Raamat ärkab ellu teatrilaval

Vana-Kreekas olid näidendite aluseks enamasti müütidest võetud süžeed, millega autorid üsna vabalt ümber käisid. Keskajal etendati piiblikatkendeid ja pühakute elulugusid. William Shakespeare kasutas paljude oma tragöödiate ja komöödiate allikana ajalookroonikatest pärit lugusid, rahvaste müüte ja novelle. Näiteks „Romeo ja Julia” (1595) kirjutamiseks pakkus talle inspiratsiooni ühe itaalia kirjaniku novell.

Sa võid olla see, kes tahad olla, ja elada täpselt sellist elu, nagu soovid, sõltumata sind ümbritsevast ja süüdistamata kedagi.

Margus Karu

Dramatiseerimine. „Nullpunkt”

Eestis on lavale jõudnud ka paljud romaanid, jutustused ja novellid. Oskar Lutsu „Kevade” ja „Nukitsamees”, Friedebert Tuglase „Popi ja Huhuu”, Anton Hansen Tammsaare „Tõde ja õigus” ja „Põrgupõhja uus Vanapagan”, Andrus Kivirähki „Rehepapp”, Aidi Valliku „ Kuidas elad, Ann?”, Margus Karu „Nullpunkt” – kõik need ja paljud teised teosed on ärganud uuele elule ka lavalaudadel. Proosateksti muutmist dialoogiks ehk teatripäraseks nimetatakse dramatiseerimiseks. Teatrilavastus sünnib tavaliselt paljude inimeste pikaajalise koostöö tulemusena – prooviperiood võib kesta kuid. Enamjaolt on lavastuse aluseks näidend või dramatiseering, harvem sünnib näidendi tekst proovide käigus.

Margus Karu (1983–2017) oli noor reklaami- ja filmiprodutsent, kellelt ilmus 2010. aastal noorteromaan „Nullpunkt”. Kahe reisiaasta jooksul kirjutatud teoses kirjeldatakse kodu‑ ja kooliprobleeme. Raamat sai kiiresti väga populaarseks ja jõudis teatrilavale aasta pärast ilmumist, 2014. aastal valmisid teose põhjal film ja telesari.

Lugemise järel

  • Mis võib olla lavastuste või filmi aluseks?
  • Kuidas on lavastuste alustekstid aja jooksul (antiikaeg, keskaeg, renessanss, tänapäev) muutunud?
  • Kui lavastuse aluseks on mõni romaan või novell, siis mis sellega enne lavastamist tegema peab?
  • Kas oled lugenud „Nullpunkti” raamatut, näinud etendust, filmi või sarja
Romaan „Nullpunkt” ilmus 2010. aastal.
Margus Karu
Stseen etendusest „Nullpunkt”
Lavastus „Nullpunkt” esietendus 2011. aastal ja selles mängisid Viljandi Kultuuriakadeemia teatrikunsti tudengid.
Näitlejad sättisid suurtest täheklotsidest kokku sõnu, mis rõhutasid meeleolu.
Filmi ja sarja (2014)„Nullpunkt” peaosatäitja Märt Pius

Rakvere teatri etendus „Nullpunkt”

  • Esietendus 23.09.2011
  • Tekst: Margus Karu, Jaanika Juhanson (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia) & trupp
  • Lavastus: Jaanika Juhanson
  • Visuaal: Taavi „Miisu” Varm (Varmstudio)
  • Valgus: Priidu Adlas (Tallinna Linnateater)
  • Muusika ja heli: trupp & Tarmo Kesküll
  • Kostüümid: Lea Ojam (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia) ja Rakvere Teatri kostüümiladu
  • Lavastusdramaturg: Anne-Ly Sova
  • Mängisid TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia 9. lennu tudengid Maaja Hallik, Saara Kadak, Katrin Kalma, Vallo Kirs, Kristian Põldma, Jaanus Tepomees ja Imre Õunapuu ning Silja Miks ja Rauno Kaibiainen (külalisena)
  • Koduleht: vt siit

„Nullpunkt” sarja ja filmina

Margus Karu romaan on inspireerinud paljusid. Lisaks näidendile tehti romaanile erandkorras ka oma reklaamklipp (vt siit).
Populaarsed olid ka 2014. aastal valminud film (vt reklaamklippi) ja sari (vt kodulehekülge).

