Liiklusvahendite arvu kiire kasv Kärevere linnas nõudis hommikusel tipptunnil liikluse ümberkorraldamist Toru tänaval. Selleks oli vaja saada andmeid sellel tänaval sõitvate sõidukite liikide ning arvu kohta. Andmete kogumiseks korraldas linnavalitsus hommikuti kesklinna suunas liikuvate sõidukite loenduse. Loendaja Terje Terane sai enda kätte loendustabeli vormi, mis ühel päeval pärast loendust nägi välja järgmisena:
Tabeli loenduse veerg on täidetud nn kriipsutamisvõtte abil: mingi sõiduriista möödumisel tõmbas loendaja vastava nimetuse järele kriipsu – neli kriipsu pikkupidi ja viies kriips neist põiki üle. Nõnda rühmitatud kriipse on kerge loendada. Loendamise tulemused on kantud kolmandasse, sageduse veergu. Iga arv selles veerus näitab vastavalt, mitu sõidukit möödus loendusaja vältel loendajast. Kõigi sageduste summa annab kõigi loendatud sõidukite üldarvu 294.
Koostatud tabelit nimetatakse sagedustabeliks. Olenevalt vajadusest võib loendusveerg sagedustabelis ka puududa. Tabeli võib koostada ka nii, et sagedused ei ole mitte tabeli veerus, vaid nad on tabeli reas (vt ülesanne 301).
Ülesanded A
 |
||||||||
Vasta selle tabeli järgi küsimustele.
- Mitut õpilast hinnati?
Vastus. Hinnati õpilast. - Mitu hindepunkti sai suurim arv õpilasi?
Vastus. Suurim arv õpilasi sai hindepunkti. - Kordustöö tuli teha nendel õpilastel, kes said alla 6 punkti. Kui palju oli selliseid õpilasi?
Vastus. Kordustöö tuli teha õpilasel. - Klassipäevikusse kirjutati hinne „5” neile, kes said vähemalt 9 punkti. Kui palju oli selliseid õpilasi?
Vastus. Hinde „5” said õpilast.
- Mitut õpilast on hinnatud?
Vastus. Hinnatud on õpilast. - Milline hinne esineb kõige suurema sagedusega?
Vastus. Kõige suurema sagedusega esineb hinne . - Mitu õpilast sai hinde 4 või 5?
Vastus. Hinde 4 või 5 said õpilast.
Esita saadud tabeli järgi veel ise küsimusi ja vasta nendele.
Väljend kulli ja kirja viskama on pärit ajast, kui müntide tagaküljel kujutati kulli.
Vene rublal oli kahe peaga kotkas (kull).
Silmade arv | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 |
Sagedus |
Silmade arv | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 |
Sagedus | 5 |
- Mitu erinevat tähte selles lauses on?
Vastus. Selles lauses on erinevat tähte. - Missugust tähte esineb selles lauses kõige rohkem?
Vastus. Selles lauses esineb kõige rohkem tähte . - Mida väljendab kõigi sageduste summa?
Vastus. Kõigi sageduste summa väljendab .
Ülesanded B
 |
||||||||
Tiit: 3, 3, 0, 2, 0, 1, 1, 3, 0, 3, 3, 3, 1, 0, 2, 3, 0, 0, 3, 3, 2, 0
Koit: 0, 2, 1, 1, 0, 0, 0, 2, 2, 1, 0, 2, 0, 2
Indrek: 0, 0, 1, 1, 0, 2, 1, 1, 0, 2, 1, 1
Jaan: 2, 2, 0, 0, 0, 1, 1, 0, 3, 2, 1, 2, 0, 2, 2
Margus: 3, 0, 2, 2, 1, 0, 3, 0, 2, 2, 1, 0, 1, 1, 1
Korrasta iga võistleja punktid sagedustabelisse ja vasta küsimustele.
Tiit | ||||
Punktid | 0 | 1 | 2 | 3 |
Sagedus | ||||
Koit | ||||
Punktid | 0 | 1 | 2 | 3 |
Sagedus |
Indrek | ||||
Punktid | 0 | 1 | 2 | 3 |
Sagedus |
Jaan | ||||
Punktid | 0 | 1 | 2 | 3 |
Sagedus |
Margus | ||||
Punktid | 0 | 1 | 2 | 3 |
Sagedus |
- Mis liiki viskeid tabas iga mängija kõige rohkem?
Vastus. Tiit tabas kõige rohkem -punktiviskeid, Koit -punktiviskeid, Indrek -punktiviskeid, Jaan -punktiviskeid ja Margus -punktiviskeid. - Kes tegi kõige rohkem tabavaid vabaviskeid?
Vastus. Kõige rohkem tabas vabaviskeid . - Kes tabas rohkem kolmepunktiviskeid kui kahepunktiviskeid?
Vastus. Rohkem kolmepunktiviskeid kui kahepunktiviskeid tabas . - Mitu punkti tõi iga mängija oma võistkonnale?
Vastus. Tiit tõi oma võistkonnale punkti, Koit punkti, Indrek punkti, Jaan punkti ja Margus punkti.
Esita veel küsimusi ja vasta nendele.
 |
||||||
160, 157, 150, 166, 157, 153, 151,
162, 161, 170, 167, 165, 155, 151,
154, 156, 156, 158, 160, 162, 158,
164, 165, 157, 156, 155, 158, 160,
161, 162, 158, 154, 158, 164, 166.
Korrasta need andmed sagedustabelisse ja vasta küsimustele.
- Mitut õpilast küsitleti?
Vastus. Küsitleti õpilast. - Kui pikk on klassi lühim ja kui pikk pikim õpilane?
Vastus. Klassi lühim õpilane on cm pikk ja pikim cm. - Missugune pikkus esineb tabelis kõige sagedamini?
Vastus. Kõige sagedamini esineb tabelis pikkus cm. - Mitu õpilast on sellest lühemad ja mitu pikemad?
Vastus. Sellest lühemad on õpilast ja pikemad õpilast. - Mitu õpilast on vähemalt 165 cm pikad?
Vastus. Vähemalt 165 cm pikad on õpilast. - Mitu õpilast on ülimalt 155 cm pikad?
Vastus. Ülimalt 155 cm pikad on õpilast. - Mitme õpilase pikkus ei ületa 156 cm?
Vastus. õpilase pikkus ei ületa 156 cm.
- Missugused on võimalikud silmade summad?
Vastus. Võimalikud silmade summad on . - Mitu korda said summa 2, 5, 6, 12?
Vastus. Summa 2 sain korda, summa 5 korda, summa 6 korda ja summa 12 korda. - Kui suure sagedusega said summa, mis on väiksem kui 6?
Vastus. Summa, mis on väiksem kui 6 sageduseks sain . - Kui suure sagedusega said summa, mis on suurem kui 7?
Vastus. Summa, mis on suurem kui 7 sageduseks sain . - Missuguse summa said kõige suurema sagedusega?
Vastus. Kõige suurema sagedusega sain summa .
- Mitu korda ilmub kiri ja mitu korda kull, kui visata münti 100 korda, 200 korda, 1000 korda?
- Mitu korda ilmub „üks” ja mitu korda „kuus”, kui visata täringut 300 korda, 600 korda, 1200 korda?
