Mägi on pinnavorm, mille kõrgus jalamilt tipuni on sadu või tuhandeid meetreid. Mäed asuvad nii üksikult kui ka rühmiti. Üksikmäeks on näiteks keset tasandikku kõrguv Aafrika kõrgeim mägi Kilimanjaro. Selleks võib olla ka jäänuk miljonite aastate jooksul kulunud mäestikust, millest on säilinud vaid vastupidavatest kivimitest koosnev mäemassiiv, nagu näiteks Hibiinid Koola poolsaarel või Uluru Austraalias.
Milliseid pinnavorme moodustavad mäed?
Sadade või isegi tuhandete kilomeetrite pikkuseks reaks koondunud mäed moodustavad mäeaheliku (nt Kaskaadid Kordiljeerides). Paralleelselt paiknevad mäeahelikud moodustavad omakorda mäestiku, kus ahelikke eraldavad samas sihis kulgevad orud. Maailma pikim mäestik on Andid Lõuna-Ameerikas, selle pikkus on 9000 km. Maailma kõrgeim mäestik on Himaalaja Euraasias, selle mitmed tipud ulatuvad üle 8000 m.
Mäed on üksikpinnavormid. Koondunult moodustavad need suuremaid pinnavorme: mäeahelikke ja mäestikke.
Kui mäeahelikud paiknevad korrapäratult ja nende vahel laiuvad kõrgtasandikud, on tegemist mägismaaga. Maailma suuremate mägismaade hulka kuuluvad Tiibet Euraasias ja Etioopia Aafrikas.
Orud ja nõod ilmestavad pinnamoodi
Nii mäestiku kui ka tasandiku pinnamoodi ilmestavad orud ja nõod. Org on pikliku kujuga maapinnasüvend, mis on kahelt poolt veerudega piiratud. Enamasti on org tekkinud vooluvete uuristuse tagajärjel, kuid orgu võivad süvendada ka muud looduslikud tegurid, näiteks maapinna tõusmine ning jää ja tuule kulutustegevus.
Nõgu on kausitaoline süvend maapinnas, mis võib olla küll erineva kuju ja suurusega, kuid on igast küljest veerudega piiratud. Tavaliselt asuvad nõgudes järved ja sood, kuid sademetevaestele aladele on iseloomulikud ka kuiva põhjaga nõod. Maakera suurimad nõod on ookeaninõod, mis on kogu ulatuses veega täidetud.
Eestis on arvukalt väikesi küngastevahelisi soode ja järvedega nõgusid. Kõige rohkem leidub neid Kagu-Eesti kõrgustikel.
Nõgusid leidub suurel hulgal mäestikes ja mägismaadel.
Miks on mäestikud eriilmelised?
Mäestikuvööndid paiknevad enamasti mandrite servades. Suurim neist ümbritseb Vaikset ookeani: Põhja- ja Lõuna-Ameerika lääneservas on Kordiljeerid ja Andid, Euraasia idaservas ulatuslikud mägised saarte ahelikud: Aleuudid, Kuriilid, Filipiinid, Jaapani saared jpt.
Teine ulatuslik mäestikuvöönd saab alguse Atlase mäestikust Põhja-Aafrikas, teeb kaare läbi Euroopa (üle Püreneede, Alpide, Karpaatide, Suur-Kaukasuse) ja Lähis-Ida ning jõuab Himaalajani. Siit kagu suunas madaldub see Indo-Hiina poolsaare ja Indoneesia saarestiku mäestikeks ning lõpuks ühineb Vaikset ookeani ümbritsevate saartega.
Need on noored mäestikud, mis on tekkinud alles paarikümne viimase aastamiljoni jooksul. Siin kerkivad mäed, purskavad vulkaanid ja väriseb maa. Noored mäestikud koosnevad kõrgetest ahelikest, teravatipulistest mägedest ja sügavatest orgudest nende vahel.
Vanad mäestikud, mis on tekkinud vähemalt paarsada miljonit aastat tagasi, on pika aja jooksul tugevasti kulunud. Siin ei ole vulkaanipurskeid ning maavärinaidki esineb harva. Vanades mäestikes matkates on sageli tunne, et oled tasandikul. Kõrgete mäeahelike laed on sedavõrd laiad ja tasased, et mäestikus olemise tunne tekib alles orgude läheduses.
Kuidas jaotatakse mäestikke kõrguse järgi?
Kõrguse järgi jaotatakse mäestikud enamasti kolmeks.
Kõrgmäestikus kerkivad teravaharjalised mäeahelikud ja lumised tipud üle 2000 m merepinnast kõrgemale. Nõlvad on järsud, mägedevahelised orud aga kitsad ja sügavad. Suuremad ja tuntumad kõrgmäestikud on Himaalaja Aasias, Andid Lõuna-Ameerikas, Kordiljeerid ja Kaljumäestik Põhja-Ameerikas, Alpid Euroopas.
