Teate, on julm, et muusika peab olema nii ilus. See on ilu, mis peitub üksilduse valus, tugevuses ja vabaduses. See on ilu, mille sünnitab pettumus vastamata jäänud armastusest. See on looduse julm ja monotoonsuses peituv igikestev ilu.
Benjamin BrittenSeisakuaeg
Stiililine vahepeatus
Sajandi keskpaiku ilmub Euroopa muusikasse tähelepanuväärseid heliloojaid, kelle loomingut ei saa stiiliraamidesse üksüheselt paigutada. Inglase Benjamin Britteni puhul saab mingil määral rääkida veel neoklassitsistlikest lähtepunktidest, prantslase Olivier Messiaeni loomingule pole aga ükski stiilimääratlus enam kohaldatav.
Tegelikult on aastad 1940–1950 Euroopa muusikas omamoodi stiililiseks vahepeatuseks: hilisromantism ja impressionism on peaaegu kadunud, oma tähtsust on kaotamas ka neoklassitsism, ent muusikaline avangardism ja elektronmuusika pole jõudnud veel sündida. Ning tähtsuseta pole ka tõsiasi, et teine maailmasõda jättis oma laastava jälje igale tsiviliseeritud riigile igal kontinendil, välja arvatud Lõuna-Ameerika maad ja Austraalia.
Benjamin Britten
Benjamin Britten (1913–1976) oli oma aja imelaps: esimese helitöö kirjutas ta viieaastaselt ning kuueaastaselt katsetas juba lavamuusikaga. Kui Benjamin sai kolmeteistaastaseks, hakkas ta võtma muusikateooria- ja kompositsioonitunde.
Edasine haridustee viis noore Britteni 1930. aastal Kuninglikku Muusikakolledžisse klaverit ja kompositsiooni õppima. Seal valitsenud konservatiivne õhkkond lõi aga pinnase vastuoludeks õppejõududega. Nii juhtuski, et Britteni õpingupäevil kirjutatud teoseid esitati küll mujal Londonis, ent Kuningliku Muusikakolledži seinte vahel lubati ette kanda vaid üks teos.
1939. aastal sõitis Britten Euroopas hoogu võtvate sõjatormide tõttu USA-sse. Ent koduigatsus sundis ta sõjamöllule vaatamata 1942. aastal Inglismaale tagasi pöörduma.
Pärast maailmasõda kogus Britteni muusika üha enam rahvusvahelist tunnustust, heliloojalt tellisid teoseid maailma nimekaimad interpreedid. Raske on kõiki tema auhindu ja aunimetusi üles lugeda, kõige krooniks tõsteti Britten oma surma-aastal 1976 ka aadliseisusse.
Loomingust üldiselt
Võrdlev kompliment
Brittenit peetakse 20. sajandi väljapaistvaimaks Inglise heliloojaks, kelle tähtsust on võrreldud 17. sajandil elanud Henry Purcelliga.
Nagu Purcell, oli ka Britten väga mitmekülgne natuur: komponist, silmapaistev dirigent ning briljantse mängutehnikaga pianist. Viljaka heliloojana jõudis ta luua teoseid pea kõikides žanrites, ent tema loomingu põhiosa moodustavad ooperi-, koori- ja orkestrimuusika.
Klaar ja heakõlaline
Britteni varajastes teostes on täheldatud mõningaid Stravinski ja Mahleri mõjusid, ent tema helikeel oli juba nooruses sedavõrd isikupärane, et rohkem kui kaudsetest paralleelidest siin rääkida ei saa.
Tema teosed on tavaliselt tonaalsed, selgete vormiskeemidega, heliloojal oli ka silmapaistev meloodiaanne.
Stiililiselt on Britteni looming kõige lähedasem neoklassitsismile.
Orkestriteosed
„Lihtne sümfoonia“
Britteni varajaste orkestriteoste hulka kuulub „Lihtne sümfoonia“ (1934) keelpilliorkestrile, mis ülesehituselt ning osade tantsuliselt karakterilt meenutab pigem orkestrisüiti kui sümfooniat. Sõna „lihtne“ sobib teost iseloomustama päris mitmes mõttes: nii lihtsate muusikaliste kujundite, selge harmoonia kui ka läbipaistva orkestratsiooni tõttu.
„Sinfonia da requiem“
Traagiline „Sinfonia da requiem“ (1940) on Britteni esimene sümfooniline suuroopus ning oma ekspressiivse väljendusjõu poolest on see võrreldav koguni Mahleri sümfonismiga.
Helilooja kirjutas teose oma vanemate ning teises maailmasõjas hukkunute mälestuseks. Süngetoonilises teoses pole ainsatki helget momenti, skertsolikku keskmist osa on iseloomustatud isegi kui hullunud surmatantsu.
