A
- ajakirjandustekst – tekst, mille eesmärk on edastada ajakirjanduses uudiseid, vahendada tõsielusündmusi, tutvustada inimesi , kujundada arvamust
- algkeel – keelekuju, millest on eristumise teel kujunenud sugulaskeelte rühm v keelkonna keeled
- algvõrre – omadussõna vorm, mis väljendab omadust selle määra näitamata, nt kollane, suur
- alus – lauseliige, mis väljendab tegijat või olijat
- argikeel – kirjakeelega võrreldes vabam, normilõdvem igapäevaelu keel
- arvamus – inimese eriomane arusaam, mis rajaneb tema veendumusel või oletusel; arvamuse õigsust ei saa kontrollida
- arvsõnad – sõnad, mis väljendavad hulka või kohta mingis järjestuses ja vastavad küsimusele mitu? mitmele? kui palju? mitmes? jne
- arvustus – kindla ülesehitusega tekst, mis tutvustab mõnda kirjandus-, kunsti- vm teost ja annab sellele hinnangu
- asesõnad – sõnad, mis asendavad lauses nimi-, omadus- või arvsõnu, kuid millel pole kindlat tähendust
- asesõnad – käändsõnad, mis asendavad lauses nimi-, omadus- või arvsõnu ning vastavad nende küsimustele
- avalik koht – üldsusele mõeldud koht, mis on kõikide kasutada
I
- ilukirjandustekst – kunstiline tekst, mille eesmärk on väljendada elamusi, kujutlusi, meeleolu ning pakkuda lugemiselamust
- intervjuu – usutlus, küsitlus, ajakirjaniku vestlus mõne tuntud isikuga
J
- juhtkiri – ajalehes või ajakirjas harilikult esiküljel avaldatud artikkel, mis käsitleb mingit aktuaalset teemat
- järgarvsõna – arvsõna, mis väljendab järjekorda ning vastab küsimusele mitmes?
K
- kaudkõne – kõneleja ütluse edastamine kellegi teise sõnadega
- keelesugulus – mitme keele ühine päritolu
- keskvõrre – omadussõna vorm, mis näitab, et näitab, et omadus esineb suuremal määral, nt kollasem, suurem
- kirjakeel – reeglistamise ning korrastamise teel loodud keelekuju
- koondlause – lihtlause, milles on kaks või mitu samale küsimusele vastavat lauseliiget
- käänama – sõnu käändeti muutma
- käändsõna – sõna, mida saab käänata (nimi-, omadus-, arv- ja asesõna)
L
M
- meedia – tehniline vahend või keskkond, mis võimaldab massisuhtlust, info edastamist korraga väga paljudele inimestele (trükiajakirjandus, televisioon, raadio, internet)
- murdekeel – mõnele piirkonnale omane keelekuju
- murrak – murdest väiksem piirkonnale omane keelekuju
- murre – mõnele piirkonnale omane keelekuju, nt Mulgi murre, saarte murre
N
- nimisõnad – sõnad, mis nimetavad asju, olendeid, nähtusi ning vastavad küsimustele kes? mis? kelle? mille? jne
O
- omadussõnad – sõnad, mis väljendavat omadust ja vastavad küsimusele missugune? missuguse? millist? jne
- oskuskeel – mingi eriala inimestele omane keel, erialakeel
- otsekõne – kõneleja ütluse edastamine tema enda sõnadega
P
- portreelugu – jutustav kirjutis, mis keskendub kas mõnele avaliku elu tegelasele või tavainimesele, kellel on lugejale midagi päevakajalist või olulist rääkida
- põhiarvsõna – arvsõna, mis väljendab arvu või hulka ning vastab küsimustele mitu? mitmendik?
- põhikääne – omastav kääne, mille eeskujul saab moodustada teised käänded alates sisseütlevast
S
- släng – mingi ühiskonnarühma (nt õpilaste, sõdurite) kõnepruuk, mis erineb taotluslikult kirjakeelest
- sugulaskeeled – ühtsest algkeelest lahku arenenud keeled
T
- tarbetekst – kindlate reeglite järgi koostatud informatiivne tekst
- tarbetekst – kindlate reeglite järgi koostatud tekst, mille eesmärk on informeerimine
- teabetekst – infot esitav ja vahendav tekst
- tegusõna – tegevust, seisundit v olemist väljendav pöördsõna, vastab küsimusele mida tegema? mida teha? mida teen? jne
- tegusõnad – sõnad, mis väljendavad tegevust või olukorras olemist ja vastavad küsimusele mida tegema? mida teha? mida tegin? mida tehti? jne
- tekst – sõnade ja lausete järjend, mis vahendab sõnumit
V
- võrdlusaste – omadussõna vorm, mis väljendab omaduse erinevat määra
- võõrsõna – teisest keelest laenatud sõna, milles on säilinud võõrale keelele omaseid jooni