Keskmise kõrgusega mäestikus ulatuvad tasaste lagedega mäeahelikud 1000–2000 m üle merepinna. Nõlvad võivad paiguti lauged olla ja mägedevahelised orud laiad, ent esineb ka järske kanjonorge. Sellised on näiteks Skandinaavia mäestik Põhja-Euroopas, Karpaadid Kesk-Euroopas ja Apalatšid Põhja-Ameerikas.
Mägise pinnamoega ala, mis kerkib kuni 1000 m kõrgusele üle merepinna, on madalmäestik. Mäed on siin enamasti ümarate lagede ja laugete nõlvadega. Nendesse tekkinud murrangud (Reini jõe org) on harilikult järskude veerudega. Madalmäestikke on mitmel pool Lääne-Euroopas, näiteks Juura, Vogeesid, Ardennid, Schwarzwald.
- Skandinaavia mäestik
- Uuralid
- Alpid
Inimtegevus mägise pinnamoega aladel
Mida kõrgemale, seda raskemaks muutuvad looduslikud olud, seetõttu on mägistel aladel asulaid rohkem madalamatel absoluutkõrgustel. Põlised mägilased on ajast aega tegelnud peamiselt karjakasvatusega, vähem maaviljeluse ja metsandusega. Seal, kus leidub maavarasid, näiteks rauda, alumiiniumi, pliid, tsinki, niklit, on tegeldud ka nende kaevandamisega.
Kõrgmäestikes levivad metsapiirist kõrgemal mäginiidud, mis on karjamaadena kasutusel peamiselt just soojal aastaajal. Alpiaasadel karjatatakse nii veiseid, lambaid kui ka kitsi, Aasia kõrgmäestikes jakke ning Lõuna-Ameerikas laamasid.
Mäenõlvadele rajatud terrasspõllud võimaldavad mägistel aladel tegeleda ka taimekasvatusega.
Kiirevoolulisi ja energiarikkaid mägijõgesid kasutatakse suhteliselt odava ja looduslikult taastuva vee-energia saamiseks. Selle poolest paistab eriti silma Norra, kus u 97% kogu toodetavast energiast saadakse hüdroelektrijaamadest. See võimaldab omakorda arendada väga energiamahukat majandusharu – värvilist metallurgiat.
Igilumega kaetud kõrgemad mäestikualad, kuhu on loodud head juurdepääsuteed, side- ja muud teenused, on suurepärased talispordikeskused. Eriti pikaajaliste traditsioonidega talikuurordid asuvad Alpides.
Mäenõlvu looklevalt ületavaid teid nimetatakse serpentiinideks
Üle sügavate orgude ehitatakse auto- ja rongiliikluse edendamiseks suuri viadukte. Durdevica Tara sild viib üle Tara jõe ja on üks Euroopa kõrgemaid (172 m).
Taamal paistab riigi tuntuim maastikusümbol, järskude nõlvadega püramiidikujuline Matterhorni mägi
- Teatud kõrgusest alates on lumi- ja jääkate mäestikes püsiv.
- Järskudel nõlvadel on põllutöömasinatega keeruline manööverdada.
- Põllumaad elaniku kohta on vähe, sest mägedes elab palju inimesi.
- Aluspinnanani jõudev päikesekiirguse hulk varieerub suurel määral, sõltuvalt nõlva asendist ilmakaarte suhtes.
- Mägedes on päevad lühemad kui madalikel.
- Mullakiht on kaldpindadel õhem kui tasandikel.
- Mägedes on vett vähe ja kliima kuiv
- Väikesele alale on pinnamoe iseärasuste tõttu kujunenud väga erineva omadusega muldi.
- Mägised alad sobivad rohkem taimekasvatuseks ja vähem loomakasvatuseks
Lisamaterjal. Kuidas mäestikud kuluvad?
Mäestikud koosnevad erineva kulumiskindlusega kivimitest. Miljonite aastate jooksul kuluvad teravatipulised mäeharjad laugeks, mägedevahelised sügavad orud täituvad setetega ja kunagi kõrgustesse küündinud võimsad ahelikud hakkavad üha enam meenutama künkaid. Tekivad ulatuslikud tasandikud.
Tasandikeks muutunud kunagiste mäestike näiteks on Ida-Euroopa lauskmaa. Ülisuure lauskmaa tasast pinnamoodi liigestavad kümned kõrgustikud, mis vahelduvad madalikega. Endise mäestiku tugevasti kulunud reljeef mattunud maakoore vajumise tagajärjel peaaegu täielikult settekivimite ja pudedate setete alla.
Eesti asub Ida-Euroopa lauskmaa loodeosas.
- Gruusia
- Soome
- Norra
- Eesti
- Ukraina
- Ungari
- Poola
- Saksamaa
Mõisted
- mägi – ümbrusest kõrgem pinnavorm, mille suhteline kõrgus on tavaliselt üle 200 m
- mäeahelik – sadade või ka tuhandete kilomeetrite pikkuseks reaks koondunud mäed
- mäestik – mägine ala, mis on korrapäraselt liigestatud mäeahelikest ja orgudest
- mägismaa – ebakorrapäraselt liigestatud pinnamoega mägine ala
- lauskmaa – kõrgustike ja madalikega liigestatud suur tasandik