„Kevadsümfoonia“
„Kevadsümfoonia“ (1949) on vokaalsümfooniline tsükkel kolmele solistile, koorile, poistekoorile ja orkestrile ning oma elujaatava ja loodusest inspireeritud sõnumiga on see „Sinfonia da requiemi“ täielik vastand.
Tšellosümfoonia
„Tšellosümfoonia“ (1963), Britteni üks suuremaid orkestriteoseid, ühendab endas nii instrumentaalkontserdi kui ka sümfoonia žanritunnuseid. Mõiste „sümfoonia“ tähistab teose ühtset dramaturgilist kontseptsiooni ning dramaatilist sisu, samas kui soleeriva tšello partii lisab sümfoonilisele arendusele veel kontsertliku mõõte.
- Lihtne sümfoonia:
- Sinfonia da requiem:
- Kevadsümfoonia:
- Tšellosümfoonia:
„Variatsioonid ja fuuga Purcelli teemale“
Kummardus eelkäijale
Britteni kõige populaarsem orkestriteos on kahtlemata „Variatsioonid ja fuuga Purcelli teemale“ (1946), mis on tuntud ka nime all „Noorte teejuht orkestri juurde“. Selle aluseks on populaarne hornpipe Purcelli muusikast näidendile „Abdelazer ehk mauri kättemaks“.
|
Suurepärane õppematerjal
Britteni teos on kirjutatud pedagoogilisel eesmärgil, tutvustamaks noortele muusikahuvilistele sümfooniaorkestri pille.
Teos on üles ehitatud nii, et alguses esitavad Purcelli teemat üksteise järel erinevad pilligrupid, tutvustades nii eri pillide tämbrit ja kõla. Järgneb 13 soolovariatsiooni, mis näitavad instrumentide tehnilisi võimalusi soolopillina.
Et noorel muusikahuvilisel tekiks ka partituurist ettekujutus, järgib pillide järjekord partituuriridu ülevalt alla, puupillidest vask- ja löökpillide suunas. Kui see ekskursioon läbi saab, põimuvad kõik instrumendid üksteise järel teost lõpetavasse fuugasse.
Britteni „Variatsioone Purcelli teemal“ on nimetatud ka orkestreerimise entsüklopeediaks, kuna see tutvustab näitlikult iga üksiku pilli rolli orkestri kõlatervikus ning seega ka sümfoonilise mõtlemise aluseid.
Benjamin Britten. „Variatsioonid ja fuuga Purcelli teemale“, op. 34
„Peter Grimes“
Inglise ooperi uus tulek
Britteni 15 ooperit moodustavad silmapaistva osa tema loomingust. Tema peamine lavateos on kolmevaatuseline ooper „Peter Grimes“ (1945), mis tähistab ühtlasi ka Inglise ooperikunsti taassündi pärast ligi 300 aasta pikkust varjusurma.
Ooperi ülimenukas esietendus toimus 1945. aastal Londonis ning mõne aastaga sai teos maailmakuulsaks. Tegemist on dramaatilise looga variserliku seltskonnaga vastuolus olevast kalurist Peter Grimesist, kes on ise samuti üsna raske iseloomuga. Lõpplahendus on traagiline: Grimes aerutab üksinda merele, et enam mitte kunagi tagasi tulla.
Ooperi muusikalise ülesehituse omapäraks on kuus interluudiumi ehk vahemängu, mis eelnevad kõikidele vaatustele, aga ka mõnele pildile.
Nende vahemängude ülesanne on ühelt poolt arendada muusikat mitte ainult ooperlikust, vaid ka sümfoonilisest dramaturgiast lähtuvalt, teiselt poolt kujundada järgmiseks tegevuseks vajalik atmosfäär. Kolmas interluudiumite funktsioon on seotud ooperi tematismiga, kuna kõik vahemängud ühe erandiga tuginevad lavateose põhiteemadele, mida ooperis on kokku viis.
Olulisi oopereid
Teistest Britteni ooperitest on tuntumad ajaloolise temaatikaga barokkheliloojate vaimus loodud „Lucretia teotamine“ (1946), Itaalia koomilise ooperi laadis „Albert Herring“ (1947) ning Henry Jamesi teose ainetel valminud „Kruvipööre“ (1954).
„Sõjareekviem“
Suurteos kolme dirigendiga
Britteni teine peateos ooperi „Peter Grimes“ kõrval on sõjavastase sõnumiga „Sõjareekviem“ (1962), mille sõnalises osas sidus helilooja traditsioonilise reekviemi teksti Wilfred Oweni üheksa poeemiga.
