Euroopa põllu­majandus ja toidu­tootmine

Euroopa põllumajanduspoliitika

Euroopa ühtse põllu­majandus­poliitika ees­märgiks on elanike varusta­mine toiduga ja maaelu toetamine. Välja on kujunenud stabiilne turu­korraldus. On loodud ühine siseturg – piirangu­teta ja tolli­vaba kaupade liikumine liikmes­riikide vahel. Põllu­majandus­saaduste kasutamisel on liikmes­riiki­dest pärit toodang eelis­tatud seisundis. Taga­takse vajalik hinna­stabiilsus kolmandate riikide ja siseturu osas.

Talvised Devoni krahvkonna karjamaad Inglismaal

Ühtse põllumajandus­poliitika raames makstakse toetusi teatud põllu­kultuuride (tera- ja kaun­viljad, õli­kultuurid) kasvatajatele ning veise- ja lamba­kasvataja­tele. On kehtestatud keskkonna- ja kliima­eesmärke, mida tootjad peavad järgima.

Euroopa toodab peaaegu kogu toidu ise (vt tabel „Euroopa tarbi­jate heaks kasutatav maa­ressurss eri piir­kondade lõikes”). Peamised impordi­artiklid on looma­sööt, puu­viljad, maitse­ained, välja veetakse vilja. Põllu­majandus­lik toodang erineb paik­konniti. Lõunas on üld­levinud sordid teised kui põhjas. Kogu mandri­osas kasvata­takse nisu, otra, kartulit, kuigi saagid erinevad nii piir­konniti kui ka aastati. Suuremad nisu­kasvatajad on Iirimaa, Holland, Taani, Belgia. Otra kasvatatakse peamiselt Prantsus­maal, Belgias, Iirimaal. Kartuli­saagid on parimad Hollandis, Taanis, Belgias. Liha­tootmine on Belgias, Taanis ja Hollandis samuti hästi arene­nud. Kvaliteet­seid piima­tooteid ekspordivad Belgia, Saksa­maa, Holland.

Arvudes

Euroopa Liidu toiduaine­tööstuses on hõivatud üle nelja miljoni töötaja. Neist 64% töötab maa­piir­kondades, peamiselt väikestes ja keskmise suurusega ette­võtetes. Valdav enamik toidu­aine­tööstuse sektori tootjatest ongi väike- ja keskmise suurusega ette­võtted, lisaks vähesed rahvus­vahelised suur­kompaniid. Põllu­majandus­toodang moodustab Euroopa Liidu SKT-st 1–2%.

  • taimetoitlaste varustamine taimetoiduga
  • kogu elanikkonna varustamine toiduga
  • linnaelanike toetamine põllutöödel
  • maaelu ja põllumajandusliku tootmise toetamine

Euroopa ühtset põllumajandus­poliitikat aitab ellu viia ühine siseturg. Märgi ühise siseturu eelised.

  • kaubad liiguvad tollivabalt
  • eelistatakse EL liikmesriikidest pärit kaupa
  • tagatakse hinnastabiilsus kolmandate riikide suhtes
  • tarbijad saavad osta tooteid alla omahinna

Holland

Holland on Euroopa üks põllu­majandus­liku­maid maid. Enamik Lääne-Hollandist asub 2–5 m allpool mere­pinda ja üle­ujutused on seal sagedased. Vanadel poldritel (mere­tasemest madalamal asuvad, tammidega merest eralda­tud alad) on arendatud eri tootmis­tüüpe: Amster­damist põhjas ja Friisi­maa edela­osas on valdav piima­karja­kasvatus ja piima­tootmine. Seal valitsevad mahedad tuuled, lisaks sajud, mis lubavad aasta läbi rohul lopsakalt kasvada. Piima­karja toodangust realiseeri­takse osa värskelt, osast tehakse juustu (nt Gouda, Edam) ja võid. Loomade söötmine käib arvuti­programmide abil.

Hõlpsalt püstitatavad ja automaatjuhtimisel kasvuhooned Hollandis. Seda tüüpi kasvumajad, mis on eriti sobivad aedviljade, salatite ja dekoratiivtaimede kasvatamiseks, peavad hästi vastu tormidele, lumele ja isegi rahele.

Haagi ja Rotterdami vahelisel alal on tohutud alad kasvu­hoonete all, toodanguks aia­kultuurid. Kasvatatakse tomatit, kurki, paprikat, leht­salatit, maasikaid jm. Tootmine käib seal aasta läbi, see­tõttu on nende kasvu­hoone­alade kütteks vaja palju energiat. Näiteks vajatakse ühe kilo­grammi tomatite tootmiseks üks kilo­gramm naftat. Sel viisil raisatakse tegelikult väärtus­likke taastu­matuid loodus­varasid. Toodang on kallis, sest köetakse maagaasi ja õliga, et oleks soe, niisutatakse kunstlikult. Soomes vajatakse kasvu­hoonete kütteks sama palju energiat, aga saagikus on Hollandi omast vaid 60–70%.

