Eesti murded
- Millises Eesti osas elab sul sugulasi-tuttavaid?
- Kas nende kõnes on sõnu, mida sa ise ei kasuta või kasutad teisel kujul?
Eesti keelt kõneldakse eri maanurkades pisut erinevalt. Ühe ja sama keele paikkonniti erinevaid kujusid nimetatakse murreteks.
Vaata animatsioonist, millised on eesti keele murded ja kui palju on murrete kõnelejaid. Kuula, kuidas kõlab sama lause eri murretes.
NB! Murrete õigekiri
Kui murret nimetatakse kohanime järgi, tuleb kasutada suurt algustähte: Tartu murre, Võru murre, Mulgi murre.
Muudel juhtudel kasutatakse väikest algustähte: idamurre, läänemurre, keskmurre, saarte murre, rannikumurre.
Kuidas murded tekkisid?
Tänapäevased murdeerinevused on välja kujunenud sajandite jooksul. Kunagised inimestele seatud liikumispiirangud, raamatute ja ajakirjade kehv levik ja raadio ning televisiooni puudumine lõid olukorra, kus igas kihelkonnas suheldi peamiselt omavahel ja räägiti omamoodi keelt.
Nüüdseks on liikumis- ja suhtlemisvabadus pannud meid mitmeis paigus kohalikke murdeid unustama, aga kunagine rikkus säilib meie kirjakeeles.
Murdeoskajad tänapäeval
2021. a rahvaloenduse andmetel on Eestis üle 150 000 murdeoskaja.
Vaata kaardilt,
- millise murde oskajaid on kõige enam,
- millise murde oskajaid on kõige vähem.
Millega võiks seda põhjendada?
Elujõulised murded ja murrakud
Ehkki murded olid 1960.–70. aastateks enamikus maakondades peaaegu hääbunud, on mõni murre ja murrak aktiivselt kasutusel ka tänapäeval.
- Tee tabeli põhjal järeldus, miks on need murded ja murrakud elujõulised.
Murded on keele rikkus
Murded on ammendamatu varaait keele arendamiseks. Paljud meie igapäevasesse sõnavarasse kuuluvad sõnad, nagu peni, pang, kulles, kümblema, hubane, mainima, pälvima, on ju algul olnud murdesõnad.
Tänu murretele saab üht ja sama asja nimetada eri sõnaga: äikese kohta võib öelda kõu või pikne, pärna kohta lõhmus või niinepuu, kase kohta kõiv, põllu kohta nurm, kuke kohta kikas, koera võib nimetada peniks, ämbrit pangeks jne. Tihtipeale võib just murretest leida ilmekaid sõnu, mis mõtet kõige täpsemalt edasi annavad.
Inimene, kes on osanud alles hoida oma kodumurde, on väljendusvahendite poolest tunduvalt rikkam kui see, kel on kasutada üksnes kirjakeel.
Küsimused ja ülesanded
7.
Vasta küsimustele ja täida ülesanded.
- Seleta oma sõnadega, mis on murre.
- Millise(d) murde(d) tunned ära?
- Millist murret oskad või tahaksid osata? Miks see murre sulle meeldib?
- Kas kodukandi murret tuleks koolis õpetada? Kas sina tahaksid seda õppida? Põhjenda.
- Nimeta kolm põhjust, miks on murretevahelised erinevused tänapäeval palju väiksemad kui saja aasta eest.
- Miks eelistasid keeleteadlased kunagistel murdekogumisretkedel küsitleda just neid kohalikke, kes olid vähem koolis käinud?
„Eesti keele seletav sõnaraamat“
- Hämaruses lagendikule maanduv päll keerutas üles halli mülta .
- See puudlane mees nurutas midagi omaette.
- Ta oli hepik , igasugused kängitsad ei sobinud talle.
Arutlege klassis,
- millised nendest sõnadest teile meeldivad ja miks need meeldivad,
- kas neid sõnu tasub juurutada kirjakeelde,
- millistesse tekstidesse võiksid need sõnad sobida.
päll – öökull
mült – tolm
puudlane – poolearuline
nurutama – vaikselt rääkima, (omaette laulma)
hepik – pirtsakas, (peps, edev, eputav, mänglev)
kängits – jalats