„Sõjareekviem“ on suure esituskoosseisuga oratoriaalne suuroopus, kus esitajad – kolm solisti, kammerorkester, segakoor, poistekoor ja orel – paigutatakse kolmele eri tasandile saali erinevatesse osadesse. Seetõttu on ka dirigente ettekandel tavaliselt kolm.
„Sõjareekviemis“ polnud helilooja eesmärk siiski mitte sõjaõuduste kirjeldamine, vaid nende eest hoiatamine. Ilmselt on see muusikalise meisterlikkuse kõrval üks põhjus, miks teose ettekandeid on selle esmaesitusest alates saatnud alati publiku vaimustusavaldusteni ulatuv poolehoid.
Esinejate paigutus
I | Esimesel tasandil seisavad tenor, bariton ja kammerorkester, kes portreteerivad sõja ohvreid, solistid laulavad Oweni sõjakoledusi kirjeldavaid tekste. |
II | Teisel tasandil on sümfooniaorkester ja segakoor, samasse gruppi paigutatud sopran laulab koos kooriga ladinakeelseid reekviemitekste. |
III | Kolmandal tasandil on poistekoor ja orel, poistekoor laulab samuti ladinakeelseid missatekste, milles on pääsemislootust. |
Oliver Messiaen
Olivier Messiaen (1908–1992) alustas juba 11-aastaselt muusikaõpinguid Pariisi konservatooriumis. 19-aastaselt võttis helilooja ka orelitunde Marcel Dupré juures, kes oli sel ajal Prantsusmaa hinnatuim orelimängija ning Pariisi Jumalaema kiriku peaorganist.
Kohe pärast konservatooriumi lõpetamist 1930. aastal pakuti Messiaenile Pariisi Püha Kolmainu katedraalis peaorganisti kohta ning helilooja jäi sinna enam kui viiekümneks aastaks. See otsus ning asjaolu, et 1930. aastatel tugevnes Prantsusmaal märgatavalt katoliikluse positsioon, määrasid lõppkokkuvõttes Messiaeni loomingu sügavalt religioosse sisu.
Messiaen oli ka 20. sajandi väljapaistvamaid muusikapedagooge. Tema õpilaste hulgas olid ka sellised nimekad heliloojad nagu Pierre Boulez, Karlheinz Stockhausen jt.
Loomingust üldiselt
India rütmide mõju
Messiaen on kirjutanud orkestriteoseid, klaveri- ja orelimuusikat ning ühe ooperi.
Heliloojana polnud Messiaen sugugi radikaalne uuendaja, tema teostes on säilinud nii meloodia kui ka helilaadidest tuletatud harmoonia. Ta on olnud nii vaimustuses Debussy loomingust kui ka katsetanud seeriatehnikat.
Messiaeni novaatorlus seisneb eeskätt muusika rütmilise külje ümbermõtestamises. Tema rütmikäsitlus toetub suures osas India traditsioonilisele muusikale. Messiaeni muusikast on kadunud tavapärased regulaarsed ning mitteregulaarsed taktimõõdud: muusikalise rütmipulsi aluseks on lühikesed vältused, mille arv taktides pidevalt varieerub. Lõpptulemusena annab see Messiaeni rütmifaktuurile erilise voolavuse. Rütmi-ostinato’des kasutab helilooja ka nn pöördumatuid rütme. Need on sellised sümmeetrilised rütmifiguurid, mis tagant ettepoole mängituna annavad sama tulemuse mis eest tahapoolegi.
Lõputa aeg
Messiaeni varajane kammermuusika on veel tugeva impressionistliku värvinguga. Kuid just oma kammeransamblile kirjutatud teosega „Kvartett aegade lõpuks“ (1941) saavutas Messiaen hiljem maailmakuulsuse. Teos kirjutati ja kanti esimest korda ette Saksa koonduslaagris.
Kvarteti filosoofilis-religioosne programm on võetud Johannese ilmutusraamatu 10. peatükist. Teose muusikas on väga oluline roll rütmi- ja akordikorduste süsteemil. Kuna nende piirid ei lange täpselt kokku, siis tekib muusika katkematult arenedes nn avatud vorm, st puudub konkreetne lõpp. Seega võib helilooja muusika arenguprotsessi katkestada talle meelepärasel kohal.
Olivier Messiaen. II osa „Vokaliis inglile, kes kuulutab aegade lõppu“ teosest „Kvartett aegade lõpuks“
„Turangalîla-sümfoonia“
Mitmetähenduslik mõtisklus
Messiaeni jaoks on sümfoonia žanr, milles ei toimu mitte niivõrd ideede draama (nagu nt Ludwig van Beethovenil), kuivõrd on see suurvorm, mis võimaldab muusikas teha sügavaid filosoofilisi ja religioosseid üldistusi.
Tema sümfoonilistest suurteostest on tuntuim „Turangalîla-sümfoonia“ (1948).
