Absurdiluule

Kimbuke sinilolli

Autor: Andres Ehin

1. hanenäoline maailm

aga hani ei tule
​hanepuudus vaevab

vaja võtta veidi hanerohtu
​küll siis värvilisi hanenägusidki näha saab

„hani ei anna uuta kuube”

/…/

6. käes on savi
​käes on suur savi
​käes on kuum savi
​eemale linnast
​eemale linnast
​sõidavad savitajad
​kui käes on savi
​siis soe on merevesi
​üks savitaja ütles teisele:
​„Ma tunnen su vastu suurt havi!”
​suurt havi! suurt havi! suurt-suurt havi!

suur savi! päevad pikad!
​suur savi! valged ööd!
​kui savi on käes siis saame pahata!

  1. Kuidas need tekstid mõjuvad?
  2. Mis võiks olla autori eemärk, Kui oletada, et ta ei taha nalja teha?
  3. Parandage „vead” nendes luuletustes. Mille poolest teevad „VEAD” teksti huvitavaks?
  4. Kirjutage pinginaabriga kahekõne, kasutades samalaadseid „vigu”. Lugege see klassile ette ja laske teistel arvata, millest te rääkisite.

Andres Ehin

Andres Ehin (1940–2011) on eesti kirjanduse lõbusamaid autoreid, kelle esimene luulekogu „Hunditamm” ilmus 1968. aastal. Tema tekstid pakuvad keelele ja maa­ilmale alati uue ja värske vaatenurga. Selleks kasutab Ehin lihtsaid, aga ometi kummalisi nippe, nagu näiteks tähtede vahetamine.

Andres Ehini tekstid näitavad maailma moonutatud kujul — nagu vaataks läbi kumera klaasitüki. Kõik paistab ehtne, kuid on siiski võõras. Niimoodi kirjutamise eesmärk pole ilmtingimata nalja teha, vaid näidata ümbritsevat tegelikkust harjumatu nurga alt.

Andres Ehini loomingust saab kõige parema ülevaate tema koondkogust „Alateadvus on alatasa purjus” (2000). Ehini loomisrõõm on inspireerinud paljusid temast nooremaid kirjanikke.

  • Uuri internetist ja teatmeteostest Andres Ehini loomingu kohta. Kuidas seda iseloomustatakse?

Absurd

Kossuajad

Autor: Jaan Pehk

Mul on korviplatsi kõrval
​maja kus veranda ja
​sinna lähen mossitama
​kaotan kui veerandaja

on verandalaual purgis
​fanta cocacola ja
​lonksan seljataha jättes
​edukama poolaja

olen ikka olnud kõva
​kossustaari väisaja
​köidan täismaja
​võidan täisaja
​müürsepp käis – vaja

  1. Võrdle rütmi ja riimide kasutamist Andres Ehini ja Jaan Pehki luuletustes. Mis on nendel ühist, mis aga erinev?
  2. Esitage Jaan Pehki ja Andres Ehini luuletusi klassi ees. Kas ja kuidas luuletused muutuvad (naljakamaks, tempokamaks, absurdsemaks) vastavalt sellele, kes parajasti neid ette loeb?

Jaan Pehk

Jaan Pehk (sündinud 1975) on tuntud mitmekülgselt andeka loojana, nii muusiku kui ka luuletajana. Ta on musitseerinud ansamblites Claire’s Birthday ja Köök, Orelipoisi nime all on ta teinud sooloesinemisi. Jaan Pehki esimene luulekogu „Sisukord” ilmus 2004. aastal.

Nagu nägime, on absurd võimas vahend, mille abil kirjanik võib luua uusi tähendusi, aga samal ajal ka meid naerma ajada. Absurdihuumor ongi selline – midagi ei ole vaja põhjendada ega lahti seletada. Absurdiluules pole õiget viisi naljast arusaamiseks, pole isegi kohustust võtta teksti naljana, vaid lihtsalt keelemänguna. Võib lõbutseda koos autoriga ja võtta teksti kui meelelahutuslikku etendust.

Töövihiku ülesanne 52