Kas geenid määravad inimese arengut?
Millised tunnused antakse edasi pärilikul teel?
Geenid ja pärilikkus
Inimesel on üle 20 000 geeni, mis asuvad igas tuumaga rakus. Geenid määravad paljud meie iseloomulikud tunnused, nagu näiteks sõrmejäljed ja vererühmad. Geenide kaudu kandub vanematelt järglastele pärilik info, mis koos keskkonnaga määrab tunnuste, sh välimuse (juuste värv, kasv ja kaal) ja paljude iseloomuomaduste, kujunemise. Päriliku info edasikandumist vanematelt lastele nimetataksegi pärilikkuseks.

Geenid ja keskkond
Inimese arengut ei määra ainult geenid ehk pärilikkus. Näiteks mõjutab lihaste treenimine nende geenide avaldumist, mis soodustavad lihaste kasvu. Hea kehaline treenitus on võimalik kõigil tervetel inimestel ja see ei sõltu ainult geenidest, oluline roll on treeningul ja keskkonna mõjudel. Näiteks saavutavad suusasportlased, kes elavad loodusliku lumega paikades, paremaid tulemusi kui need, kes elavad soojemas kliimas. Inimene, tema tervis ja käitumine on eluviisi, keskkonna ning pärilikkuse koosmõju tulemus.

Arutlemiseks
- Arutlege, mis võiks olla pikaealisuse põhjuseks.
Teadlased kinnitavad, et üliaktiivne FTO-geen võib soodustada inimeste rasvumist
Oxfordi ülikooli teadlaste kogutud andmed näitavad, et FTO-geeni ja rasvumise vahel on otsene seos. Tegemist on esmakordse tõestusmaterjaliga, et selle geeni üliaktiivsus põhjustab hiirtel liigsöömist ning sellest tulenevat rasvumist. Uurimistulemused näitavad, et see geen võib olla paljutõotavaks sihtmärgiks, et luua rasvumist vältida aitavaid ravimeid, mis vähendaksid selle geeni aktiivsust.
Tartu Ülikooli teadusuudiste portaal Novaator www.novaator.ee, 15.11.2010

Arutlemiseks
- Kas rasvumine sõltub ainult geenidest?
- Kuidas saaks rasvumist vältida?
Pärilikkuse seos isiksuse ja võimetega
Isiksus ja pärilikkus
Inimese erinevad isiksuseomadused (nt suhtlemisoskus, meelekindlus, uudishimu) on umbes 20–50% (mõnedel andmetel ka kuni 70%) ulatuses pärilikud. Seega võib umbes pool meie isiksuseomadustest olla kaasasündinud. Ülejäänud kujunevad vastavalt elukeskkonnale.

Võimed ja pärilikkus
Vaimne võimekus ehk intelligentsus on umbes 50% ulatuses pärilik. Võrreldes näiteks kasvuga, mis on 90% ulatuses pärilik, saab inimene vaimset võimekust õppimise ja sobiva eluviisiga arendada.
Geneetiline sarnasus
Inimese ja teiste imetajate geneetiline sarnasus on suur. Kõige lähedasem meile on šimpans, kellega on meil samu geene 98% ulatuses. Kuid ka teiste organismidega on sarnasus märkimisväärne. Inimese ja äädikakärbse geenid on samad 44% ulatuses, näiteks on ka inimesel olemas geene, mis määravad putukatele omaste kehaosade kujunemise, kuid need ei avaldu.
Teadlased on avastanud, et elevantide ning 4500 aastat tagasi välja surnud mammutite geneetiline sarnasus on suurem kui šimpansidel ja inimestel. 2007. aastal leitud mammutijäänuste proovidest saadi peaaegu täielik ülevaade mammuti geenidest ning teadlaste sõnul on nüüd võimalik see väljasurnud loomaliik uuesti ellu äratada.

Haigused ja pärilikkus
Terviseprobleemid korduvad põlvkonniti. On olemas nii pärilikud haigused kui ka päriliku eelsoodumusega haigused. Päriliku eelsoodumusega haigused on näiteks kõrgvererõhk- ja suhkurtõbi. Need haigused ei pruugi avalduda, kui hoida nii oma füüsilist kui ka vaimset tervist. Kui on teada, milliseid päriliku eelsoodumusega haigusi on lähisugulased põdenud, on võimalik oma eluviisi muutmisega vähendada neisse haigestumise riski. Näiteks, kui suguvõsas on esinenud südameinfarkte, tuleks vähem süüa rasvast toitu ja rohkem liikuda. Kahjuks pole võimalik täpselt mõõta, kui palju mõjutab inimese tervist tema pärilikkus ja kui palju eluviis.
Erinevalt päriliku eelsoodumusega haigustest pärilikud haigused kas avalduvad või mitte ja neid ei saa tervisliku eluviisiga vältida. Pärilikku haigust põhjustab geenidefekt, mis kandub edasi vanematelt lastele (nt värvipimesus ja kurtus).

Arutlemiseks
- Mis vahe on päriliku eelsoodumusega haigusel ja pärilikul haigusel?
- Uuri vanematelt, milliseid terviseprobleeme on teie suguvõsas korduvalt esinenud.
Geneetiliselt muundatud organismid
Geneetiliselt muundatud toiduained
Geneetiliselt muundatud toiduained on sellised toiduained, mida on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades muudetud. See tähendab, et nende taimede pärilikke omadusi ja tunnuseid on muudetud. Geneetiliselt muundatud kultuurid on eeskätt muudetud vastupidavamaks haigustele või umbrohutõrjevahenditele. Levinumateks geneetiliselt muundatud kultuurideks on soja, mais, puuvill ja raps. Geneetiliselt muundatud toiduainete mõju kohta inimese organismile ja ümbritsevale keskkonnale ei ole tehtud põhjalikke pikaajalisi katseid, kuid arvatakse, et selline toit võib tekitada allergiat ja teisi terviseprobleeme.

Ülesanne
- Uuri regionaal- ja põllumajandusministeeriumi kodulehelt www.agri.ee, mida seal on kirjutatud geneetiliselt muundatud toidu kohta. Millised reeglid on kehtestatud sellise toidu turustamisele?
GloFish – esimene geneetiliselt muundatud kala
GloFishi saab osta endale lemmikloomaks. Sebrakalale lisati geen, mis muutis ta nii päevavalguses kui ka ultravioletvalguses eredalt helendavaks. Selliseid kalu on väga erinevates värvides.

Küsimused
- Miks on oluline uurida geene?
- Mõtle, kuidas oleks võimalik oma sugulaste halbu omadusi vältida.
Ma tean, et...
Geenid määravad meie iseloomulikud tunnused, nagu näiteks sõrmejäljed ja vererühmad. Geenide kaudu kandub vanematelt järglastele pärilik info, mis koos keskkonnaga määrab tunnuste, sh välimuse ja paljude iseloomuomaduste, kujunemise. Eluviis ja keskkond mõjutavad suures osas inimese tervist. Inimese tervis on seega eluviisi ja -keskkonna ning pärilikkuse koosmõju tulemus.