Mis on võimekus?
Vaimne võimekus avaldub järgmistes võimetes.
- Võime lahendada mõtlemist nõudvaid ülesandeid.
- Võime kavandada oma tegevust ja see ellu viia.
- Võime aru saada keerulistest ideedest ja neid meeles pidada.
- Võime õppida ja õpitut oma tegevuses kasutada.
Võimekus ei tähenda mitte ainult teadmiste hulka, vaid pigem oskust teadmisi kasutada. See on väga üldine omadus. Kes on võimekas ühes asjas, on sageli võimekas ka paljudes teistes asjades. Näiteks inimene, kellel on väga hea mälu, teab paljude keeruliste sõnade tähendust, oskab hästi peast arvutada ja on andekas keelte õppimises. Kuid keegi ei ole kõiges võrdselt andekas, iga inimene on milleski väga võimekas. Näiteks mõni inimene on väga osav sõnaseadja ning talle sobivad avalikud esinemised. Ta sõnavara on väga lai, ta kõneleb selgete lausetega ja kirjutab ilma vigadeta. Samal ajal ei ole see inimene kuigi hea peastarvutaja. Mõnel võib olla väga hea mälu ja ta teab peast kõiki kergejõustiku rekordeid. Kuid ta ei pruugi olla sama tubli loogikat nõudvate ülesannete lahendamises.
Arutlemiseks
- Milliseid võimeid läheb sul vaja koolitöös?
Miks inimesed võimetelt erinevad?
Selleks on kaks olulist põhjust. Esiteks erinevad inimesed sellepärast, et nende loomupärased ehk pärilikud võimed on erinevad.
Teine põhjus, miks inimesed on võimetelt erinevad, on see, et mõni harjutab rohkem, teine vähem. Uurides erinevatel elualadel väljapaistvate tulemusteni jõudnud inimeste elulugusid, võib märgata, et nende saavutused põhinevad pikal ja hoolsal harjutamisel.
Kanada teaduskirjanik Malcolm Gladwell on sõnastanud 10 000 tunni reegli: selleks, et mingil alal väga osavaks saada, on tarvis vähemalt 10 000 tundi pühendunult harjutada. Kõigi aegade kuulsamaid ansambleid The Beatles esines enne tuntuks saamist umbes 1200 korral. Kokku harjutasid nad vähemalt kümme tuhat tundi enne, kui lõid lood, mis neile üleilmse kuulsuse tõid. Kuigi helilooja Wolfgand Amadeus Mozart (1756–1791) lõi oma esimesed teosed 5-aastaselt, lõi ta oma parimad teosed alles täiskasvanult pärast aastaid kestnud harjutamist.
Arutlemiseks
- Too näiteid selle kohta, mida oled pika ja püsiva harjutamise tulemusena saavutanud.
Harjutamine teeb meistriks
Edu valem on lihtne: loomupärasele võimekusele lisaks on edu saavutamiseks tarvis piisavalt kaua harjutada. Pole oluline, kas tegu on žongleerimise, klaveri mängimise või pranglimisega (aja peale peastarvutamine), meisterlikkuse saavutab vaid see, kes suure tahte ja järjekindlusega oma võimeid arendab.
Arutlemiseks
- Arutage omavahel, kes on teie klassi kõige parem peastarvutaja. Kui palju on ta oma peastarvutamise oskust treeninud?
Kristjan Jaak Peterson
Esimene teadaolev eesti soost haritlane Kristjan Jaak Peterson (1801–1822) sündis Riias eestlasest isa ja lätlannast ema kolmanda lapsena. Kristjan Jaagu andekust märgati varakult ning vanemate tagasihoidlikest majanduslikest võimalustest hoolimata sai ta hea hariduse. Andeka noormehena läbis ta gümnaasiumi neljaaastase kursuse kolme aastaga ning hakkas juba õpilasena avaldama keeleteaduslikke kirjutisi. Edasi õppis ta 1819–1820 Tartu ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonnas. Kuigi Kristjan Jaak Peterson suri kõigest 21-aastaselt, jõudis ta palju: avaldas artikleid eesti keele kohta, oskas vähemalt 16 keelt (sh ladina, heebrea), temalt pärinevad esimesed eestikeelsed luuletused, samuti oli ta tegev tõlkija (mh tõlked rootsi keelest saksa keelde) ja koduõpetajana. Petersoni kogutud andmed Eesti muinasusundist olid abiks Faehlmannile ja Kreutzwaldile rahvuseepose koostamisel. Samuti on märkimisväärne, et ülikooli ajal läks ta jalgsi Tartust Riiga ning jõudis vaimutöö kõrvalt pühenduda ka lõbusale tudengielule. Alates 1996. aastast tähistatakse Petersoni sünnipäeval, 14. märtsil, emakeelepäeva.
Arutlemiseks
- Mille põhjal on võimalik järeldada, et inimene on loomupäraselt andekas?
Kuidas algajast saab asjatundja?
