Kui mõtted sind kisuvad kui purejad koerad, ja kui nad su ümber kisendavad kui kiskjad koerad, siis kihuta nad julguse kepiga eemale.
Sest nad on küll sinu mõtted, aga siiski mitte sinu mõtted: Neid on teised inimesed ja ajaraskused sinus liikuma pannud, nagu tuul merelained liikuma paneb.
Liiv
Juhan Liivi looming
Juhan Liiv (1864–1913) oli pärit vaesest perest ning tema haridustee jäi napiks, kuid ta oli kirglik lugeja. 1880. aastail ja 1890. aastate algul osales ta üsna aktiivselt kultuurielus, töötas ajakirjanduses, avaldas pisut meelelahutuslikke armastuslugusid ja humoorikaid proosapalu ning seejärel mitu pikemat jutustust, millel oli oluline koht eesti realistliku proosa arengus.
Eesti rahvuslik liikumine oli sisemiste vastuolude ja tsaarivalitsuse venestuspoliitika tõttu selleks ajaks kriisi jõudnud. Liiv valutas südant rahvuskultuuri arengu pärast, kuid teda rususid ka isikliku elu mured: vaesus, kehv tervis, täitumata plaanid ja soovid. Liiv oleks tahtnud jätkata haridusteed, unistas oma ajalehest ning tunnustuse võitmisest kirjanikuna, pidas abiellumisplaane. 1893. aastal elas ta aga läbi raske vaimuhaigushoo. Haigus varjutas kogu tema edasist elu ning sundis püsivast kutse- ja loometööst loobuma. Siiski kirjutas Liiv just sel viimasel eluperioodil põhiosa oma lüürilisest loomingust.
Liivi lüürika tuntuim osa on luule, kuid ta on kirjutanud ka hulga miniatuure ehk laaste. Nagu luuleski, torkab miniatuurides silma erk loodusetaju, sotsiaalne tundlikkus, mure kodumaa ja eesti kultuuri pärast. Need tasandid on Liivi loomingus lahutamatult seotud. Loodus peegeldab hingeseisundeid ning ühiskondlik-kultuurilisi olusid. Isiklikust ja üldisest, psühholoogilisest ja sotsiaalsest, tunnetest ja ideedest moodustub Liivi lüürikas ainulaadne tervik.
Liivi teoseid
JUTUSTUSED
- „Vari” (1892)
- „Käkimäe kägu” (1893)
- „Nõia tütar” (1895)
MINIATUURIDE KOGU
- „Elu sügavusest” (1909, teine, Tuglase täiendatud väljaanne 1934)
LUULETUSED
- „Sügise”
- „Noor-Eestile”
- „Ta lendab mesipuu poole”
- „Rändaja”
- „Meel paremat ei kannata”
- „Üks suu”
- „Must lagi on meie toal”
- „Talvine tihane”
- „Kui tume veel kauaks ka sinu maa”
- „Ma lillesideme võtaks”
- „Kes meeldida tahab”
- „Mets kohas”
- „Helin”
- „Lauliku talveüksildus”
- „Sinuga ja sinuta”
- „Lumehelbeke”
- „Tule, öö pimedus”
- „Eile nägin ma Eestimaad!”
- „Sügisetuul”
- „Ärge küsige mult luuletusi” jt
Liivi luuletusi on ilmunud arvukates kogudes (näiteks „Sinuga ja sinuta”, 1989; „Oleksin ma luuletaja”, 2005; „Tuulehoog lõi vetesse”, 2007; „Lumi tuiskab, mina laulan”, 2013). Ka tema tuntumatest proosapaladest leidub palju väljaandeid. Raamatus „Mu kallis Liisi” (1996, 2000) on avaldatud Liivi kirjad Liisa Goldingule aastaist 1885–1893. Liivi looming on kättesaadav ka rahvusraamatukogu digiarhiivis (www.digar.ee).
Teekond läbi teose
Loe raamatut „Elu sügavusest” ja omal valikul Liivi luulet ning arutle küsimuste põhjal.
- Milliseid ühiseid teemasid, motiive ja meeleolusid leidub Liivi proosaminiatuurides ja luules?
- Mille poolest sarnanevad proosaminiatuuride ja luuletuste vorm ja stiil? Pööra tähelepanu kujundikasutusele (võrdlustele, metafooridele, kordustele), rütmile ning luule puhul ka riimile.
Teosest kaugemale
Kirjuta liivilik tekst või kavanda Liivi elust ja loomingust inspireeritud teos.