Nullpunkt

Margus Karu

„See ei ole sanatoorium, see on kool. Kui su tervis ei võimalda sul normaalselt koolielust osa võtta, siis peaksid mõnda teist õppeasutust kaaluma.”

Siin on päris umbne. Ja päike paistab silma.
„Me oleme üks parimaid koole Eestis. Meie eksami­tulemused on alati edetabelite tipus, meil on kolmsada kaheksakümmend aastat kogemust.”

Juua tahaks. Vett. Gaseeritud vett.

„Me tulime sulle vastu, lubades sind meie kooli. Sina vajad meid, mitte vastupidi.”

Allandi võtab stabiilselt kaalus juurde. Talle oleks vaja uut ülikonda.

„Ta ei saa oma klassi­kaaslastega ka üldse läbi.”
Millal see koosolek läbi saab?

„Erak.”
Vaip on sinine ja jabura lilla mustriga nagu Soome laevades.
„Kõik ta järeltööd on puhta viied. Kui ta keskendub, on ta tubli, aga tunnis ei mõista ta üldse kaasa mõelda.”

Küsiks veel, et kui kaua ma siin seisma pean. Kui see veel pikalt kestab, siis võiks mulle vähemalt istet pakkuda.

„Laseme sul hoiatusega minna. Kui veel põhjuseta puudumisi tuleb, kas või üks, siis lendad siit ja hakkad üle tee koolis käima!”

Kui direktsioon lõpuks mulle sõna andis, ei jäänud mul midagi muud üle, kui neid tänada ja lubada ennast parandada. Üle tee koolis käimise all peeti silmas meie maja vastas asuvat õhtukat, mis hetkel ei tundugi tegelikult kõige halvem variant. Saaksin hakata siis tööl käima ja kodustki välja kolida. Kuid kuni mul lained päris üle pea veel kokku ei löö, püüan siiski eliidi sees edasi supelda.

„Aitäh. Ma parandan ennast.”

Kummardun ja lahkun õppenõukogu silma eest, lähen uksest välja ja sulgen selle võimlaikult vaikselt, et mitte mingeid solvumisilminguid näidata. Tunnen, kuidas niidid tõmbuvad koomale. Kool, kodu, sõbrad – kolm asja, mis su elu kujundavad, on minu jaoks õrred, millest ühelgi pole piisavalt ruumi, ja on vaid aja küsimus, mil ma neilt päriselt alla kukun.

Kairi ootab mind koridoris.

„Miks sa siis ei tulnud?”

„Kuhu?”

„Noorsoovahetuse koosolekule?”

„Ah, kurat! Mul läks see meelest ära! Anna andeks, tõesti, Kairi! Mul ei olnud isegi meeles helistada.”

„Eks sa ise tead…” ütleb ta ja kõnnib minema.

Ma ei hakka praegu järele jooksma, sest Karmo miskipärast lehvitab mulle. Ma ei saa Kairile ju niikuinii rääkida päris põhjustest, miks ma tulla ei saanud. Olen aja jooksul õppinud, et sellised lood hirmutavad inimesi ja tekitavad minu suhtes eelarvamusi. Aga ma helistan talle. Ma kindlasti helistan talle varsti. Vähemalt seegi hea, et reede on.
[---]
Jooksen.
Jooksen.
Jooksen. Jooksen. Jooksen. Jooksen, kuni kopsud on külma õhu sisseahmimisest hellad. Jään seisma ja toetan käed põlvedele – näen ühte kena sinise mantliga meest üle tee minemas ja autosse istumas. Mees räägib hooletult telefoniga ja naerab südamest. Ma tahan juba suureks saada! Tahan selleks meheks saada! Raisk!

Ilm on nii külmaks läinud, et valus on. Kõnnin bussi­peatusest üle tühermaa koju ning tuul ei lase mul korralikult liikuda ja pakane näpistab näo nii valusaks, et ma tõesti ei mõista, miks otsustasid me esivanemad, pärast kogu seda pikka matka Uuralist siia, jääda paikseks sellises kohas. Kui juba nagunii tuhanded kilomeetrid selja taga, siis oleks võinud ju veel natuke matkata ja mõnda ilusamasse kohta minna: Lõuna‑Prantsusmaa rannikule näiteks.

