Määratud integraal

Jätkame kõver­trapetsi pindala leidmist. Paigutame kõver­trapetsi koordinaat­teljestikku nii, et trapetsi alustega ristuv haar asub x-teljel, kõver­trapetsi alused sirgetel xa ja xb ning kõver haar funktsiooni y(x) graafikul (joon. 1.9). Olgu f (x) pidev funktsioon ja olgu f (x) ≥ 0 (graafik ülal­pool x-telge).

Joon. 1.9
Joon. 1.10

Igal kõver­trapetsil on kindel pindala. Olgu kõver­trapetsi üks alus fikseeritud kohal x = a ja teise aluse asu­koht muutugu piir­konnas xa (joon. 1.10). Et muutuja x igale väärtusele vastab üks kindel kõver­trapets ja viimasele üks kindel pindala S, siis on pindala S muutuja x funktsioon, sümbolites S = (x). Uurime, kuidas on funktsioonid (x) ja (x) oma­vahel seotud. Nihutame kõver­trapetsi parem­poolset alust Δx võrra paremale, siis on see alus kohal x + Δx (joon. 1.11).

Joon. 1.11
Joon. 1.12

Selle taga­järjel lisandub esi­algsele kõver­trapetsile uus kõver­trapets, mille alused on pikkustega f (x) ja f (x + Δx). Olgu selle uue kõver­trapetsi pindala ΔS. Analoogiliselt peatükis 1.5 tehtule joonestame ka siin välja kaks rist­külikut (joon. 1.12), millest väiksema pindala on Δx · (x) ja suurema pindala Δx · (x + Δx). Kõver­trapetsi pindala ΔS jääb nende kahe rist­küliku pindala vahele:

\Delta x\cdot f\left(x\right)<\Delta S<\Delta x\cdot f\left(x+\Delta x\right).

Jagades saadud võrratuse positiivse arvuga Δx, saame

f\left(x\right)<\frac{\Delta S}{\Delta x}<f\left(x+\Delta x\right).

Kui argumendi juurde­kasv on küllalt väike ehk kui Δx → 0, siis f (x + Δx) → (x). Kuna \frac{\Delta S}{\Delta x} jääb f (x) ja f (x + Δx) vahele, siis pidevuse definitsiooni põhjal \frac{\Delta S}{\Delta x}\to f\left(x\right) ehk

limΔx0ΔSΔx=fx ehk S '(x) = (x).

Põhjendage, et limΔx0ΔSΔx=S'x.

Seega oleme tõestanud järgmise teoreemi.

TEOREEM. Kui kõver­trapetsi kõver haar on määratud funktsiooni y = (x) graafikuga ja selle muutuva kõver­trapetsi pindala on (x), siis S '(x) = (x).

Eelnev tõestus oli läbi viidud juhul, kui funktsioon (x) on vahemikus (x; x + Δx) kasvav. Samale tulemusele jõuaksime ka siis, kui funktsioon (x) on selles vahemikus konstantne või kahanev.

Saime, et kõver­trapetsi pindala S (x) on funktsiooni f (x) alg­funktsiooniks (miks?). Teame, et funktsiooni f (x) iga alg­funktsioon avaldub kujul F (x) + C, kus F '(x) = (x). Seega ka

(x) = (x) + C.

Et igal kõver­trapetsil on kindel pindala, siis peab konstandil C eelmises võrduses olema x iga väärtuse korral kindel väärtus. Selle väärtuse leidmiseks paneme tähele, et x = a korral kõver­trapetsi mõlemad alused ühtivad ja vastava kõver­trapetsi pindala on null ehk (a) = 0. Seega (a) + C = 0, millest C = – (a) ja (x) = (x) – (a). Kui kõver­trapetsi teine alus on kohal x = b, siis on kõver­trapetsi pindala (b) ning (b) = (b) + C = (b) – (a) (joon. 1.13).