Erinevad elukutsed nõuavad erinevaid võimeid. Seejuures on loomupärane võimekus oluliseks eelduseks, kuid eriala omandamine nõuab siiski aastatepikkust õppimist ja oskuste omandamist. Mingil erialal asjatundjaks saamiseks ei piisa vaid õpingutest, tarvis läheb ka kogemust. Kogemused ongi need, mis algajat asjatundjast eristavad ning vilumuse annavad. Tavaliselt peetakse oma ametis kogenuks inimest, kes on seda umbes 5 aastat pidanud. Õppealajuhatajaks või direktoriks saab kandideerida õpetaja, kes on koolis töötanud vähemalt 5 aastat, lennunduses võib tippspetsialistiks saada 1500 lennutundi lennanud piloot. Ka sportlane ei pääse olümpiamängudele enne, kui on edukalt võistelnud kodumaa meistrivõistlustel. Kuid tänapäeva kiirelt arenev ühiskond nõuab ka kogenud asjatundjalt pidevat eneseharimist, st õppimine kestab terve elu.
Arutlemiseks
- Nimetage ameteid, mis nõuavad suurt vaimset võimekust. Millises ametis on vaja mõtlemisülesandeid lahendada? Kus on tarvis keerulistest mõistetest aru saada? Milline amet nõuab tegevuse täpset planeerimist?
- Arutlege, mida tähendab olla kogenud õppimises.
Meister ja õpipoiss
Keskajal sai käsitööoskust õppida vaid kogenud meistrilt. Õpipoisile seletati tema kohustusi: „Tuleb hoida oma meistri au ning mitte häbistada käsitööd, kuna see on püha”. Õpipoisid anti meistri juurde ametit õppima tavaliselt 7-aastaselt. Õpilane elas meistri perekonnas ja õppis temaga koos töötades. Meister pidi õpilase eest hoolitsema ning talle süüa andma. Õpiaeg võis olla üsna pikk. Lihtsamatel erialadel 2–3 aastat, keerukamatel koguni 10–12 aastat. Tavaliselt tohtis üks meister pidada korraga kahte selli. Õppimisest loobuda oli raske, seda võis ainult siis, kui hakati sõduriks.
Meister ja õpipoiss keskaegses apteegis
„Mmm… Mart, täna tuleb meil segada kolm mõõtu salveisalvi. Et meil sügisvihmade tulekuks liikmevalu vastu rohuvaru purkides oleks. Ja peale selle tuleb meil keeta kuuskümmend kvarti klaretti. Gildihärradele hingedepäeva joomaaja jaoks. See peab ju natukene seista jõudma ka. Ja veel tuleb meil – aaa-aa-atsihh! – tuleb meil kaksteistkümmend untsi rubiine uhmris pulbriks taguda. Verevaesuse eliksiiri tarvis. Sa tead, et see on iseäranis vastutusrikas töö.”
Muidugi teab Mart, kui vastutusrikas töö see on. Ja pealegi teab ta, et kui meister ütleb: meil tuleb teha seda ja seda, siis tähendab see, et teha tuleb muidugi Mardil. Kusjuures meister kas seisab seal kõrval ja vaatab pealt ja õpetab või tänitab ja nohiseb.
Jaan Kross, „Mardileib”, 1973Arutlemiseks
- Kas keskajal oli meistriks lihtsam saada kui tänapäeval? Põhjenda.
Kas inimvõimetel on piir?
Meeste 100 meetri sprindis püsis pikka aega ületamatuna 10 sekundi piir. Esimesena ületas selle aastal 1968 Jim Hines. 2009. aastal jooksis Usain Bolt 100 meetrit 9,58 sekundiga.
1968, Jim Hines: 9,95 sekundit
1983, Calvin Smith: 9,93 sekundit
1998, Maurice Green: 9,79 sekundit
2009, Usain Bolt: 9,58 sekundit
*
Olümpiamänge vaadates mõtlen: millal tuleb aeg, mil enam rekordeid ei purustata? Kui sportlane jookseb 2,2 sekundiga, kas tähendab see siis, et inimene on võimeline jooksma 2,1 ja 2,0 ja isegi 1,9 sekundiga, kuni jõutakse 0,0 sekundini? Millisel hetkel inimesed enam rekordeid ei püstita? Kas nad peavad muutma aega või muutma rekordit?
Kunstnik Andy Warhol (1928–1987)
Arutlemiseks
- Mis sa arvad, kas inimvõimetel on piir?
Edukas ujuja Matz Topkin
Matz Topkin on Eesti ujuja, kes on sündinud käteta ja vaid ühe terve jalaga. Ta on esindanud Eestit paraolümpiamängudel ning talle kuulub 100 meetri seliliujumise maailmarekord. Topkini sõnul oli maailmarekordi püstitamine tema eesmärk, milleks oli tarvis tugevat ettevalmistust ning oskust ajastada oma parim vorm täpselt võistlusteks. „Minu puhul on vaja leida õige tasakaal, et ma koormusega ei teeks enda ühele jalale või seljale liiga. Samas tuleb ikkagi vaeva näha,“ rääkis Topkin.
„Hommik Anuga“, ERR, 12.01.2020
Arutlemiseks
- Mis sa arvad, mida on vaja, et saavutada märkimisväärseid tulemusi?
Ma tean, et...
Vaimne võimekus ei tähenda omandatud teadmiste hulka, vaid oskust oma teadmisi kasutada. Võimekus võib olla osaliselt kaasa sündinud, kuid seda on võimalik arendada pideva harjutamisega.
