Rebase ja vähi võidujooks
Rebane läks vähiga vaidlema. Rebane ajas peale kui uni, et vähk on aeglane kui tigu ega jõua temaga võidu joosta. Vähk aga punnis vastu, et tema saab rebasest veel ettegi. Viimaks võeti nõuks proovi teha, seati üks mägi eesmärgiks – kes enne mäe otsa saab, on võitja.
Rebane pistis tuhatnelja jooksu, vähk aga haaras sõrgadega rebase sabast kinni ja laskis end niiviisi edasi viia.
Kui rebane mäe juurde jõudis, pööras ta end ümber, et vaadata, kui kaugele vähk maha on jäänud.
Vähk laskis end selle aja sees sabaotsast lahti ja ütles rebasele:
„Uni tükib juba peale sind oodates!“
Rebasel sai süda täis, et vähk teda sel moel ninapidi vedas.
Sellest saadik ei tee rebane vähiga enam mingisugust tegemist.
Eesti rahvajutu ainetel1. Vähk ja rebane
Mis on kõnekäänd?
Loetud rahvajuttu ilmestavad huvitavad ütlused. Need ei ole iseseisvad laused nagu vanasõnad, vaid neid kasutatakse lause osana. Sellised väljendid on kõnekäänud.
2. Puuduvad sõnad ja tähendused
Kõnekäänd on piltlik ütlus olukorra, nähtuse, eseme või omaduse iseloomustamiseks. Kõnekäänud muudavad keele ilmekamaks.
KÕNEKÄÄND | TÄHENDUS |
ajas peale kui uni | nõudis kindlameelselt |
aeglane kui tigu | väga aeglane |
võeti nõuks | otsustati |
pistis tuhatnelja jooksu | hakkas kiiresti jooksma |
uni tükib peale | muutub uniseks |
süda sai täis | vihastas |
vedas ninapidi | pettis |
Küsimusi ja ülesandeid
3. Mis on kõnekäänd?
- Õpetliku sisuga ütlus, mis kirjeldab elunähtusi.
- Piltlik väljend, mis kirjeldab mingit olukorda, nähtust, eset või omadust.
- Kujundlik kirjeldus, mille järgi tuleb ära arvata, kelle või millega on tegemist.
4. Loe juttu ilma kõnekäändudeta
Loe juttu rebasest ja vähist nii, et asendad kõnekäänud nende tähendusega. Mida märkad? Kumba varianti eelistad lugeda?
Kuidas neil vahet teha?
Münt kadus liiva nagu tina tuhka.
Rääkimine hõbe, vaikimine kuld.
Suur tükk ajab suu lõhki.
Poisil läks isa jutt ühest kõrvast sisse, teisest välja.
Kes koera saba kergitab, kui mitte koer ise?
Vana küün seisis ausõna peal.
Sattusin vihma käest räästa alla.
Kel janu, sel jalad.
- Milliste kõnekäändudega seostuvad allolevad pildid?
- Joonista pilt, kus näitad ühte kõnekäändu otsetähenduses, näiteks keel, mis on vesti peale veninud, või ahi, mille sees on vesi. Lase teistel arvata, millest joonistasid.
