- Miks on sood olulised?
- Milleks kasutab inimene turvast?
- Mis ohustab soid?
Soode tähtsus elustiku jaoks
Sood on olulised paljude taime- ja loomaliikide kasvukoha ja elupaigana. Suur osa sealsetest liikidest ei saagi teistsugustes elupaikades hakkama. Näiteks kaljukotkad vajavad pesitsemiseks suuri puutumatuid sooalasid.
Soo on ka tähtis mageveevarude säilitaja. Sademevesi, mis sinna koguneb, valgub sealt tasapisi põhjavette ja jõgedesse. Sooteadlaste arvates peaksime juba seetõttu hoidma puutumatuna vähemalt kolmandiku oma sooaladest. Lisaks on soo oluline hapniku tootja, sest sootaimed toodavad hapnikku rohkem, kui seda soos tarvitatakse. Turbas aga talletatakse orgaanilise ainena õhus leiduv süsihappegaas. Soid tuleb hoida, sest nende hävides hakkab turvas lagunema ja selle käigus vabaneb kliima soojenemisele kaasa aitavaid gaase.
- Sood seovad õhust süsihappegaasi ja aitavad nii kliima soojenemist leevendada.
- Sood toodavad hapnikku.
- Sood säilitavad mageveevarusid.
- Sood on elupaigaks paljudele looma- ja taimeliikidele, kes mujal elada ei saagi.
Soos peituvad loodusvarad
Soost saab marju (murakaid, jõhvikaid) ja sooserval asuvast metsast seeni. Majanduslikult on aga kõige olulisem soos leiduv turvas. Turvas on Eestis kaevandatavatest maavaradest põlevkivi järel teisel kohal. Turvast kasutatakse mitmel otstarbel. Juba ammustest aegadest on seda tarvitatud kütteks ja praegu läheb selleks umbes pool kaevandatud turbast.
Peale selle on turvas hinnatud ka taimekasvatuses. See hoiab paremini niiskust kui muld ning on vaba umbrohuseemnetest ja haigustekitajatest. Poes müügil oleva turba omadusi on aga kõvasti muudetud: et see oleks vähem happeline, on sellesse segatud veidike lupja, ja toitainete sisalduse suurendamiseks väetisi. Aiandusturvast viiakse Eestist palju ka välismaale. Lisaks hindavad turvast loomapidajad, kes kasutavad seda laudas loomadele allapanuks. Turbal on leitud ka raviomadusi, näiteks reuma ja liigesepõletike raviks tehakse turbavanni.
Turvast tuleb kasutada säästlikult
Turvast tekib rabades kogu aeg juurde. Kuid juurdekasv on nii aeglane, et turvast ei peeta taastuvaks loodusvaraks. Et turbavarud otsa ei saaks, on Eestis seadusega määratud, kui palju seda igal aastal kaevandada tohib. Sellest hoolimata kasutatakse meil turvast palju rohkem, kui seda juurde tekib. See aga tähendab, et turbavarud vähenevad ja tulevikus peab turba kaevandamist veelgi piirama.
- Turvas tekib väga-väga aeglaselt.
- Tegelikult võib küll, sest sellest ei juhtu midagi.
Paljudest soodest ei saa head metsa- ega põllumaad
Peale turba tootmise on soid kuivendatud selleks, et saada juurde metsa-, põllu- ja heinamaid. Rabast aga head põllu- ja metsamaad ei saa. Madalsoo pinnas on raba omast toitainerikkam ning kuivendatud madalsood sobivad taimekasvatuseks hästi. Suur osa neist ongi juba ära kuivendatud.
Mõõdukalt kuivendatud sooaladel saab kasvatada näiteks marju: jõhvikaid ning Ameerikast pärit suureviljalisi mustikaid. Tänapäeval kaitstakse soid ning enam neid metsa- ja põllumaaks ei kuivendata.
- Turba kaevandamiseks
- Põllu- ja heinamaa saamiseks
- Metsa kasvatamiseks
- Madalsoodest rabade saamiseks
Soid ohustavad kuivendamine, õhusaaste ja kaevandused
Ehkki soid nimetatakse meie puutumatu looduse saarekesteks, on inimene neid oma tegevusega palju mõjutanud. Kuigi praegu soid enam mõtlematult ei kuivendata, jäävad need kuivemaks ka siis, kui ümbritsevad alad on tihedalt kraave täis kaevatud. Eriti kerge on sel viisil kahjustada madalsoid, milles vett kinni hoidev turbakäsn on õhuke.
Paljusid Kirde-Eesti soid on rikkunud põlevkivi kaevandamine, sest kaevanduste piirkonnas on langenud põhjavee tase ning maapind on kuivemaks muutunud.
Sood on väga tundlikud õhusaaste suhtes. Kirde-Eesti elektrijaamade korstnatest lendus varem lubjarikast põlevkivituhka, mis kaotas raba pinnal happelise keskkonna ja sisaldas liiga palju toitaineid. Seetõttu hakkasid ümbruskonna soodest paljud rabataimed kaduma ning isegi turbasambla asemele tekkisid paljad laigud. Praegu on korstnatele paigaldatud võimsad filtrid ning soode taimestik on taastumas.
- Soo kuivendamine
- Kraavide kaevamine sood ümbritseval alal
- Kraavide kinniajamine
- Põlevkivi kaevandamine
- Õhusaaste põhjustamine
Soode taastamine
Varem peeti soid ebaolulisteks kooslusteks, mis tuleks kuivendada, et neist kasu oleks – et saada põllu- või metsamaad või kaevandada turvast. Seetõttu on paljudes kuivenduskraavidega soodes turba kasv peatunud. Sellised sood ei paku inimestele mingit majanduslikku tulu ning on ka taimestiku ja loomastiku poolest vaesemad. Kuivendatud sooalad on pealegi äärmiselt tuleohtlikud.
Seetõttu on hakatud soid kohati taastama. Selleks suletakse kõigepealt kuivenduskraavid, et vesi turbast välja ei voolaks. Kui kaevandatud turbaväljad on taas piisavalt niisked, saab neile istutada turbasamblaid ning soo saab jälle edasi areneda. Endistele turbaväljadele on võimalik rajada ka jõhvika- või mõne muu marjakultuuri istandusi.
soos on turba teke peatunud ning lagunev turvas eraldab õhku, see aga süvendab kliima. Soo taastamisekskõigepealt kuivenduskraavid, et vesi enam soost välja voolata ei saaks. Kui turbaväli on jälle piisavalt muutunud, saab sellele istutada, et soo saaks edasi areneda.
Ma tean, et …
Sood on olulised mageveevaru säilitajad, hapniku tootjad ja süsiniku talletajad ning osale taime- ja loomaliikidele vajalikud kasvukohad ja elupaigad. Inimeste jaoks on olulisim soos leiduv loodusvara turvas. Aastate jooksul on palju soid kuivendatud, tänapäeval aga neid pigem kaitstakse ja taastatakse.
