Varauusaegne mõis
18. sajandi viimase veerandini ei erinenud mõisate härrastemajad suuruse või ehitusmaterjali poolest veel eriti palju taluelamutest. Mõisnike elamud olid ristnurkadega, tahumata palkidest, enamasti õlg-, laud- või tohtkatusega hooned. Ruumid koondusid mantelkorstna ja suure avatud koldega kodaköögi ümber. Üks tuba oli härraste söögi- ja elutuba, teist kasutati näiteks pidusaalina või teenijate eluruumina. Tubadega külgnesid väiksemad ruumid – kambrid, kus härrased magasid. Maja alla oli rajatud kelder, kus hoiti õllevaate, juurvilja ja toiduaineid.
Erinevalt taluelamust olid härrastemajal siiski alati klaasaknad. Eeskoja põrand oli enamasti paeplaatidest, toa- ja kambripõrandad puust. Seinu tavaliselt ei värvitud ega tapeeditud. Eluruumide peamiseks ehteks olid glasuuritud kahhelahjud. Ka härrastemaja sisustus oli lihtne, suurelt osalt maakäsitööliste tehtud.
Kui mitte arvestada Rootsi aristokraate, kes liikusid omainimestena Euroopa kõige säravamates õukondades, oli Balti mõisniku elulaad 17. saj ja 18. saj algupoolel veel üpris provintslik ja kasin. Üsna palju kulutati siiski külaliste võõrustamisele ja perekonnapidudele. Eriti kulukad olid aadlike pulmad ning matused. Samal ajal ei raatsinud mõisnikud raisata raha mööbli ja majakraami peale. Maamõisates söödi tihti puunõudest, aeti läbi ühe vana, mitu korda paigatud katlaga. Polnud ka veel kombeks pidada suurt teenijaskonda ega käia lõbureisidel.

Elulaad muutus
18. sajandi teisel poolel hakkas aga mõisate välisilme vähehaaval teisenema ning muutus tundmatuseni 19. saj algul. Endiste puust härrastemajade asemele kerkisid nüüd kiviehitised, mis sarnanesid pigem lossidega. Ühe perekonna jaoks küllaltki avarate ja luksuslike eluruumide kõrval (eraldi magamistoad, eraldi riietusruumid) oli seesugustes häärberites mitmesuguseid saale ja salonge ning hulk ruume külaliste jaoks. Ilmusid eri ruumid kohvijoomiseks, seltskondlikeks mängudeks (piljarditoad, kaarditoad), arhiivi- ja raamatukogutoad, maaligaleriid, talveaiad. Ikka enam tehti selliseid ruume, mille sisekujundus sai omaette sihiks, ilma et sellist ruumi üldse vaja oleks olnud: näiteks peeglisaalid, Hiina toad, ampiirtoad, antiiksaalid Pompei maalingutega ja arabeskidega marmorseintel. Ka suur peosaal muutus tunduvalt. Selle mõõtmed suurenesid, lisandusid muusikatribüünid ja orkestrirõdud. Ühe 1803. või 1804. a Liivimaal ringi rännanud noore aadlimehe kirjelduse järgi nõudis hea toon igalt mõisnikult, et tal oleks ilus maja ilusate tubade ja mööbliga, suur iluaed, kallihinnaline kasvuhoone, arvukalt meesteenreid. Näiteks 18. saj lõpul sõi Põltsamaa mõisa härrasrahvas pühapäeviti lõunat muusika saatel, mida tegi pärisoristest talupoegadest koosnev muusikakapell, ning jõi trompetipuhumise ja väikeste suurtükkide mürina saatel tsaari terviseks.

Õisu mõis
Sel mõisal on hulk eeliseid: see on viljakate põllumaadega ja … seetõttu on ka viljasaagid seal haruldaselt rikkalikud; seal on külluslikult heinamaid, ja kui varem saadi neilt vaid 600 koormat heina, saab pärast kraavitamist ja võsast puhtaks rookimist juba 2800 koormat, mis paljudele võib tunduda uskumatuna; mõisale kuulub ka metsa, sissetulekut andev kõrtsimajandus, järv, kust teiste kalade hulgas ka väikesi hõrnaid püütakse; sealsetes kalarikastes ojades leidub lõhesidki ja lisaks on mõisal mitu veskit. Ja kogu see mõisasüda on meeldiva asendiga, mida on suure hoole ja kunstiga veelgi kaunimaks muudetud. Vahepeal on sinna ka inglise aed rajatud ja kogu sealset mõisasüdant võib üheks suureks iluaiaks nimetada; nende 20 aasta jooksul, mis hiljuti surnud maanõunik [Friedrich Wilhelm] von Sivers siin veetis, suutis ta terve mõisa ümber kujundada. Sealsed rehalad on erisuguste ahjudega, mis mitte ainult ei kuluta vähem kütust ja on tuleohutumad, vaid hoiavad ka vilja suitsust puhtana. Sealses oranžeriis valmivad haruldased viljad ja üldse on see üks kõige ilusamaid mõisaid üle mõlema hertsogkonna.
A. W. Hupel. Topograafilised teated, III osa, 1782.
Küsimused
- Võrdle mõisnike elulaadi 17. sajandil ja 18. sajandi lõpul.
- Miks oli seesugune muutus toimunud? Meenuta ka 19. peatükis õpitut ja leia vähemalt kolm põhjust.
- Kust ja kellest mõisnikud eeskuju võtsid?