Sanskritikeelne sõna turangalîla on mitmetähenduslik: turanga tähendab sõna-sõnalt hobust, kuid selle all mõistavad hindud ka aja voolamist; lîla tähendab jumalikku mängu, kosmilist loovust ja purustamist, aga ka kõikehõlmavat armastust.
„Turangalîla-sümfoonia“ on monumentaalne suurteos, mis kestab umbes poolteist tundi. Kuigi sümfoonia on seotud India filosoofiaga, ei kasuta Messiaen muusikas otseselt ei India helilaade ega rütme.
Olivier Messiaen. II osa „Chant d’amour I“ „Turangalîla-sümfooniast“
Linnutemaatika
Sulelised Euroopast ja Aasiast
Helilooja panteistlik maailmavaade avaldub „Lindude ärkamises“ (1953) klaverile ja suurele sümfooniaorkestrile. Selles teoses segunevad klaverikontserdile, sümfoonilisele poeemile ja orkestrikontserdile iseloomulikud jooned. Teose n-ö tegelasteks on 39 Euroopas elutsevat lindu, kelle laulule omaseid intonatsioone Messiaen oma muusikas kasutab.
Kolm aastat hiljem tuli teosele ka järg „Eksootilised linnud“ (1956). Siin on tegemist Hiinas, Indias ja Malaisias elavate suleliste helipildiga. Muusika ettekandekoosseis on seekord kammerlikum: klaver, väike puhkpillide koosseis ja löökpillid.
Looduspildid klaverile
Linnutemaatika jätkus klaverimuusikas. Aastatel 1956–1958 kirjutas Messiaen ulatusliku „Lindude kataloogi“, milles on 13 suurt klaverikompositsiooni, neist igaüks pealkirjastatud vastavalt kujutatavale linnule.
Kõrvuti lindude häälitsuste kujutamisega maalib helilooja siin muusikas ka linde ümbritseva looduse kõlapildi.
Mõisted
interluudium – muusikaline (nt ooperis, süidis, sonaadis) või lavaline vahemäng
pöördumatu rütm – sümmeetriline rütmifiguur, mis tagant ettepoole mängituna annab sama tulemuse mis eest tahapoolegi
reekviem – mitmehäälne tsükliline kooriteos elu ja surma temaatikal; leinamissa; ld requiem – rahu, puhkepaik
Mõttekoht
- Nimeta Inglise muusika suurkuju, kellega on Benjamin Brittenit võrreldud. Miks?
- Kuula „Variatsioone ja fuugat Purcelli teemale“ ja analüüsi, kas ja mil määral on helilooja saavutanud selle teosega oma loomingulise eesmärgi. Pane oma mõtted kirja vabas vormis (nt kiri heliloojale). Põhjenda oma arvamusi.
- Rühmatöö. Variatsioonid. Moodustage 3–6-liikmelised grupid. Mõelge välja või kasutage mõnda tuntud teemat ja looge sellele variatsioonid. Iga grupi liige esitab ühe variatsiooni, kasutada võib ka pille.
- Millises žanris on Britten kirjutanud oma silmapaistvamad teosed? Nimeta tähtsamad teosed selles žanris.
- Selgita, mille poolest on ooperi „Peter Grimes“ ülesehitus eriline.
- Kuula katkendit Britteni „Sõjareekviemist“. Millised muusikud ja milliste teostega (ka rock-muusikas) on sinu eluajal reageerinud maailmas toimunud/toimuvatele traagilistele sündmustele? Tutvusta nii neid muusikuid kui ka nende teoseid oma klassikaaslastele.
- Nimeta teos, millega Olivier Messiaen saavutas maailmakuulsuse. Mille poolest oli selle teose saamislugu tavatu? Milline Messiaeni loomingu oluline filosoofilis-ideoloogiline külg avaldus selles teoses?
- Uuri välja, millist ebatavalist pilli kasutas Messiaen „Turangalîla-sümfoonias“.
- Jagage klass 10 grupiks. Iga grupp kuulab kodus ühte osa „Turangalîla-sümfooniast“. Järgmisel tunnil esitage klassikaaslastele ühisettekanne kuulatud osast. Valige esitlustest parim ja kuulake seejärel vastavat osa.
- Seleta mõistet „avatud vorm“.
- Milles seisneb Messiaeni rütmi- ja laadikäsitluse omapära?
- Kuulake „Lindude ärkamisest“ või „Lindude kataloogist“ 3–5 osa, seleta, mis tundeid need teis tekitavad. Tehke selle põhjal plakat, maal, fotokompositsioon, video, slaidiesitlus vms. Valminud materjaliga peaks olema võimalik tutvustada Messiaeni loomingut kas algklassidele või gümnaasiumile.
