Juhan Liiv, „Elu sügavusest“

Kui mõtted sind kisuvad kui purejad koerad, ja kui nad su ümber kisendavad kui kiskjad koerad, siis kihuta nad julguse kepiga eemale.

Sest nad on küll sinu mõtted, aga siiski mitte sinu mõtted: Neid on teised inimesed ja ajaraskused sinus liikuma pannud, nagu tuul merelained liikuma paneb.

Liiv​​​

Juhan Liivi looming

Juhan Liiv (1864–1913) oli pärit vaesest perest ning tema haridus­tee jäi napiks, kuid ta oli kirglik lugeja. 1880. aastail ja 1890. aastate algul osales ta üsna aktiivselt kultuuri­elus, töötas aja­kirjanduses, avaldas pisut meele­lahutuslikke armastus­lugusid ja humoorikaid proosa­palu ning seejärel mitu pikemat jutustust, millel oli oluline koht eesti realistliku proosa arengus.

Eesti rahvuslik liikumine oli sisemiste vastu­olude ja tsaarivalitsuse venestus­poliitika tõttu selleks ajaks kriisi jõudnud. Liiv valutas südant rahvus­kultuuri arengu pärast, kuid teda rususid ka isikliku elu mured: vaesus, kehv tervis, täitumata plaanid ja soovid. Liiv oleks tahtnud jätkata haridus­teed, unistas oma ajalehest ning tunnustuse võitmisest kirjanikuna, pidas abiellumis­plaane. 1893. aastal elas ta aga läbi raske vaimuhaigushoo. Haigus varjutas kogu tema edasist elu ning sundis püsivast kutse- ja loome­tööst loobuma. Siiski kirjutas Liiv just sel viimasel elu­perioodil põhiosa oma lüürilisest loomingust.

Liivi lüürika tuntuim osa on luule, kuid ta on kirjutanud ka hulga miniatuure ehk laaste. Nagu luuleski, torkab miniatuurides silma erk looduse­taju, sotsiaalne tundlikkus, mure kodumaa ja eesti kultuuri pärast. Need tasandid on Liivi loomingus lahutamatult seotud. Loodus peegeldab hinge­seisundeid ning ühiskondlik-kultuurilisi olusid. Isiklikust ja üldisest, psühholoogilisest ja sotsiaalsest, tunnetest ja ideedest moodustub Liivi lüürikas ainulaadne tervik.

Liivi teoseid

JUTUSTUSED

  • „Vari” (1892)
  • „Käkimäe kägu” (1893)
  • „Nõia tütar” (1895)​​​

MINIATUURIDE KOGU

  • „Elu sügavusest” (1909, teine, Tuglase täiendatud väljaanne 1934)​

LUULETUSED

  • „Sügise”
  • „Noor-Eestile”
  • „Ta lendab mesipuu poole”
  • „Rändaja”
  • „Meel paremat ei kannata”
  • „Üks suu”
  • „Must lagi on meie toal”
  • „Talvine tihane”
  • „Kui tume veel kauaks ka sinu maa”
  • „Ma lillesideme võtaks”
  • „Kes meeldida tahab”
  • „Mets kohas”
  • „Helin”
  • „Lauliku talveüksildus”
  • „Sinuga ja sinuta”
  • „Lumehelbeke”
  • „Tule, öö pimedus”
  • „Eile nägin ma Eestimaad!”
  • „Sügisetuul”
  • „Ärge küsige mult luuletusi” jt​​​​​​​​​​​​​​​​​​​​​

Liivi luuletusi on ilmunud arvukates kogudes (näiteks „Sinuga ja sinuta”, 1989; „Oleksin ma luuletaja”, 2005; „Tuulehoog lõi vetesse”, 2007; „Lumi tuiskab, mina laulan”, 2013). Ka tema tuntumatest proosapaladest leidub palju väljaandeid. Raamatus „Mu kallis Liisi” (1996, 2000) on avaldatud Liivi kirjad Liisa Goldingule aastaist 1885–1893. Liivi looming on kättesaadav ka rahvus­raamatukogu digiarhiivis (www.digar.ee).