Joon. 1.13

Seega, kui kõver­trapetsi kõveraks haaraks on lõigus [a; b] pideva funktsiooni (x) ≥ 0 graafik, trapetsi alused on kohtadel x = a ja x = b, siis selle kõver­trapetsi pindala S avaldub valemiga

S = (b) – (a), kus F '(x) = (x).

Et funktsioon (x) on funktsiooni (x) alg­funktsioon, siis on funktsiooni (x) võimalik esitada ka integraali abil: F\left(x\right)+C=\int f\left(x\right)dx. Integraali märki kasutatakse kõver­trapetsi pindala esitamiseks ka siis, kui kõver­trapetsi mõlemad alused on fikseeritud. Kui kõver­trapetsi esimene alus on kohal a ja teine alus kohal b, siis kirjutatakse, et

S(b)=abf(x)dx=F(b)-F(a).

Avaldist \int_a^bf\left(x\right)dx nimetatakse funktsiooni (x) määratud integraaliks rajades a-st b-ni (loetakse: integraal a-st b-ni ef iks de iks). Arvu a nimetatakse integraali alumiseks rajaks ja arvu b integraali ülemiseks rajaks. Määratud integraal tähistab arvu, mis näitab vastava kõver­trapetsi pindala. Määratud integraali arvutamise ees­kiri on seega järgmine:

abf(x)dx=F(b)-F(a), kus F'(x)=f(x).   (1)

Valemit (1) nimetatakse Newtoni-Leibnizi valemiks, sest nii inglise matemaatik ja füüsik Isaac Newton (1642–1727) kui ka saksa matemaatik ja filosoof Leibniz (1646–1716) jõudsid pea­aegu sama­aegselt sellele, et kõver­trapetsi pindala leidmiseks saab kasutada määratud integraali.

Tavaliselt kasutatakse valemis (1) vahe F (b) – (a) asemel lühemat kirjutist Fx ab.

Kuigi me valemi (1) tuletamisel kasutasime eeldust (x) ≥ 0, kehtib see valem mis tahes lõigul [a; b] pideva funktsiooni puhul. Juhuga (x) < 0 tutvume edas­pidi lähemalt peatükis 1.9.

Näide 1.

Leiame määratud integraali abil peatükis 1.5 kirjeldatud pindala – s.t pindala, mille eraldab parabool yx2 ühik­ruudust (joon. 1.8a). Siin f (x) = x2, integraali rajad on 0 ja 1. Seega

S = \int_0^1x^2dx = x33 0 1 = \frac{1}{3}-\frac{0}{3} = \frac{1}{3}.

Et ühik­ruudu pindala on 1, siis eraldab parabool y = x2 ühik­ruudust ühe kolmandiku.

Näide 2.

\int_{-1}^2\left(6+4x\right)dx = \left[6x+\frac{4x^2}{2}\right]_{-1}^2\left[6x+2x^2\right]_{-1}^212+8-\left(-6+2\right) = 24.

Kujutage vastav kõver­trapets joonisel. Kontrollige vastuse õigsust trapetsi pindala valemit kasutades.

Näide 3.

\int_1^2\left(2-x^2\right)dx = \left[2x-\frac{x^3}{3}\right]_1^2\left(4-\frac{8}{3}\right)-\left(2-\frac{1}{3}\right)2-\frac{7}{3} =-\frac{1}{3}.

Antud integraali väärtus on negatiivne ja seda integraali ei saa me tõlgendada kui kõver­trapetsi pindala. Jooniselt 1.14 näeme, et vastav pinna­tükk koosneb kahest kõver­trapetsist, neist üks asub ülal­pool, teine aga all­pool x-telge. Lõigul \left[\sqrt{2};\ 2\right] ei täida funktsioon (x) peatüki algul püstitatud nõuet (x) ≥ 0. Integraal \int_1^2\left(2-x^2\right)dx kujutab geomeetriliselt kahe kõver­trapetsi pindalade vahet.

Allpool x-telge või mõlemal pool x-telge asuvate kõver­trapetsite pindala leidmisega tutvume peatükis 1.9.