Leideni ümbruses on liivmuldadega maad, kus asuvad sibul­lille­kasvandused. Tohututest tulbi-, hüatsindi-, nartsissi­põldu­dest on saanud turismi­atraktsioonid, eriti kevaditi. Lilli ekspordi­takse üle Euroopa lähedal­asuva Schipoli lennujaama kaudu.

Vahemere piirkond

Vahemere piirkond on põllu­majanduse arenguks soodne. Maa­kasutuse määravad siin enam loodus­likud tingi­mu­sed kui inimeste sihi­teadlik tegevus. Talved on Vahe­mere ümbruses mahedad ja niisked, võimaldades kasvatada tera­vilja ja saada varajasi kevadiste köögi­viljade saake. Saaki saab kaks korda aastas. Kuumad suved lasevad puu­viljadel küpseda, kuid on tera­viljale siiski liiga kuivad. Kuival ajal on oluline niisuta­mine. Jõgede deltadesse (Po, Rhône) koguneb rikkalikult setteid, kuid järskude nõlvadega mägistes piir­konda­des on huumus­kiht õhuke. Paljud osad sellest erodeeruvad. Vahemere piir­konna istan­dus­tes – taime­kasvatus­majandites, mis toodavad saadusi peamiselt müügiks – kasvata­takse palju oliive, tsitruse­lisi (apelsinid, sidrunid, manda­riinid, greibid) ja pähkleid. Hästi kasvavad ka tomatid, melonid, oad, piprad, suvi­kõrvitsad, küüslauk. Laialdane on viina­marja­kasvatus. Nisu kasvab niiskel talve­perioodil. Mägede nõlvadel, kus on viletsa­võitu rohu­maad, karjata­takse lambaid ja kitsi.

Šveitsi Alpide nõlvadel on palju viinamarjakasvatuseks soodsa kliimaga piirkondi. Parimad sordid kasvavad Valais kantonis.

Itaalias annab 2/3 põllu­majandus­toodangust taime­kasvatus, eriti oliivi- ja puu­vilja­kasvatus. Suured sidruni­kasvatused on Sitsiilias. Itaalia on ka maailma suurim viina­marja­kasvataja.

Hispaanias annab suure osa põllu­majandus­tulust samuti taime­kasvatus. Kasvata­takse nisu, maisi, oliive, puuvilju (tsitruse­lised, apri­koosid), veini­viina­marju jm. Sevilla on tuntud apelsinide kasvu­alana. Üha enam on siingi rajatud katmik­alasid aasta­ring­seks köögi­vilja­kasvatuseks.

Põhjapoolsed riigid

Põhjapoolsetes riikides kasvatatakse paljusid kultuure kasvu­hoone­tes, kuna see on tootlikum, saagid on võrreldes ava­maaga palju suuremad. Lõuna­maiseid vilju on aga tasuvam sisse vedada.

Vitamiinirikas jõhvikas kasvab meelsasti kogu Põhja- ja Kesk-Euroopas. Pildil jõhvikasaagi pesemine.

Soomes on põllumajandusega võimalik tegelda vaid Kesk- ja Lõuna-Soomes, põhja­poolsed alad on külmad ja vähe­viljakad. Kasva­ta­takse kartulit, suviotra, talinisu, suhkru­peeti.

Rootsi põldudest asub ligi 60% Lõuna-Rootsis. Kasvatatakse nisu, rukist, otra, kaera, kartulit. Suur osa on siin looma­kasvatusel.

Norra majanduses on põllu­majanduse osakaal väike. Tera­vilja­dest kasvatatakse nisu, köögi­vilja­dest kartulit, tomatit, kurki, sibulat. Puu­vilja­kasvatuses on peamiseks õunad. Arenenud on ka looma­kasvatus, üheks ekspordi­artikliks on juust.

Kesk- ja Ida-Euroopa riigid

Kesk- ja Ida-Euroopa riikides on olulisel kohal taime­kasvatus. Põllu­majandus­maad on Poola, Tšehhi, Slovakkia jt, kasvatatakse õlikultuure, nisu, maisi, suhkru­peeti, kartulit, juur- ja puu­vilja. Oluline osa on looma­kasvatusel (hobused, kitsed, lambad, sead, veised).

Küsimused

  1. Milliseid põllukultuure kasvatatakse Euroopa erinevates klimaatilistes piir­kondades?
  2. Millised on katmik­aiandusega seotud probleemid ja kasud?
  3. Mida mõistetakse põllumajanduses termini rohestamine all? Kasuta internetti.