Kõikide elusorganismide eesmärgiks on paljunemine ning levimine võimalikult suurel alal. Taimed kasutavad selleks väga nutikaid lahendusi.
- Kuidas viljad ja seemned levivad?
Paiskviljad
Seemnete faas on taimede arengus põhiline levimise aeg. Levimine on oluline uute sobivate kasvupaikade leidmiseks. Et levimine oleks võimalikult efektiivne, kasutavad taimed erinevaid „abivahendeid“. Paiskviljad ei kasuta kõrvalist abi, kuid neil on seemnete levitamiseks välja arenenud väga omapärane viis. Lemmaltsa, kurereha, kannikese ja kevadise seaherne viljade valmimisel tekib nendes erinevate kudede erineva kuivamisastme tõttu pinge. Pingele järele andes toimuvad kiired kokkutõmbed, mille tulemusena paisatakse seemned kuni mitme meetri kaugusele.
Paiskviljad
Huvitav
Vahemere maades kasvav pritskurk suudab paisata oma seemned pea 10 meetri kaugusele.
Seemnete levimisviisid
Viljade ja seemnete levimisel kasutavad taimed ümbritseva looduse abi.
Tuullevimise puhul kasutavad taimed levimiseks tuule abi. Tuule abil levivad tolmjad seemned käpalistel, soomukalistel ja uibulehtedel. Võilille seeme on varustatud lendkarvadest koosneva „langevarjuga“, põdrakanepi, paju ja hundinuia seeme kannab küljes lendkarvade tutti. Nende ülesandeks on suurendada hõljumist. Õhus hõljumist peavad soodustama ka seemnete küljes olevad tiivakesed. Nii on kase seemnel kaks tiivakest, kuuse seemnel aga üks tiivake. Pärna erilise ehitusega viljakogumiku ehk vilikonna külge kinnitub ka pikk tiib. Sellised lendtiivakestega seemned kruvivad end läbi õhu, liikudes nii kaunis kaugele.
Tuullevivaid vilju ja seemneid
Vee ja kaldataimede seemned levivad vesilevi abil. Nende seemned on varustatud eriliste õhuruumidega, mis muudavad seemned kergemaks ja võimaldavad neil vee peal ujuda. Vesilevimist kasutavad tarnad, vesiroosid ja vesikupud.
Vesilevivaid vilju ja seemneid
Loomlevimisel levivad seemned loomade abil. Mitmete taimede seemned on varustatud eriliste ogade ja haagikestega, mille abil seemned jäävad loomade karvade külge. Sellise levijana on tuntuim takjas, aga ka ojamõõl, ruse ja lutsern. Linnud söövad erinevaid marju. Nii satuvad seedesüsteemi ka seemned, kuid need ei seedu ning jõuavad jääkide väljutamisel linnu kehast mulda. Mitmete taimede seemned ei hakka linnu seedekulglast läbi käimata isegi idanema. Rohttaimede seemned satuvad rohusööjate loomade seedekulglasse ja sealt maapinda. Lisaks kohe söömisele koguvad mitmed linnud (pasknäär, mänsak) ja närilised (orav, hiired) talvevarusid, mis jäävad osaliselt kasutamata ning hakkavad neis panipaikades idanema.
Eriline levimisviis on sipelglevimine. Sinilille, kannikese, piipheina, kuldtähe ja kopsurohu seemnetel on erilised põiekesed õlirikaste lisanditega. Sipelgad veavad sellised viljad oma pessa ning söövad seemet kahjustamata ära vaid õlirikka lisandi.
Inimlevi on seotud eelkõige kultuurtaimedega, keda inimene kasvatab nii toidutaimede kui ka ilutaimedena. Tihti on inimene ka taimede tahtmatuks levitajaks. Siia kuuluvad näiteks nn umbrohud, mis levivad tihti koos kultuurtaimedega. Uutesse elupaikadesse levivad ka seemned, mis on jäänud jalanõude või transpordivahendite külge. Näiteks võib raudteeservadest leida mitmeid selliseid taimi, mis vastavates kohtades muidu kasvama ei peaks. Seemned levivad ka koos kaubaga.
Oluline
- Taimede levik on vajalik uute elupaikade asustamiseks.
- Viljade ja seemnete levimiseks kasutavad taimed ümbritseva looduse abi.
- Oma seemneid eemale paiskavaid vilju nimetatakse paiskviljadeks.
- Viljad ja seemned levivad tuule, vee, loomade ja inimese abil.
- Inimesed levitavad peamiselt kultuurtaimi.
Küsimused
- Miks on taimedel oluline levida uutesse elupaikadesse? Too näiteid.
- Võrdle viljade ja seemnete erinevaid levimisviise. Koosta tabel, kus too välja nende levimisliikide head ja halvad küljed.
- Kuidas ja miks levitavad vilju ja seemneid inimesed?
