Параграф 8.2 (Maakaitse käsiraamat)

Vahelaod

Vaheladu

Malevkonna ja kompanii varude vastuvõtuks valmistatakse ette vahelaod (VL). Vaheladu on koht, kuhu tuuakse eelpakitud varud malevast või muust tagavast üksusest kõrgemalt. Selline vaheladu peab paiknema tugeva kattega tee lähedal, kuhu saab raske sõidukiga kohale sõita. Vahelaod on ajutised.

Vaheladudest toimetavad rühmad või jaod varud edasi oma peidikutesse nii ruttu kui võimalik (vt allpool). Kui on otstarbekas, võib rühm viia oma varud ka samadel põhimõtetel ette valmistatud rühma vahelattu.

Igal juhul tuleb tagada vahelao valve seni, kuni kõik varud on ära viidud. Seejärel eemaldatakse kõik jäljed, mis võiksid paljastada kõrvalistele isikutele, et kohta kasutati vahelaona. Sobivaimad on juurdepääsuga, kuid vähekäidavad ja kergesti valvatavad kohad, nagu tühjad põllumajandushooned, tööstusangaarid, mahajäetud talud, vanad laudad.

Võimalikud vahelaod tuleb kaardistada varakult ja dubleeritult, et kiires olukorras ei tekiks ootamatusi ja varud saab ühekorraga toimetada juba julgestatud vahelattu.

Vahelao suurus

Vahelao suurust ja transpordivajadust plaanides tuleks arvestada, et:

  1. kompanii ühe kuu tegevuse materjal kaalub umbes 70–90 tonni, millest ca 14 tonni on toiduained;
  2. rühma lahingumaterjal kuuks ajaks kaalub umbes 6–10 tonni;
  3. materjalikoguse kaal sõltub ka aastaajast ja ülesandest;
  4. kuuajaliseks võitluseks vajaliku materjali peale võtmine vaheladudest, transportrühma vahelattu või peidikusse ja selle laiali jagamine jagudele võtab aega umbes 2–4 päeva;
  5. jao lahingumaterjal kuuks ajaks kaalub 1500–3000 kg;
  6. jao materjali transport välilaost tegevusalale ja peitmine võtab aega 1–2 ööpäeva.
  7. pikapmaastur kannab ise keskmiselt 1000 kg, piduritega haagis lisaks kuni 3000 kg;
  8. väike veoauto kannab kuni 2500 kg;
  9. suured veoautod kannavad 3000–4000 kg;
  10. rekad kannavad keskmiselt kuni 24 tonni, ca 85 kuupmeetrit kaupa või keskmiselt 33–34 euroalust suurusega 1,2 x 0,8 m;
  11. aluseid saab kiiresti maha tõsta ainult kahveltõstuki või kraanaga. Kui veokil on hüdraulikaga tagaluuk, saab alused maha ka käsiroklaga, mis aga nõuab edasi liigutamiseks väga tasast kõvakattega pinnast.

Kui maleva või muus laos ei ole varud ette pakitud ja allüksuste kaupa märgistatud, arvesta vahelaos lisaajaga inventuurile ja ümberpakkimisele. Alati, kui võimalik, tuleks ettevalmistused ja pakkimised, samuti vaheladude ja peidikute ettevalmistamine teha ära juba rahuajal. See kiirendab varude vahelattu saabudes nende organiseeritud ja kiiret ümberpaigutamist.

Kompanii veebli tegevused vahelao aktiveerimisel

  1. kinnitab valitud vahelao sobilikkuse ja korraldab julgestuse (kompaniil peaks olema ette valmistatud 2–3 vahelao kohta);
  2. korraldab tõstuki või kraana vahelao juurde varude saabumise ajaks;
  3. kontrollib varude pealelaadimist maleva või muust laost vastavalt ettevalmistustele või väljastuslehele (juhul, kui malev ise ei tee laialivedu);
  4.  juhatab sõidukid plaanitud teekonda mööda vahelaoni, kasutades vajadusel eksitavat teekonda veendumaks, et jälitajaid pole;
  5. kui tsiviilveoautodel kasutatakse tsiviiljuhte, siis korraldab enne vaheladu autojuhtide vahetuse oma juhtide vastu;

NB! 