Joon. 1.14

Näide 4.

\int_{-\frac{\pi}{2}}^{\frac{\pi}{2}}\cos x\ dx = sinx -π2 π2\sin\frac{\pi}{2}-\sin\left(-\frac{\pi}{2}\right)1-\left(-1\right) = 2.

Geomeetriliselt esitab see määratud integraal joonisel 1.15 värvitud kõver­trapetsi pindala.

Teades, et koosinus­funktsioon on paaris­funktsioon, leidke ka teine moodus selle pindala arvutamiseks.

Joon. 1.15

Näide 5.

Leiame \int_0^{\frac{\pi}{6}}\sin2x\ dx.

Siin on tarvis integreerida liit­funktsiooni, mida õppisime integreerima muutuja vahetuse võttega. Leiame kõige­pealt funktsiooni f (x) = sin 2x määramata integraali:

u = 2x, du = 2dx ja \int \sin2x\ dx = \int \frac{\sin u}{2}du = \frac{-\cos u}{2}+C = \frac{-\cos2x}{2}+C.

Seega integreeritava funktsiooni üheks alg­funktsiooniks on \frac{-\cos2x}{2} ja

\int_0^{\frac{\pi}{6}}\sin2x\ dx = -cos2x2  0 π6\frac{-\cos\frac{\pi}{3}}{2}-\frac{-\cos0}{2}-\frac{1}{4}+\frac{1}{2} = \frac{1}{4}.

Ülesanded A

Ülesanne 49. Määratud integraal

\int_2^42dx = 

\int_{-3}^1xdx = 

\int_{-1}^4x^2dx = 

\int_1^34x^3dx = 

\int_{-3}^12xdx = 

\int_a^b2xdx = 

\int_1^4\frac{dx}{x} = 

\int_{-2}^{-1}\frac{dx}{x^2} = 

\int_1^3x^{-3}dx = 

\int_2^32x^4dx = 

\int_1^2x^{-1}dx = 

\int_{m-n}^{m+n}\frac{x}{2}dx = 

Ülesanne 50. Kõver­trapetsi pindala
Joon. 1.16 1)

Vastus. S

Joon. 1.16 2)

Vastus. S

Joon. 1.16 3)

Vastus. S

Joon. 1.16 4)

Vastus. S

Joon. 1.16 5)

Vastus. S

Joon. 1.16 6)

Vastus. S

Ülesanne 51. Kõver­trapetsi pindala

y=xx=2x=4

Vastus. S

y=1,5xx=0x=3

Vastus. S

y=2x^2x=1x=3

Vastus. S

y=x^2+1x=-1x=1

Vastus. S

y=3-x^2x=-1x=0

Vastus. S

y=3x-x^2x=1x=2,5

Vastus. S

Ülesanded B

Ülesanne 52. Tõestamine

Ülesanne 53. Määratud integraal

\int_0^{\frac{\pi}{2}}\cos3x\ dx = 

\int_0^1\sin\pi x\ dx = 

\int_0^1e^{2x}dx = 

\int_{-1}^0e^{-3x}\ dx = 

\int_2^4\frac{2}{2x+1}dx = 

\int_{-2}^0\frac{3}{1-2x}dx = 

\int_0^{\frac{\pi}{4}}\sin\left(2x-\frac{\pi}{4}\ \right)dx = 

\int_1^2x3^{x^2-1}dx = 

\int_1^5\frac{xdx}{x^2+1} = 

\int_0^1\frac{e^{2x}dx}{1+e^{2x}} = 

\int_0^{\frac{\pi}{2}}\sin x\cos x\ dx = 

\int_0^32x\sqrt{x^2+9}dx = 

Ülesanne 54. Kõver­trapetsi pindala

y=x^3x=1x=3

Vastus. S

y=x^4x=-1x=1

Vastus. S

Ülesanne 55. Määratud integraal

Missuguste naturaal­arvude n korral kehtib võrratus \int_0^1x^ndx<\frac{1}{5}?

Vastus. Kui