Eesti transpordi­võrgustik

Eestis on kasutusel kõik transpordi­liigid. Tähtsaim rahvus­vahe­line transpordi­sõlm on Tallinn ja selle ümbrus­kond. Siin asuvad lisaks sadamatele ka raudtee- ja maantee­transpordi reisi- ja kauba­terminalid ning Tallinna lennujaam.

Et Eesti on väike ja maanteede­võrk suhteliselt tihe, on siin eelis­ta­tud auto­transport. Kõige tähtsamaks on auto­transport kujunenud linna­liikluses. Autode arv kasvab kiiresti ja see tingib ka teede­võrgu pideva laiendamise. Suurimaid tee-ehitusi on viimastel aastatel teostatud Eesti pikimal, Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maanteel, mis on ehitatud nelja­rajaliseks Kesk-Eesti tähtsaima liiklus­sõlme Mäoni. Suuremad viimasel ajal valminud teelõigud on veel Kernu ja Sillamäe ümber­sõit, Tartu ringtee ja Ihaste sild jt. Laiendus­tööd ja uue tee ehitamine jätkuvad kohtades, kus liiklus­sagedus on suurim. TEN-T üldise võrgustiku osadeks on Eestis ka Tallinna–Pärnu–Ikla maantee (osa Via Balticast, mis kulgeb Soomest Prahasse), Tallinna–Narva maantee, Jõhvi–Tartu–Valga maantee ja Tallinna ümbersõit.

Suuremahulise siseriikliku maantee­transpordi edasisel arenda­mi­sel on meile ees­kujuks Põhjamaad, kus see transpordi­liik on hästi organiseeritud. Lisaks tähendab see ka kõrval­maan­teede viimist tolmuvaba katte alla, et parandada liiklus- ja elamis­tingimusi.

Raudteetransport on Eestis kasutusel 1870. aastast, kui avati Peterburi–Tallinna–Paldiski liin. Raudtee­transpordi osa­tähtsus kauba­veos on kiiresti kasvanud kauba­vedude (eriti nafta­transiidi) tõusu aegadel, viimastel aastatel on see languses. Väiksem osa raud­teest on spetsiali­see­ru­nud kindla toote vedamiseks (näiteks Eesti Energia kasutuses olev raudtee, mis teenindab elektri­jaamu).

Reisijatevedu raudteel on viimastel aastatel taas hoogustunud. Sinna on suunatud mitmeid investeeringuid reisi­liikluse mugava­maks muutmiseks. Eesti­siseseid reisi­ronge opereerib Elron. Kasutatakse mugavaid ja uusi elektri- ning diisel­ronge. Rahvus­vahelisi rongiliine Eestis 2022. aastal ei ole, pikemalt on peetud läbi­rääkimisi Tartu–Riia rongiliini avamise üle. Traditsioonilised ühendused Venemaaga (eelkõige Peterburi, ka Moskva) katkesid Ukraina sõja tõttu. TEN-T võrgustikku kuuluvad Talllinna–Tapa–Tartu, Tallinna–Tapa–Narva, Tartu–Valga, Tallinna–Paldiski jt raudteeliinid.

Eesti majandusgeograafiline asend on soodustanud transiit­vedude arengut. Läbi Eesti kulgeb transiidi­koridor Lääne-Euroopa ja Venemaa vahel. Transiidiga on eriti seotud raudtee- ja mere­trans­port, mis seovad ühte Narva–Tallinna raud­tee­liini ning Paldiski, Muuga ja Sillamäe sadamad.

Muuga sadam on Eesti suurim ja ühtlasi ka sügavaim kauba­sadam ja üks moodsamaid Euroopas, mille kauba­käive moodustab umbes 80% kogu Eesti sadamaid läbivast kauba­mahust. Suuremad ja arendatavad on ka Sillamäe sadam, Paldiski sadamad, Kunda sadam, Pärnu sadam. Suur­saartega peetakse ühendust Heltermaa–Rohuküla ja Virtsu–Kuivastu sadamate kaudu.

Tallinna ja Helsingi vaheline laevaliiklus on Läänemerel üks inten­siiv­se­maid. Harju maakonna sadamatesse (Tallinn ja Paldiski) koonduvad veel regulaarsed laeva­liinid Rootsiga, Peterburiga, suve­kuudel ühendus Rostockiga.

Euroopa üheksast prioriteetsest transpordi­koridorist läbib Harju maakonda põhja-lõuna­suunaline Helsingit, Tallinna, Riiat, Kaunast ja Varssavit ühendav transpordi­koridor. Samuti läbib maa­konda ida-lääne suunal haru­koridor, mis kulgeb Tallinnast läbi Narva Peterburini ning millega on seotud ka Paldiski sadama mais­maa­ühendused, Tallinna–Keila–Paldiski raudtee ja maantee.

TEN-T võrgustikku kuuluvad kaheksa Eesti mere­sadamat ning viis lennu­jaama. Lisaks kulgeb läbi Eesti ka TEN-T põhi­koridor Põhja­meri–Balti meri kogu­pikkusega 3200 km, mis saab alguse Põhja­mere suurtest sadamatest (Bremer­haven, Amster­dam, Rotter­dam ja Antwerpen) ning kulgeb Brüsseli, Berliini ja Varssavi kaudu Balti riikidesse ning päädib Soome lahe sadamates Tallinnas (Muuga) ja Helsingis (Vuosaari). Nimetatud transpordi­koridori üheks osaks saab ka sajandi suur­projekt, rajatav Rail Baltic – kiire raud­tee­ühendus Tallinnast Leedu–Poola piirile ja edasi Berliinini. Raudtee põhitrassi ehitust alustatakse 2023. aastal Kohila vallas, varasemalt on valminud mitu eritasandilist ristumist ja ökodukti. Kogu raudtee-ehitus võib kesta kümmekond aastat. Rail Baltica vajalikkus, eriti selle mastaap ja hilisem majandamine on olnud Eestis suure avalikkuse tähelepanu all. Paljuski on see ka geograafia küsimus!

Kõigi transpordiliikide edasisel arendamisel on vaja tähele panna ka nende mõju kesk­konnale. Transporti loetakse üheks suurema­test õhu­saastaja­test, energia­kulutaja­test ja jäätmete­tootjatest. Transporti arendades on oluline loodus­varade ja maastiku säästlik kasutamine. Transpordi­sektor peaks vähendama sõltuvust naftast, sest selle kätte­saadavus järgmistel kümnenditel väheneb. Euroopa Liidu direktiividega on ette nähtud hakata üha enam kasutama CO₂ heitmete vaba kütust. Linnades tuleks lõpetada tava­kütusega autode kasutamine.

Ebaotstarbekas autoliiklus ja ummikud maan­teedel mõjutavad ka teisi transpordi­liike. Kiir­raud­teede arendamine võib vähendada lennu­liiklust, sellega säästetakse kütust, energiat ja vähendatakse kasvu­hoone­gaaside heit­kogu­seid. Kuigi mere­transport on kesk­konna­sõbralikum, tuleks ka siin rõhku panna õhku paisatavate heitmete vähen­da­mi­sele ja ohutus­abi­nõudele nafta- ja kütuse­lekete ennetamisel jms.