Juhan Liivi portree (1909) autor on Nikolai Triik, kes oli tihedalt seotud Noor-Eesti rühmitusega. Noor­eestlaste, iseäranis Friedebert Tuglase algatusel sai Liivi looming laiemalt tuntuks ning eesti kultuuris väga mõjukaks ja tähendus­rikkaks. Noor-Eesti kirjastamisel ilmusid 1909. aastal kaks kogumikku Liivi lüürilisest loomingust: värss­luule ja proosa­miniatuurid. Tuglas jätkas hiljem Liivi loomingu kogumist, uurimist ja välja­andmist. Tema kirjutatud käsitlustest ning koostatud kogumikest pärineb üldtuntud ette­kujutus Juhan Liivist.

Teekond läbi teose

Loe raamatut „Elu sügavusest” ja omal valikul Liivi luulet ning arutle küsimuste põhjal.

  • Milliseid ühiseid teemasid, motiive ja meeleolusid leidub Liivi proosa­miniatuurides ja luules?
  • Mille poolest sarnanevad proosa­miniatuuride ja luuletuste vorm ja stiil? Pööra tähelepanu kujundi­kasutusele (võrdlustele, metafooridele, kordustele), rütmile ning luule puhul ka riimile.

Kuidas mõista inimest?

1. Loe miniatuuri „Üksinda I” ja vasta küsimustele.

Ma tundsin äraunustatud olemise kibedust, ma tundsin kahtlustuse raudset survet, ma tundsin enese puutumise ussihammast, ma tundsin naise armastuse väärtusetust, rahvuse mõtte üle uskumatust – tühjus, õudus, väsimus, luiduvus südames.

​Koledustest üle jäänud oli magedus, värvitus, maotus, igavus ...

​O, nii õõnes, tuumata oli ta mulle, mu enese süda, mu elu!

​Midagi iseäralikku nägin ma.

​Siis oli suvi. Ma olin õues. Vareseid oli õu täis, vareseid kümnete kaupa üle õue lendamas, kümnete kaupa väraval, aia pääl, aida katusel, tropi­kaupa tänaval – neid oli sadasid.

​Mis nad tahavad?

​Nüüd tuli mulle meelde. Hommikul oli varesepoeg rehes. Lapsed olid ta metsast toonud. Ta ei saanud veel lennata.

​Tema pidi kusagil aida ümbruses peidus olema. Vanad varesed olid ta üles leidnud.

​Nad olid ta üles leidnud – teda ära viima tulnud! Abi abitumale hädas! Abi põlatud varese­pojale varestelt enestelt.

​Härdaks läks mu süda:

​Ei, veel ei ole sa üksinda maailmas. Veel on looduses elavaid olevusi, kes unustatuid, maha­jäetuid aitama tulevad. Kes omasarnast ei unusta. Veel on!

  • Kust tuleb minakuju ängistus? Millest see tekib?

  • Mis meeleolu tekitab vareseparve kirjeldus esmapilgul? Miks?

  • Kuidas varesed minakuju meeleolu muudavad? Miks?

2. Loe raamatust miniatuuri „Ilus suve päev oli...” ning seleta, kuidas seal tekib samasugune meeleolumuutus nagu miniatuuris „Üksinda”.

Arutle, miks mina­kuju end paremini tunneb, kui kellelgi teisel hästi läheb. Kuidas kujutlus­võime ja empaatia inimesele elus abiks on?

Leia sarnaseid näiteid Liivi luulest. Loetle sobivate luuletuste pealkirju.

3. Loe miniatuuri „Kes vaba on?” ja vasta küsimustele.

Kes vaba on? Kus vabadus on? Üksi olles, kõigest vabastudes, kõigest tagasi tõmbudes! Tagasi tõmbudes, kui ka selle all kannatades?

Tahaksime välise sunni alt, välisest ilmast ennast täitsa tagasi tõmmata, peaksime äkki ära surema.

Äkki surema. Kui meie säärast olekut juba mõelda katsume, on kole ...

Meie keha on looduse vägede ühendus. Meie vaim on aastatuhandete vaimude ühendus. Meie mõtleme aasta­tuhandeid, aasta­tuhandete põlvede mõtet edasi.

Ka meie vaim on looduse vägede ühendus, võiksime öelda, vägede ühendus, mis kunagi ei puhka.

Meie vaim on looduse vägede vahesaadus.

Ja meie nõuaksime enda vaimule täit rahu ...

Täit vabadust ...

Ei, kõik klahvid tuleb helisema panna.

