Erakondade ajalugu
Juba Vana-Kreeka linnriikides ja Rooma riigis tegutsesid poliitilised rühmad, mis olid analoogilised tänapäevaste poliitiliste parteidega. Uuema aja parteide eelkäijad tekkisid 18. sajandil Inglismaal (toorid ja viigid) ja Rootsis (mütsid ja kübarad) ning Prantsusmaal revolutsiooni ajal. Esimesed tänapäevaste parteide sarnased poliitilised ühendused kujunesid siiski alles 19. sajandi algul. Inglise poliitik ja filosoof Edmund Burke (1729–1797) defineeris toonast poliitilist erakonda kui kodanike ühendust, mille eesmärk on edendada rahvuslikke huvisid põhimõtetel, milles kõik osalised on ühel meelel.
19. sajandi teisel poolel sai parteidest poliitilise elu lahutamatu koostisosa, kuid põhiseaduslikeks institutsioonideks muutusid nad üldiselt alles pärast Teist maailmasõda. Tänapäevases demokraatlikus ühiskonnakorraldus võiks erakonda vaadelda kui ühendussilda ühiskonna ja avaliku võimu vahel. Kodanikud usaldavad erakonnale ühiskonnaelu juhtimise riiklikul või kohalikul tasandil.
ERAKONNASEADUS
§1.
(1) Erakond (partei) on Eesti kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus, mille eesmärgiks on oma liikmete ja toetajaskonna poliitiliste huvide väljendamine ning riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse teostamine, ning mis on registreeritud käesolevas seaduses sätestatud korras.
(2) Erakond on mittetulundusühing. Erakonnale laieneb mittetulundusühingute seadus niivõrd, kuivõrd käesolevas seaduses ei sätestata teisiti.
Arutlemiseks
- Mis on erakonnaseaduse järgi erakonna eesmärk?
- Tuleta meelde, millise ühiskonnaelu tasandiga seostuvad erakonnad oma olemuselt.
Partei või erakond?
Eesti keeles on poliitilise organisatsiooni sünonüümidena kasutusel sõnad „partei“ ja „erakond“. 1920. aastail kasutasid Eestis sõna „partei” peamiselt töölisklassi esindavad vasakpoolsed organisatsioonid, neile vastanduvad poliitrühmitused eelistasid aga sõna „erakond”. Sõna „partei” tuli eesti keelde saksa (Partei) ja prantsuse (partie) keele vahendusel, pärinedes ladinakeelsest sõnast pars, „osa tervikust“.
Pluralistlik parteimaastik
On olemas palju mitmesuguseid parteitüüpe, nt massiparteid, protestiparteid, agraarparteid. Demokraatlik riik peab kohtlema kõiki erakondi võrdselt, vastasel juhul ei saa demokraatia tõhusalt toimida.
Kõik vahendid pole parteidele siiski lubatud. Demokraatlikus ühiskonnas on keelatud selline poliitiline tegevus, mis püüab vägivaldselt muuta riigi põhiseaduslikku korda ja on vastuolus seadustega.
Erakonna eesmärke määratlevad dokumendid
- Põhikiri
Sõnastab erakonna üldised poliitilised eesmärgid, liikmelisuse nõuded, ülesehituse ja juhtimisprintsiibid. - Programm
Esitab erakonna konkreetsemad seisukohad seoses erinevate ühiskonnaelu valdkondadega (nt haridus, tervishoid, keskkond).
Arutlemiseks
- Mille poolest erineb poliitilise organisatsiooni tähendus demokraatlikus ja diktatuuriühiskonnas?
- Milline tähendus on põhikirjal, milline programmil erakonna tegevuse seisukohast?
Parteisid ning nende eesmärke ja tegevuskavasid eristavad vaidlusküsimused
- Sotsiaal-majanduslikud küsimused
- Kultuurilis-rahvuslikud küsimused
- Usulised küsimused
- Linna-maa vastuolu (regionaalpoliitika)
- Valitsemiskorra küsimus
- Välispoliitilised küsimused
- Postmateriaalsed küsimused (osalusdemokraatia ja keskkonnapoliitika)
Arutlemiseks
- Milliste põhimõtete poolest erinevad Eesti erakonnad? Too näiteid.