Kool on perses. Sotsiaalne elu on perses. Kodu on perses. Närvid on perses. Õppimine on perses. Päris palju asju mahub sinna perse. Hiidperse. Oleks see vaid nii, et ma teaksin, et see lõpeb varsti, et varsti läheb paremaks: pärast seda aastat või pärast keskkooli või lihtsalt millalgi, aga kust ma võtan kindluse, et mul on üldse midagi loota. Loota, et leian endale sõbrad ja saan rahuliku kodu. Täpselt sama suur on võimlaus, et asjad lähevad veel hullemaks. Mul ei ole midagi oodata. See on kõige hirmsam, kui ei ole midagi oodata. Päev täis ängi ja frustratsiooni kaob päeva järel igavikku.

Lugemise järel

  • Milles seisnes Johannese elu nullpunkt? Mida tähendab sinu jaoks nullpunkt? Kuidas nullpunktist välja tulla?
  • Kuidas suhtusid Johannesesse õpetajad? Mida oleksid sina Johannese või õpetajana teisiti teinud?
  • Loe veel kord Margus Karu tsitaati peatüki päises. Kuidas selline mõte ja suhtumine Johannest aidata võiks?

Nullpunkt

Jaanika Juhanson ja trupp

(Poisid kõrgendiku otsas, tüdrukud ajavad ka end üles, istuvad kõik koos ritta.)

JOHANNES: Kohe algab vene keele tasemetöö. (Kolm korda:) Vaatan seda paberit. Ma ei saa aru, mis seal kirjas on. Mis on... Lk 127. Ma ei tea. Ma ei saa aru. Ma tahan magada. Koju. Ma ei tea, kuhu. Ära tahan. Siit ruumist ära.

(Hakkab ära minema.)

KLASSIJUHATAJA: Kuhu sa lähed, Johannes? Mida sa mõtled endast?

JOHANNES: Ma ei saa praegu. Ma ei jaksa. Ma pean koju..., ma pean ära minema. Ma pean arstile minema.

KLASSIJUHATAJA: Selliseid asju öeldakse varem. Sa ei saa tasemetöö ajal niimoodi välja kõndida. Johannes, kuhu sa lähed, kas kõik on korras? Kui saa tõendit ei too, siis on direktsiooni minek!

JOHANNES: Jätta kool pooleli? Minna tööle? Või õhtukasse? Kolida Ege poole? Minna hoopis välismaale?

(Kõik ümber Johannese. Seljaga.)

KLASSIJUHATAJA: See ei ole sanatoorium, see on kool. Kui su tervis ei võimalda sul normaalselt kooli­elust osa võtta, siis peaksid mõnda teist õppeasutust kaaluma.

(Tuleb direktor.)

DIREKTOR: Me oleme üks paremaid koole Eestis. Meie eksamitulemused on alati edetabelite tipus, meil on kolmsada kaheksakümmend aastat kogemust. Me tulime sulle vastu, lubades sind meie kooli. Sina vajad meid, mitte vastupidi.

KLASSIJUHATAJA: Ta ei saa oma klassi­kaaslastega ka üldse läbi. Erak. Samas, kõik ta järeltööd on puhtad viied. Kui ta keskendub, on ta tubli, aga tunnis ei mõista ta üldse kaasa mõelda.

DIREKTOR: Laseme sul hoiatusega minna. Kui veel põhjuseta puudumisi tuleb, kas või üks, siis lendad siit ja hakkad üle tee koolis käima.

JOHANNES: Aitäh. Ma parandan ennast.

(Klassijuhataja ja direktor lahkuvad. Tuleb Kairi.)

KAIRI: Miks sa siis ei tulnud? Noorsoovahetuse koosolekule?

JOHANNES: Ah, kurat! Mul läks täiesti meelest ära! Anna andeks, tõesti, Kairi!

KAIRI: Oleksid ju võinud vähemalt helistada. Aga eks sa ise tead.

(Kõnnib minema.)