Meie oleme ärarippuvad kõigist – kerjajast mitte vähem kui kuningast või kõige ülemast isikust ...

Ja teistel isikutel on meie kohta needsamad nõuded. Inimesed on üks­teisega kokku kasvanud ...

Keegi ei ole täiesti vaba.​​​​​​​​​​​

  • Kuidas on inimene teistega seotud?

  • Miks võib tekkida soov end neist seostest vabastada? Kas see on võimalik? Miks?

4. Loe miniatuuri „Kui mõtted sind kisuvad kui purejad koerad...” ja vasta küsimustele.

Kui mõtted sind kisuvad kui purejad koerad, ja kui nad su ümber kisendavad kui kiskjad koerad, siis kihuta nad julguse kepiga enesest eemale.

Sest nad on küll sinu mõtted, aga siiski mitte sinu mõtted: Neid on teised inimesed ja ajaraskused sinus liikuma pannud, nagu tuul merelained liikuma paneb.

Nad on neid lainetena liikuma pannud ja lained sinu pääle saatnud.

Nad on ilma elu lained, neid on sinu pääle saadetud, nagu küti koerad hirve pääle:

Kui mõtted sind kisuvad kui purejad koerad, siis kihuta nad kui koerad kepiga minema!​​​​

  • Miks on inimese mõtet kujutatud kui midagi, mis on inimesest väljas­pool ja talle ohtlik?

  • Milline on lahendus? Kust seda tuleb otsida?

Kuidas mõista luuletajat?

1. Loe Friedebert Tuglase eessõna kogumiku „Elu sügavusest” täiendatud välja­andele, mis ilmus Liivi „Kogutud teostes” 1934. aastal.

Mida peab Tuglas Liivi loomingus oluliseks?

2. Leia raamatust „Elu sügavusest” näiteid, mis kinnitavad järgmist osa Tuglase iseloomustusest Liivi loomingule.

Kuid ühtlasi püüab ta mõtleva kodanikuna ümbritsevaid elunähtusi enesele ja teistele selgitada ning nende korraldamisel abiks olla. Kesksemaks ideeks on tal siin isamaa ja oma rahva käekäik, mida rasked ohud ähvardavad. Ta mõlgutab rahvuse kadumise küsimusest, kõneleb võõr­keelsest koolist, käsitleb kasvatuslikke küsimusi ja lõpetab üld­inimlikkude kõlblus­mõistete selgitamisega. Kõiges selles on palju päeva­kajalist, kuid ühtlasi ka põhi­mõttelist.

Friedebert Tuglas, ​„Eessõna” raamatus Juhan Liiv, „Elu sügavusest”, ​Noor-Eesti 1934 / Eesti Rahvusraamatukogu 2014

3. Arutle, mida põhimõttelist Liiv käsitleb. Kuidas saab seda seostada probleemidega, mis on praegu päevakajalised?

4. Koosta Liivi luule valimik. 

  • Vali 5–10 luuletust või miniatuuri, mis millegi poolest sarnanevad ja sind kõige enam puudutavad. 
  • Otsi või valmista ise sobivat pildi- ja helimaterjali. 
  • Koosta valimikule lühike saatesõna, kus seletad, mis põhimõttel valimiku koostasid. 
  • Vormista valimik stendi, slaidikava või videolõiguna.

5. Koosta lühiuurimus „Juhan Liiv nüüdis­kultuuris”. 

  • Otsi meediast Liivi tsitaate ning infot Liiviga seotud või tema loomingust inspireeritud kultuuri­sündmuste kohta. 
  • Vali mõni sündmus või arutlus­teema ning seleta, kuidas on Liivi sellega seoses käsitletud või tsiteeritud. 
  • Too eraldi välja, mis ideede toetuseks või mis probleemidega seoses Liivi loomingut kasutatakse. 
  • Arutle, mida see näitab selle kohta, kuidas Liivi tõlgendatakse.

Teosest kaugemale

Stseen Urmas Vadi autori­lavastusest „Kus sa oled, Juhan Liiv?” Liivi muuseumis 2014. aastal. Lavastuse Facebooki-lehel toimus 2016. aastal luule­maraton, mille raames eesti nüüdis­luuletajad kirjutasid liivilikke tekste.

Kirjuta liivilik tekst või kavanda Liivi elust ja loomingust inspireeritud teos.