Kuidas tähistatakse otsekõnet?
Kord istus kuningas kamina ees ja tikkis. Tulle vaadates mõtles ta: „Sünniks mulle laps – must nagu süsi, punane nagu leek ja kollaste juustega nagu küttepuud!“
Varsti sündiski perre poeg, kes oli just selline, nagu kuningas oli soovinud. Talle pandi seepärast nimeks Süsimustake. Veidi hiljem vana kuningas suri ja mõne aja pärast abiellus kuninganna uuesti. Uus kuningas oli ilus, kuid uhke ja upsakas.
Edev kuningas keerutas end võlupeegli ees ja küsis: „Peeglike, peeglike seina peal, kes on kauneim kogu maal?“
„Sina, kuningas, oled küll kaunis, aga prints Süsimustake on veel kaunim,“ vastas peegel.
- Uuri, milliseid kirjavahemärke kasutatakse otsekõnega lausetes.
Otsekõne pannakse jutumärkidesse.
 |  |
Kui saatelause paikneb otsekõne ees, siis pannakse selle järele koolon. Otsekõne algab suure tähega ning lõpeb punkti, hüüumärgi või küsimärgiga. | Kui otsekõne paikneb saatelause ees, algab otsekõne suure tähega ning lõpeb koma, hüüumärgi või küsimärgiga. Koolonit ei kasutata. |
Ema palus Punamütsikest: „Vii vanaemale kooki ja võid.“ | „Ta elab kolme tamme juures,“ vastas ema. |
Küsimusi ja ülesandeid
1. Paarilisega lugemine
Kehastuge pinginaabriga sokiks ja auguks ning lugege tekst ette nii, et kasutate ainult otsekõnena kirjutatud lauseid.
Oli kord üks auguga sokk. Uuest peast võis ta üsna esinduslik olla, sest ta oli heast materjalist ja uhke sinise mustriga. Aga nüüd ta oli juba vanaks jäänud. Ja ma ütlen, temas oli auk. Sihuke puhevil, lokkivate servadega. Nad elasid vana kapilogu kõige loguma sahtli sügavaimas sopis.
„Aga mina olen ilusam kui sina,“ ütles auk sokile.
„Mis?“ imestas sokk. „Või ilusam?! Mille poolest sa ilusam oled?“
„Ma paistan läbi,“ ütles auk.
„No kuule,“ ütles sokk õpetlikult, „minu juures on just see ilus, et ma ei ole läbipaistev, ja vaata minu imekaunist sinist mustrit!“
„Ja sa oled must,“ jätkas auk sellest õpetlikkusest välja tegemata, „mina aga ei lähe iial mustaks.“
See pani soki mõtlema.
„No näed!“ tõstis auk häält. „Sa saad ise ka aru. See ei ole õiglane, et mina olen nii väike, sina aga nii suur.“
Ta võttis kätte ja kasvas natuke. Nüüd ei olnud sokist enam kuigi palju järel. Auk oli suurem kui järelejäänud sokk.
„Sa rikud mind päris ära,“ hädaldas sokk.
„Ole rõõmus, et sa võid nii suurepärase auguga koos elada,“ ütles auk ülbelt ja kasvas veel suuremaks.
„Oi, sa tapad mind!“ hüüdis sokk, ja siis kasvas auk end aina rohkem puhevile ajades nii suureks, et sokist ei jäänud enam midagi järele. Aga sedamööda, kuidas kadus sokk, kadus ka auk. Sest kui pole sokki, siis ei ole ka auku.
Ja nii võis olematu auk nüüd taga nutta olematut sokki.
Ervin Lázár, „Auguga sokk“- Leia sellest jutust iga skeemi juurde üks näide.
„Otsekõne,“ saatelause.
„Otsekõne?“ saatelause.
„Otsekõne!“ saatelause. - Vaheta nüüd leitud lausetes otsekõne ja saatelause järjekord. Millised laused saad?
„Otsekõne,“ saatelause.
„Otsekõne?“ saatelause.
„Otsekõne!“ saatelause.
Saatelause: „Otsekõne.“
Saatelause: „Otsekõne?“
Saatelause: „Otsekõne!“
