Kordamine. Loeme luuletusi

Inimestele meeldivad erinevad asjad.
​Me võime ühte ja sama asja näha erinevalt.
​Loe luuletusi ja vasta küsimustele.

Ще на цю тему
Інші дії

Talv

Mine, mine, lumekene

Juhan Liiv

Mine, mine, lumekene,
​kao kiiresti,
​tule, tule, suvekene,
​tule rutusti!

Laudas kirju tallekene
​ootab ammugi,
​väike punapullikene
​ei söö heinugi.

Küütu tahab karjamaale,
​oo’ta igav tal,
​Manni ise marjamaale,
​kiiku’ koplis all.

Mine, mine, lumekene,
​kao kiiresti,
​tule, tule, suvekene,
​tule rutusti!

Talvehommik

J. Oro

Aknast õue vaatas Mati.
​Oi, kuis kõik on imelik!
​Maa on täis kui valget vatti,
​kask on härmast habemik.

Muri kongi uksel haugub,
​vares väljal nokitseb.
​Aidanurgas aga paugub
​külm, mis seinas pakitseb.

Matil sära silmis mängis,
​teise tuppa jooksis ta:
​vendi, kes veel olid sängis,
​neid ta tahtis ärata’.

„Ats ja Peedu, on teil mahti?”
​hüüdis Mati valjusti:
​„Kelgusõit nüüd läheb lahti –
​lund on väljas rohkesti!...”

Miks ei tule ükskord tali?

J. Oro

Jüts on kurvalt akna all,
​halb ja nukker tuju tal.
​Väljas vihm ja tuul on vali.
​Miks ei tule ükskord tali?

Juba jõulutaat on käinud,
​vana aasta ära läinud,
​ikkagi ei tule tali,
​vihmasadu õues vali.

Tuuled nukralt jorutavad
​puud ja põõsad norutavad;
​ootavad kõik valget lund,
​seda talve pehmet und...

Arutle

  1. Millises luuletuses on autor oodanud talve lõppu ja millises lumist talve?
  2. Mis sa arvad, miks Jüts talve ootab?
  3. Milline tali sulle meeldib, lumega või lumeta? Miks?
  1. Mida käsib J. Liiv lumel teha?  
  2. Kas ta teeb seda viisakalt või mitte? 
  3. Miks?  
  4. Kuidas võiks veel paluda lumel lahkuda? Kirjuta ise neli rida.  
  5. J. Oro võrdleb lund valge vatiga. Nuputa veel võrdlusi lume kohta.
    • lumi on nagu  
    • lumi on nagu  
Ще на цю тему
Інші дії

Sügis

Koerailm

Ain Väät

Väljas on koerailm.
​Väljas on märg, on külm.
​Taevas on vesihall,
​vihm sajab sorinal.
​Väljas on koerailm,
​koer on uluall.
​Väljas on koeralgi külm,
​kui on koerailm.

Hilissügise õhtul

Ain Väät

Vihma nii tihti sajab.
​Ja pikad on sügisööd.
​Vihm õuest tuppa ajab,
​Jäävad pooleli mängud ja tööd.
​Varakult lähed magama,
​Aga niipea ei tule und.
​Vihmast ei taha mõeldagi,
​Uneski näha võiks lund!

Mõnus sajuilm

Jukka Itkonen

Siis kui kaoksid kogemata
​piisatumalt veed,
​jääksime kõik pesemata
​ega keedaks teed.
​Oleksid siis tolmualad
​kõik me ujulad,
​ja kas liiva sees siis kalad
​üldse ujuvad?
​Aga meie metsatalud,
​loomad ja kõik muud?
​Kuivaksid nad püstijalu –
​alles jääks vaid luud!
​Kui nüüd paduvihma sajab,
​ilm näib veidi külm,
​võid sa mõelda samal ajal:
​„Mõnus sajuilm!“

Imerohi

Eino Sepp

Vihmakest valas ja valas.
​Kurel kummikud jalas.
​Vurtsuvad säärikud särjel.
​Meres on mõni veel märjem.
​Kardetav köha on konnal,
​nohu on luigemadonnal.
​Siis juba aevastab haigur,
​küllap on külmetushaigus.
​Pardil on palavik paha.
​Gripp pani pikali maha.
​Arst ainsa rohuga piirdub –
​kirjutab päikesekiirgust.

Harjutus 2

Vasta küsimustele.
  1. Millises luuletuses rõõmustatakse vihma üle? 
  • Miks?  
  • Millise omadussõnaga iseloomustab autor vihma?  
  1. Millistes luuletustes kurvastatakse vihma üle? 
  • „Koerailm“
  • „Hilissügise õhtul“
  • „Mõnus sajuilm“
  • „Imerohi“
  • Miks?  
  1. Millises luuletuses visatakse vihma üle nalja? 

Arutle

  1. Mis sa arvad, kas võib nalja visata ka asjade üle, mis kõigile naljakad ei paista?
  2. Mis sa arvad, kas see, kui miski meeldib või ei meeldi, võib oleneda ka inimese tujust? Kui jah, too näiteid.
  3. Mis sa arvad, kas see, et inimesed erinevad, rikastab maailma või teeb elamise keeruliseks?
Ще на цю тему
Інші дії