Veendu enne sõitma hakkamist, et sõiduki GPS-jälgija ja autojuhtide mobiiltelefonid on välja lülitatud.

  1. vahelattu saabudes korraldab varude mahalaadimise ja paigutamise vastavalt väljaandmise plaanile (varem järele tulevad või esimestena lahkuvad rühmad-jaod ettepoole);
  2. kui kasutati tsiviilveokeid, siis korraldab veokite tagasisaatmise ja juhtidele üleandmise nende ootepunktis;

NB! 

Veendu, et autodesse ei jääks midagi, mis viitaks teostatud veole (märkmeid, pakendeid jne).

  1. korraldab eelpakendamata varude ümberjagamise, pakendamise ja märgistamise;
  2. korraldab pakendatud varude väljaandmise vastavalt plaanitud järjekorrale;
  3. korraldab vahelao steriliseerimise (eemaldatakse kogu eelnenud tegevuse jäljed);
  4. võtab julgestuse maha ja lahkub alast;
  5. teeb ettekande kompaniipealikule vahelao ülesande täitmise kohta.

Varude kättesaamine

Rühmapealiku abi, jaopealik ja meeskonna pealik oma varude kättesaamisel:

  1. enne vahelattu minekut valmistab ette ja julgestab oma vahelao või peidiku ala;
  2. kontrollib varude komplektsuse vastavalt pakkelehele;
  3. kontrollib pisteliselt varude korrasolekut;
  4. korraldab varude masinatele laadimise;
  5. juhatab sõidukid plaanitud teekonda mööda sihtpunkti;
  6. juhib varude sõidukitelt mahalaadimist ja kätteandmist allüksustele;
  7. korraldab vahelao või peidiku täitmise, maskeerimise ja peidiku passi täitmise;
  8. korraldab vahelao või peidiku VKP steriliseerimise;
  9. kutsub tagasi julgestuse;
  10. kannab oma pealikule ette ülesande täitmisest.

Lisaks ajutistele vaheladudele võib olla otstarbekas korraldada ka püsivamaid ladusid allüksuse varude peitmiseks usaldusväärsete inimeste juures nende valdustes. Sellised kohad tahavad hoolikat kaalumist julgeoleku seisukohast. Sellistesse ladudesse ei tohiks mingil juhul paigutada lahinguvarusid (relvad, laskemoon ja lõhkeained), kuid seal võib olla otstarbekas hoida toiduaineid, meditsiinivarustust jms materjali. Toetajate kasutamisel tuleb hoolikalt kokku leppida protseduurid ja signaalid, et kindlustada ohutu lähenemine oma laole sõjaolukorras.

Vaheladude ja peidikute võrgustik

Kokkuvõte

  • Malevkonna ja kompanii varude vastuvõtuks valmistatakse ette vahelaod. Need on juurdepääsuga, kuid vähekäidavad ja kergesti valvatavad kohad, nagu tühjad põllumajandushooned, tööstusangaarid, mahajäetud talud, vanad laudad.
  • Vaheladudest toimetavad rühmad või jaod varud edasi oma peidikutesse nii ruttu kui võimalik.
  • Hea kui varud on ette pakitud ja allüksuste kaupa märgistatud.
  • Lisaks ajutistele vaheladudele võib olla otstarbekas korraldada ka püsivamaid ladusid allüksuse varude peitmiseks usaldusväärsete inimeste juures nende valdustes.

1. Vahelaod …

  • paiknevad tugeva kattega tee lähedal.
  • paiknevad raskesti ligipääsetavas metsatukas.
  • on ajutised.

2. Kompanii ühe kuu tegevuse materjal kaalub umbes …

  • 6–10 tonni
  • 34–40 tonni
  • 70–90 tonni

3. Rekad kannavad keskmiselt …

  • 24 tonni
  • 34 tonni
  • 85 tonni
Пожалуйста, подождите