Viiendas peatükis pöörame tähelepanu oskusele kõneleda. Loeme tekste ja uurime, kuidas neid paremini meelde jätta ja mõista. Õpime esinema, kaunilt kõnelema ning luuletust ilmekalt esitama, etlema. Samuti õpime teisi kuulama ja õigeid küsimusi esitama.
Oskuslik keelekasutus
Kogu inimeste elu põhineb suhtlemisel – keele kasutamisel. Igaühe õnn ja edukus elus sõltub suurel määral sellest, kui hästi ta keelt oskab ja selle võimalusi kasutab.
Kuidas seda mõista? Toome näite. Õpilane, kes on kogu kooliaja lohakas ja laisk olnud, lõpetab kooli ära ning hakkab tööd otsima. Ta saadab ühte firmasse oma elulookirjelduse, mis on kirjutatud halvas keeles ja kubiseb kirjavigadest. Peale tema soovivad samasse firmasse tööle saada veel üheksa inimest, nemad aga kirjutavad elulookirjelduse ilma vigadeta. Paraku peab firma kümne töölesoovija seast valima ainult ühe. Kujuta ette, et oled selle firma juht. Kelle sa neist kümnest kohe pikema jututa kõrvale lükkaksid? Eks ikka selle, kes ei oska kirjutadagi.
Arutle näite üle
- Mis näide on toodud siin selle kohta, miks tasub keeleoskusele rõhku panna?
- Kui usutav see näide sinu arvates on?
- Milliseid teisi näiteid võiks tuua selle kohta, miks on hea keeleoskus vajalik?
Keelt osata on seega väga tähtis. Keelt ei õpita mitte ainult koolis, vaid see saab alguse juba varem ning kestab tegelikult kogu elu. Pärast kooli areneb keeleoskus eelkõige pideva ja mitmekesise suhtlemise käigus ning raamatuid lugedes.
Keele oskamine ei tähenda mitte ainult seda, et tähed, sõnad ja õigekirjareeglid on selged. Need põhiteadmised tuleb ühendada otstarbekuse ja viisakusega. See tähendab, et igas olukorras tuleb arvestada, mida kellelegi öelda ja kuidas seda täpselt teha. Igasse olukorda sobib ise stiil ehk keelekasutusviis.
Peamised kolm võimalust: | ||
keele koolis | raamatute | pidev ja mitmekesine |
Kui palju ja kuidas sina keelt õpid? Hinda iga keeleõppimise võimaluse juures, kui palju sa neid kasutad: kas palju, natuke, vähe või üldse mitte. | ||
- õigekirjareeglite tundmine
- piisavalt suure sõnavara valdamine
- alati vaid võõrsõnadega rääkimine
- viisakusreeglite tundmine
- olukorraga arvestamine
- vaikimine, kui keegi midagi küsib
- alati oma sõpradest rohkem rääkimine
- vestluspartneriga arvestamine
- kõigiga alati ühtemoodi rääkimine ja kõigile ühtemoodi kirja kirjutamine
Keelega seotud oskused
Kuidas kõnelda nii, et sinust õigesti aru saadaks? Kuidas kõnelda nii, et sinust jääks hea mulje? Kuidas kõnelda nii, et jutt mõjule pääseks? Kuidas kõnelda erinevate inimestega – tuttava, võõraga? Kuidas kõnelda avalikus kohas? Kuidas rääkida telefoniga? Olukordi, kus tuleb rääkida erinevalt, on väga palju. Pealegi kuulub kõnelemise juurde ka teise kuulamine.
Tuleb teada, millal kuidas rääkida, aga ka seda, millal vait olla. Kindlasti oled kuulnud vanasõna „rääkimine hõbe, vaikimine kuld“. See tähendab, et elus tuleb ette selliseid olukordi, mil on targem keel hammaste taga hoida. Kuid vahel võib vait olemine hoopis vastupidiselt mõjuda, sest mõnikord on just väga oluline oma arvamus selgelt välja öelda.
Mis on lugemisoskus? See, kui me sõna tähthaaval kokku veerime, ilma et selle sisu mõistaksime, ei ole veel lugemisoskus. Kuidas siis lugeda nii, et ka teksti mõista? Kuidas sõeluda tekstist välja kõige olulisem? Kuidas lugeda tekstist välja see, kui keegi tahab meid ninapidi vedada? Kuidas lugeda ilmekalt?
Ja kirjutamine! Kuidas kirjutada nii, et mõtted saaksid võimalikult ilusasti ja täpselt välja öeldud? Kuidas kirjutada erinevaid kirju – sõbrale, emale, ametimehele? Kuidas olla kirjas viisakas?
Näed, kui palju on keeles veel peale tähtede, sõnade ja õigekirjareeglite õppida! Need oskused ei tule ühekorraga, vaid pika aja vältel. Selleks, et sinust saaks hea keeleoskaja, aitab väga palju kaasa raamatute lugemine, sest lugedes jääb suur osa keelerikkustest otsekui iseenesest külge. Pealegi on raamatuid ju ka huvitav lugeda. Nii et ühenda meeldiv kasulikuga, lahuta meelt ja õpi keelt ühel ja samal ajal!
HEA KEELEOSKAJA | ||
Kõnelemine | Lugemine | Kirjutamine |
Mida ühest tekstist leida võib?
Hiire hüppamine
Heljo MändHiir ostis endale hüppenööri,
hüppas nagu tuulepööris,
esimesed jalad ja tagumised jalad,
uih! ja aih! ja küll hakkas palav
Oh seda meelelahutust,
hiire nahk vajas jahutust.
Hiir võttis seljast märja naha,
laotas selle õuele maha.
Kassid aga nägid hiire nahka,
tahtsid selle kohe panna nahka.
Algas kole kaklus ja lärm,
nahk läks katki – kirr-kärr-kärr!
Tekstiliik |
luuletus |
Eesmärk |
pakkuda lugejale lugemiselamust, meelelahutust; pakkuda autorile väljendusrõõmu |
Meeleolu |
lõbus |
Tegelased |
hiir, kassid |
Stiilivõtted |
|
Uuri luuletust lähemalt
- Märgi Heljo Männi luuletuses kõik stiilivõtted (võrdlused, epiteedid, hüüdsõnad, helijäljendus).
- Leia Heljo Männi luuletusest teisi luuletusele omaseid tunnuseid. Märgi need teksti juures ära ja kirjuta juurde, millega on tegu.
Mis on stiil?
Stiil tähendab keele valdkonnas teatud keelekasutusviisi. Stiil sõltub suhtlusolukorrast ja eesmärgist ning keelekasutajast endast. Stiili mõjutavad näiteks lauseehitus, sõnavara ja teised keelevormid. See võib olla ametlik, argine, ilukirjanduslik või vanapärane. Stiil annab tekstile näo.
Küsimused ja ülesanded
- Seleta, mida tähendab keelt osata.
- Nimeta elukutseid, kus peab keelt väga hästi oskama.
- Kuidas arendab keeleoskust raamatute lugemine?
- Kuidas mõjutab teksti eesmärk teksti?
- Mis eesmärk või eesmärgid on selle õpiku ilukirjandustekstidel?
- Mis eesmärk või eesmärgid on selle õpiku õpitekstidel?
- Miks on oluline osata või ära tunda stiilivõtteid?
Kõnelemist, kirjutamist ja lugemist saab arendada. See võib aidata meil teisi inimesi paremini mõista, aga ka enda elu ja tegemisi hõlbustada.