[---]

(Lähenevad Liisa, Mihkel, Kerli, Peep.)

LIISA: Aaagrh, idioot on, valetab raudselt!

MIHKEL ja KERLI: Läheb ta jee arsti juurde!

PEEP: Piinlik.

(Lähevad ära.)

JOHANNES: Käige kõik ….Jooksen. Jooksen. Jooksen. Jooksen. Jooksen. Jooksen, kuni kopsud on külma õhu sisseahmimisest hellad. Raisk! Kool on perses, sotsiaalne elu on perses, kodu on perses, närvid on perses, õppimine on perses. Päris palju asju mahub sinna perse. Hiidperse. Oleks see vaid nii, et ma teaksin, et see lõpeb varsti, et varsti läheb paremaks: pärast seda aastat või pärast keskkooli või lihtsalt millalgi, aga kust ma võtan kindluse, et mul üldse on mõtet midagi loota. Loota, et leian endale sõbrad ja saan rahuliku kodu. Täpselt sama suur on võimalus, et asjad lähevad veel hullemaks. Mul ei ole midagi oodata. See on kõige hirmsam, kui ei ole midagi oodata.

Kahe teksti lugemise järel

  • Mis on dramatiseeringust välja jäetud või mida kujutatakse teisiti? Miks?
  • Kuidas väljendatakse teatrilaval inimese mõtteid ja tundeid?

Lavastamine

  1. Lavastajal tekib idee mingi teksti lavale tuua. Ta teeb põhjaliku eeltöö: loeb lisamaterjali, kärbib (muudab) vajaduse korral näidendi teksti, teeb dramatiseeringu, valib mängupaiga.
  2. Lavastaja valib osadesse sobivad näitlejad, alustab koostööd lava- ja kostüümikunstniku, helikujundaja ja valgustuskunstnikuga.
  3. Lugemisproovides tutvustab lavastaja oma mõtteid, jagab näitlejatele olulist teavet kujutlusvõime äratamiseks. Üheskoos loetakse näidendit ja arutletakse selle üle. Näitlejad tegelevad individuaalselt oma rolliga.
  4. Proovisaalis harjutatakse üksikuid stseene, improviseeritakse. Lavastaja suunab, annab näitlejatele soovitusi ning tagasisidet.
  5. Lavastuse kujundajad tegelevad lavakujunduse, kostüümide, heli- ja valguskujunduse loomisega. Lavatöölised ehitavad dekoratsioonid, õmblejad valmistavad kostüümid, rekvisiitorid muretsevad vajalikud rekvisiidid.
  6. Viimased proovid ja läbimäng toimuvad päris mängukohas, näitlejad kannavad kostüüme.
  7. Enne esietendust toimub peaproov. Peaproovis mängitakse terve etendus ilma pausideta läbi, mõnikord lubatakse seda vaatama ka publik.
  8. Esietendus.

I grupitöö:
tervikteose lavastamine

  1. Valige sobiv proosa- või värsivormis tekst.
  2. Valige tekstist välja olulisemad sündmused ja koostage nendest näidendi kava.
  3. Valige välja tegelased ja jagage sündmustik stseenideks.
  4. Pange kirja dialoog tegelaste vahel, lisage remargid.
  5. Jagage omavahel ära rollid. Harjutage.
  6. Pange paika lavakujundus, kostüümid, heli jms.
  7. Esitage oma lavastus.

II grupitöö:
katkendi lavastamine

  1. Vaadake veel kord üle romaani „Nullpunkti” ja selle dramatiseeringu katkend. Võite romaanikatkendi ka ise dramatiseerida.
  2. Moodustage 5-liikmelised rühmad: 4 näitlejat, ükslavastaja ülesanded (suunab näitlejate tööd ja korraldab lavastusprotsessi).
  3. Pange paika lavakujundus, kostüümid, heli jms.
  4. Esitage oma lavastus.

Küsimused ja ülesanded

  1. Milliseid romaanide, jutustuste, novellide jm põhjal tehtud näidendeid oled näinud?
  2. Nimeta kõik lavastuse loomisprotsessis osalevad inimesed.

Vaata lisaks

Margus Karu romaani „Nullpunkt” järgi on tehtud ka sari.