Pööningul
Pööningutel leiab prahti,
lapsevankreid, tuvisid,
elab räbalaid ja tolmu,
albumeid ja kruvisid.
Pööningul on põnev olla,
ainult emme keelab mind,
et seal määrin ennast ära
ja et näppu läheb pind.
Ise aga tasahilju
täna sinna hiilis ta,
vaatas pilte, katsus asju,
tuli tuppa nukrana.
Tegi mulle kõva kalli,
ohkas pikalt juustesse –
eks ta määris ennast ära
või sai pinnu näpusse.
Lugemise järel
- Mida võib pööningult leida?
- Miks ei luba ema lapsel pööningul käia?
- Kuidas seletab luuletuse minakuju seda, et ema tuleb pööningult nukrana tagasi? Mis sa arvad, kas tal on õigus?
- Mis sina arvad, mida võis ema pööningul teha, et ta sealt nukrana tagasi tuli? Miks sa nii arvad? Märgi värss või värsid, mis sellele viitavad.
- Iseloomusta luuletuse meeleolu. Kas luuletus on rõõmus, nukrameelne või mõlemat? Põhjenda oma vastust.
Kamapallimaa
Venemaal on lapsele
samovaris tee.
Ta lisab sellele
moosi või siis mee.
Jah, kuldse kollase
metsmesilasemee.
Taanimaal on lapsele
tekkinud idee,
kuis teha sõiduautotee
legoautole.
Gröönimaa on lapsele
lumepallimaa
ja pehme salli maa
ja kelguralli maa.
Araabia on lapsele
liivakastimaa,
kus kaamlitatiga
saab liivast piruka.
Hiinamaal on lapsele
koduõueski
mängukaaslasi
üle miljoni.
Itaalias on lapsele
miljon tonni vett,
meetrine spagett,
laps ise on brünett.
USA on lapsele
mikihiiremaa
ja kõige kiirema
lõunasöögimaa.
Aga Eestimaal, Eestimaal, oi,
kamapallid lastel kallid.
Lugemise järel
- Missugused asjad võiksid sinu meelest olla kallid soome, läti või mõne teise maa lastele?
- Kas igale lapsele on kallid vaid oma maa asjad? Põhjenda ja too enda elust näiteid.
- Iseloomusta luuletuse meeleolu. Kas see on rõõmus, nukrameelne või mõlemat? Põhjenda oma vastust.
Eestimaa, see on
maa
maa
maa
maa
maa
Kodu
Meil aiaäärne tänavas,
kui armas oli see!
Kus kasteheinas põlvini
me lapsed jooksime.
Kus ehani ma mängisin
küll lille, rohuga,
kust vanataat käe kõrval mind
tõi tuppa magama.
Küll üle aia tahtsin siis
ta kombel vaadata.
„Laps, oota,“ kostis ta, „see aeg
on kiir’ küll tulema!“
Aeg tuli. Maa ja mere peal
silm mõnda seletas –
ei pool nii armas olnud seal
kui külatänavas!
Lugemise järel
- Mida minakuju oma lapsepõlves tegi? Märgi kõik värsiread, kus ta sellest räägib, ühe värviga.
- Mis omadussõnaga minakuju oma lapsepõlve meenutab? Mis salmides ta seda teeb? Märgi see mõlemas salmis teise värviga, mis eelmises ülesandes.
- Mis aega võis vanataat silmas pidada, kui ütles lapsele, et „see aeg on kiir‘ küll tulema!“?
- Mida tähendavad 4. salmi 2 esimest värssi? Mis aeg see tuli ja mida minakuju jaoks tähendas? Kas vanataadil oli õigus?
- Kas luuletuse minakujule meeldib rohkem täiskasvanuiga või lapsepõlv? Millest sa seda järeldad?
- Iseloomusta luuletuse meeleolu. Kas see on rõõmus, nukrameelne või mõlemat? Põhjenda oma vastust.
- Arutle, kas suureks kasvamine käib pikkamööda või kiiresti.
Kuula ja vaata
Kuula ja jälgi, kuidas Lydia Koidula luuletust „Kodu“ esitab Tambet Tuisk.
- Kuidas sulle Tambet Tuisu luuletuse esitamine meeldis?
- Kas luuletuse sisu oli lihtne jälgida? Millest see võib tulla?
- Mida võiks sellest luuletuse esitusest õppida?
Ilus lapsepõli
Mul oli tõesti ilus lapsepõli,
siis lambi sisse valati veel õli,
elekter polnud jõudnud meie kanti,
jah, mujal seda ammuilma tunti.
Triikraua sisse pandi hõõgvel süsi,
ja mida söödi, ära parem küsi.
Veel ema leiba küpsetas sel ajal
ja katus oli pilliroost me majal.
Veel hobuseta hakkama ei saadud,
poest toidukraami iialgi ei toodud,
toit põllul kasvas ja ka laudas röhkis,
kass miilustades vastu jalgu nühkis.
Mul karjas käies ikka kaasas raamat.
Need lehmad olid arusaajad loomad –
nad rahumeeli lugeda mul lasid
ja harva seda kurjalt kasutasid.
Ma kartsin ainult tonti või siis vaimu,
mul telekast ei olnud mingit aimu,
see oli hea, sest kestis lapsepõli.
Ja lambi sisse valati veel õli.
Märgi värsiread, kus on neist esemetest juttu.
Lugemise järel
- Märgi luuletuses read, mis annavad vastuse järgmistele küsimustele.
- Kust saadi toiduaineid?
- Kas minakuju arvates oli toonane söök külluslik? Millest sa seda järeldad?
- Mis oli toonane transpordivahend?
- Millega minakuju lapsepõlves oma aega veetis?
- Millised olid tema hirmud?
- Kas minakuju meelest oli hea, et toona telekat ei olnud? Millest sa seda järeldad?
- Kas minakuju arvates oli tema lapsepõlv hea või halb? Põhjenda oma vastust.
- Iseloomusta luuletuse meeleolu. Kas see on rõõmus, nukrameelne või mõlemat? Põhjenda oma vastust.
Rühmatöö
Moodustage rühmad ja leidke oma lapsepõlve ja luuletuses kirjeldatud lapsepõlve vahel erinevusi ja sarnasusi.
Arutlege ka selle üle, kuidas võib mõni asi (nt telekas, arvuti, internet, kiire elutempo, huvialaringid, trennid vms) lapsepõlve mõjutada.
Küsimused ja ülesanded
- Millised meeleolud olid selle peatüki luuletustes? Mis sa arvad, miks kodu- ja lapsepõlveteemalised luuletused on tihti just sellise meeleoluga?
- Kas sinu lapsepõlv kestab veel? Mis sa arvad, kui kaua see veel kestab või millal see lõppes?
