühele vastab 1 kraad. Arvud märgitakse malli skaalale tavaliselt iga 10 kraadi tagant. Nurga mõõtmiseks paigutatakse mall nii, et nurga tipp asetseks kriipsukesega märgitud punktis (punkt O joonisel) ja üks haar läbiks skaala nullpunkti. Skaala kriips, mis on kohakuti nurga teise haaraga, näitabki nurga suurust kraadides. Jooniselt näeme, et ∠NOM = 80° ja ∠KOM = 122°.
Mõnel mallil on kaks skaalat – sisemine ja välimine. Ühte skaalat loetakse vasakult paremale, teist paremalt vasakule. Mõõtmisel jälgi hoolega, et Sa õiget skaalat kasutaksid.
Ülesanded A
 |
||||||||
∠AOB = °
∠BOC = °
∠AOC = °
∠AOB + ∠BOC = °
Järeldus.
Tööleht
742.
Murra paberileht nii, nagu on näidatud joonisel (murdejoon on tähistatud punktiiriga). Mõõda tekkinud teravnurgad ja nürinurgad. Kirjuta saadud tulemused nurga sisepiirkonda. Kontrolli oma mõõtmise tulemusi, kasutades sirgnurga mõistet.
743.
Joonesta vihikusse kaks teravnurka ja kaks nürinurka. Mõõda nende nurkade suurused.
∠AOB = °
∠BOC = °
∠COD = °
∠DOA = °
Järeldus.
Tööleht
745.
Joonesta vihikusse nurgad suurusega 50°, 75°, 120°, 155°.
Ülesanded B
 |
||||||||
∠AOC = °
∠BOC = ° ° = °
∠COD = ° ° = °
Tööleht
 | ||||
∠LOM = °
∠MON = ° ° = °
∠NOP = ° ° = °
∠MOK = ° ° = °
∠LOK = ° ° = °
∠NOK = ° ° = °
∠LOP = ° ° = °
Tööleht
748.
Joonesta nurk AOB suurusega 30°. Joonesta seejärel nurk, mis on
- 40° võrra suurem kui nurk AOB,
- 3 korda suurem kui nurk AOB.
749.
Kettaheites on soovitatav ketta väljalennunurk (nurk maapinnaga) pärituule korral 40°, tuulevaikuses 35° ja vastutuule korral 25°. Joonesta need nurgad.
 |
||||||
750.
Soovitatav väljalennunurk kuulitõukes on 42°, odaviskes 37° ja palliviskel 45°. Joonesta need nurgad.
Järeldus.
752.
Joonesta sirge CD ja märgi sellel punkt O. Seejärel joonesta ∠COA = 110° ja ∠DOB = 40°. Arvuta nurkade AOD, AOB ja COB suurused (kaks võimalust).
Vastus. See sirge moodustab nurga teise haaraga nurga ° (või °).
754.
Joonesta mõttes (ära kasuta joonestus- ega kirjutusvahendeid) nurk suurusega 120°. Joonesta läbi selle nurga tipu sirge, mis jaotab selle nurga kaheks osaks nii, et ühe osa suurus on 80°. Leia joonisele tekkinud nurkade suurused.
Vastus. Nende nurkade suurus on °.
