- Mis on kõverpeegel?
- Mis erinevus on kumerpeeglil ja nõguspeeglil?
- Milleks kasutatakse kumerpeeglit, milleks nõguspeeglit?
Kõverpeeglid
Valgust peegeldavad pinnad ei ole tihti tasapinnalised. Selliseid peegelduvaid pindu, mis pole tasased, nimetame kõverpeegliteks. Mõned näited.
Kõverpeegli korral kehtib samuti valguse peegeldumise seadus. Kujutise leidmine on aga oluliselt raskem, sest pinna ristsirge määramine kõveral pinnal ei ole nii lihtne kui tasapinna korral. Pealegi on kõverpinna eri punktides pinna ristsirge erineva suunaga.
Kõverpeeglite erijuhuks on nõgus- ja kumerpeeglid. Nende pind on enamasti kera pinna kujuline. Peegelpinna ristsirge on vastava kera raadiuse sihiline. See küll lihtsustab kujutise leidmist, sest teades kahe kiire käiku, saame leida mistahes punkti kujutise. Probleem on aga selles, et kõverpeeglis tekkiv kujutis sõltub eseme kaugusest peeglist ja seetõttu tuleb vaadata mitmeid erijuhtusid. Seetõttu me järgnevas kujutisi leidma ei hakka, vaid vaatame huvitavamaid erijuhte ja võtame need teadmiseks.
Nõguspeegel
Nõguspeeglil on peegelpinnaks kera sisepind.
Tuntuimaks nõguspeegliks on kodus kasutatav „kosmeetiline” nõguspeegel, mis võimaldab tekitada suurendatud kujutist. Tegemist on silmaga nähtava näiva kujutisega.
Fotol on kujutatud paberi süütamist nõguspeegli abil. Nõguspeeglile suunatud päikesevalgus koondub ühte punkti, mida nimetatakse peegli fookuseks ehk tulipunktiks. Väikesesse ruumiossa koondunud päikeseenergia mõjul kuumeneb paber süttimistemperatuurini ja süttib. Sarnaselt süüdatakse ka vana traditsiooni kohaselt olümpiatuli Kreekas Kronose mäe jalamil.
 |  |
Kumerpeegel
Kumerpeeglil on peegelpinnaks kera välispind.
Üheks levinud kumerpeegli näiteks on diskokera. Diskokera koosneb küll paljudest kera pinnale liimitud pisikestest tasapeeglitest, aga kiirte käigu leidmisel võime vaadata diskokera praktiliselt kumerpeeglina. Erinevus on selles, et iga peeglike tekitab seinale eraldi valguslaigu.
Parempoolselt jooniselt näeme paralleelse kiirtekimbu peegeldumist kumerpeeglilt. Nagu näha, peegeldunud valguskiired ei koondu, vaid hajuvad eri suundades.
 |  |
Kõverpeeglite rakendusi
Kumerpeegleid paigutatakse tänavale vaatevälja suurendamiseks. Ka kauplustes kasutatakse vahel kumerpeegleid.
Autode küljepeeglid on enamasti kumerpeeglid. Sellises peeglis on küll vaateväli suurem, kuid taga sõitvad autod näivad kaugemal, kui nad tegelikult on. Kumerpeeglis näeme kujutist analoogiliselt kujutisega tasapeeglis. Vahe on ainult selles, et kiired on tänu peegli kumerusele rohkem hajunud ja seetõttu koonduvad tasapeegliga võrreldes peeglile lähemal asetsevates punktides, mis põhjustabki kujutise vähenemise.
Nõguspeeglile langev paralleelne kiirtekimp koondub peegli fookuses. Kiirte käigu pööratavuse tõttu kehtib ka vastupidine – fookusesse asetatud valgusallikas tekitab paralleelse kiirtekimbu.
Nõguspeegleid kasutatakse valguse suunamiseks näiteks taskulampides ja autolampides. Selleks, et saada ühtlast paralleelset kiirtekimpu, asetatakse valgusallikas (taskulambi või autolambi pirn) nõguspeegli fookusesse ehk tulipunkti ja peeglilt kiirgub paralleelne valguskiirte kimp.
Nõguspeeglit kasutatakse nn peegelteleskoobis (vt õppetükk Optikariistu). Nõguspeegliga teleskoopi nimetatakse ka reflektorteleskoobiks ehk lihtsalt reflektoriks.
Küsimusi ja ülesandeid
- Vasta õppetüki alguses olevatele küsimustele.
- Mis on nõguspeegli fookus?
- Miks kasutatakse autode küljepeegliteks enamasti kumerpeegleid?
- Koondab valgust.
- Kasutatakse kujutise suurendamiseks.
- Peegelpinnaks on kera sisepind.
- Kasutatakse paralleelse valgusvihu tekitamiseks.
- Kasutatakse vaatevälja suurendamiseks.
- Hajutab valgust.
- Peegelpinnaks on kera välispind.
