Peatükis 2.13 vaadeldud astmefunktsioone on võimalik kasutada teiste, keerulisemate funktsioonide uurimisel ja graafikute joonestamisel. Vaatleme järgnevas mõningaid võimalusi.
1. GRAAFIKU PEEGELDUS TELGEDEST JA KOORDINAATIDE ALGUSPUNKTIST
Kujundi peegelduseks sirgest s nimetatakse teisendust, mille puhul kujundi iga punkt A ja selle kujutis A' on sümmeetrilised sirge s suhtes, s.t AO = OA' ja AA' ⊥ s (joonis 2.48a).
![]() Joon. 2.48a |
Kujundi peegelduseks punktist O nimetatakse teisendust, mille korral kujundi iga punkt B ja selle kujutis B' on sümmeetrilised punkti O suhtes, s.t punktid B, O ja B' asuvad ühel sirgel ning BO = OB' (joonis 2.48b).
![]() Joon. 2.48b |
Punkti peegeldamisel y-teljest jääb punkti ordinaat y samaks, kuid punkti abstsissi märk muutub vastupidiseks (joonis 2.49a). Punkt A(–x; y) teiseneb punktiks A'(x; y).
![]() Joon. 2.49a |
Punkti peegeldamisel x-teljest jääb punkti abstsiss x samaks, kuid ordinaadi märk muutub vastupidiseks (joonis 2.49b). Punkt B(x; y) teiseneb punktiks B'(x; –y).
![]() Joon. 2.49b |
Järelikult saame funktsiooni y = f (x) graafiku peegeldamisel
- x-teljest funktsiooni y = –f (x) graafiku ja
- y-teljest funktsiooni y = f (–x) graafiku.
Punkti peegeldamisel koordinaatide alguspunktist muutuvad punkti mõlema koordinaadi märgid vastupidiseks (joonis 2.49c). Punkt C(x; y) teiseneb punktiks C'(–x; –y).
![]() Joon. 2.49c |
Järelikult saame funktsiooni y = f (x) graafiku peegeldamisel koordinaatide alguspunktist funktsiooni –y = f (–x) ehk funktsiooni y = –f (–x) graafiku.
Näide 1.
Peegeldame funktsiooni y = x2 – x graafikut koordinaattelgedest ja koordinaatide alguspunktist.
Peegeldamisel y-teljest saame funktsiooni y = (–x)2 – (–x) = x2 + x (joonis 2.50a), peegeldamisel x-teljest funktsiooni y = –(x2 – x) = –x2 + x (joonis 2.50b) ja peegeldamisel koordinaatide alguspunktist funktsiooni –y = (–x)2 – (–x) ehk y = –x2 – x graafiku (joonis 2.50c).

2. FUNKTSIOONI y = a f (x) GRAAFIK
Olgu antud funktsiooni y = f (x) graafik. Et joonestada funktsiooni y = a f (x) graafikut, tuleb funktsiooni y = f (x) graafiku iga punkti ordinaati korrutada arvuga a. Graafiku punkt A(x; y) teiseneb punktiks A'(x; ay). Kui a = –1, siis saame otsitava funktsiooni graafiku esialgse funktsiooni graafiku peegeldusena x-teljest.
Näide 2.
Joonestame funktsioonide
Vastavate funktsioonide graafikud on esitatud joonisel 2.51.
![]() Joon. 2.51 |
3. FUNKTSIOONI y = f (x) + a GRAAFIK
Antud juhul teiseneb funktsiooni graafiku iga punkt A(x; y) punktiks A'(x; y + a). See tähendab, et graafikut tuleb nihutada a ühikut ülespoole, kui a > 0 ja |a| ühikut allapoole, kui a < 0 (joonis 2.52).
![]()
Joon. 2.52
|
4. FUNKTSIOONI y = f (x – a) GRAAFIK
Selle funktsiooni graafiku asendit uurige järgmise ülesande kaudu.
Ülesanne 474. Funktsiooni y = f (x – a) graafik
- Joonestage arvuti abil samasse teljestikku funktsioonide y = 2x2, y = 2(x – 3)2 ja y = 2(x +2)2 graafikud.
- Kuidas tuleks funktsiooni y = 2x2 graafikut teisendada, et saada funktsiooni y = 2(x – 3)2 graafik?
- Kuidas tuleks funktsiooni y = 2x2 graafikut teisendada, et saada funktsiooni y = 2(x + 2)2 graafik?
Funktsiooni y = f (x – a) graafiku saamiseks tuleb funktsiooni y = f (x) graafikut nihutada a ühikut paremale, kui a > 0, ja |a| ühikut vasakule, kui a < 0 (joonis 2.53).
![]()
Joon. 2.53
|
5. FUNKTSIOONI y = |f (x)| GRAAFIK
Meenutame, et arvu a absoluutväärtus |a| on võrdne arvu a endaga, kui see arv on positiivne või 0, ning arvu vastandarvuga –a, kui arv on negatiivne. Seega teiseneb antud juhul funktsiooni y = f (x) graafiku iga punkt A(x; y) punktiks A'(x; |y|). Vastavalt arvu absoluutväärtuse definitsioonile tuleb y iga negatiivse väärtuse korral |y| leidmiseks võtta y vastandarv. Selle tulemusena peegeldub graafiku allpool x-telge asuv osa x-teljest, ülalpool olev osa jääb samaks (joonis 2.54).
![]() Joon. 2.54a |
![]() Joon. 2.54b |
Ülesanded A
Ülesanne 475. Punkti peegeldamine
- x-teljest ja seejärel y-teljest.
Vastus. See punkt on. - y-teljest ja seejärel x-teljest.
Vastus. See punkt on. - koordinaatide alguspunktist.
Vastus. See punkt on.
Mida järeldate? Kas tulemus kehtib iga punkti B(x; y) korral?
Ülesanne 476. Peegeldamine y-teljest
Ülesanne 477. Peegeldamine koordinaatide alguspunktist
Ülesanded B
Ülesanne 478. Funktsiooni graafiku teisendused
f (x – 2) =
f (4x) =
–2 f (x + 1) =
f (2x) – 3 f (x – 1) =
Ülesanne 479. Funktsiooni graafiku teisendused
Kasutades funktsiooni y = x3 graafikut, joonestage (arvutil) funktsiooni graafik.
Ülesanne 480. Funktsiooni graafiku teisendused

- y =
- y =
- y =
- y =
Ülesanne 481. Funktsiooni graafiku teisendused
Ülesanne 482. Funktsiooni graafiku teisendused
\left(x+1\right)^2>\left(x+1\right)^3
Vastus. Kui x ∈\left(x+1\right)^2<\left(x+1\right)^3
Vastus. Kui x ∈\left(x+1\right)^2=\left(x+1\right)^3
Vastus. Kui x ∈