Eesti erakonnad
Registreeritud erakonnad
- Eesti Keskerakond (K)
- Eesti Reformierakond (RE)
- Isamaa Erakond (I)
- Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE)
- Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE)
- Eesti Iseseisvuspartei (EIP)
- Eestimaa Ühendatud Vasakpartei (EÜVP)
- Erakond Eestimaa Rohelised (EER)
- Eesti Vabaduspartei - Põllumeeste Kogu (EVP-PK)
- Eesti Vabaerakond (EVA)
ERAKONNASEADUS
§5. Erakonna liikmed
(1) Erakonna liikmeks võib olla vähemalt 18-aastane teovõimeline Eesti kodanik. Erakonna liikmeks võib olla ka vähemalt 18-aastane teovõimeline Euroopa Liidu kodanik, kes ei ole Eesti kodanik, kuid kes elab püsivalt Eestis. Üheaegselt võib kuuluda ainult ühte Eestis registreeritud erakonda. [---]
§6. Erakonna asutamine
(2) Erakond registreeritakse, kui tal on vähemalt 500 liiget.
Arutlemiseks
- Uuri üht erakonda lähemalt, millal see on asutatud, kes sinna kuuluvad ning mis põhimõtteid jagavad.
Erakondade rahastamine
§ 121. ERAKONNA RAHASTAMISE PÕHIMÕTTED JA TEABE AVALIKUSTAMINE
(5) Erakond avalikustab ka annetuse, mis on tagastatud selle teinud isikule või kantud riigieelarvesse käesoleva seaduse § 124 lõigete 1–3 kohaselt.
(6) Liikmemaksu kohta märgib erakond, et tegemist on liikmemaksuga, liikmemaksu tasuja nime ja isikukoodi ning liikmemaksu suuruse ja laekumise kuupäeva.
(7) Annetuse kohta märgib erakond, et tegemist on annetusega, annetaja nime ja isikukoodi ning annetuse väärtuse ja laekumise kuupäeva.
(13) Kui erakond avastab esitatud aruandes puuduse, esitab ta erakondade rahastamise järelevalve komisjonile viivitamatult muudatust kajastava aruande. [---]
2019. AASTA RIIGIKOGU VALIMISTE TULEMUSED: parlamendierakonnad |
|||
Valimiskulud (eur) |
Hääli |
Mandaate |
|
Keskerakond |
338 074 |
129 618 |
26 |
Reformierakond |
28 851 |
162 363 |
34 |
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond |
54 083 |
99 671 |
19 |
Isamaa |
105 705 |
64 219 |
12 |
Sotsiaaldemokraatlik Erakond |
68 861 |
55 175 |
10 |
Arutlemiseks
- Vaata 2019. aasta Riigikogu valimiste tulemuste tabelit. Kui palju läks erinevatele erakondadele n-ö maksma koht parlamendis?
- Kuidas saab valimistulemus olla rahaliselt mõjutatav? Põhjenda.
Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon
Alates 2011. aasta maist loodi erakonnaseaduse alusel Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon. Komisjoni ülesandeks on kontrollida erakondade, aga ka valimistel osalevate valimisliitude ja üksikkandidaatide raha hankimise ja kulutamise seaduslikkust ning muude erakonnaseadusest tulenevate reeglite täitmist. Komisjoni kuuluvad kõigi parlamendis esindatud erakondade nimetatud esindajad ning õiguskantsleri, riigikontrolöri ning vabariigi valimiskomisjoni nimetatud esindaja. Komisjoni liikmed on sõltumatud, see tähendab, ei esinda oma töös neid nimetanud organisatsioonide huvisid ja vaateid. Valimiskampaania rahastamise ja aruandluse reeglite rikkumisel teeb komisjon ettekirjutusi puuduste kõrvaldamiseks. Kui ettekirjutust ei täideta, määrab komisjon rikkujale sunniraha. Seaduses määratud aruandlus- ja teavitamiskohustuste täitmata jätmise eest määrab komisjon rahatrahve.
Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon. erjk.eeArutlemiseks
- Kas Erakondade Rahastamise Järelvalve Komisjoni loomine on ennast õigustanud? Põhjenda.
Erakond ja ideoloogia
Politoloogid liigitavad erakondi nende ideoloogiliste suundumuste järgi parem- või vasakpoolseteks, liberaalseteks või konservatiivseteks. Peale poliitilise ideoloogia kujundavad erakondade paiknemist reaalses poliitikas muudki tegurid, näiteks valijate huvid ja ootused ning erakondade tegevus võimu teostamisel või opositsioonis tegutsemisel. Eesti-suguses väikeses ühiskonnas on erakordselt tähtis ka konkreetsete poliitikute roll – see, milliste seisukohavõttude ja arvamusavaldustega nad avalikkuse ees esinevad. Kõik need tegurid kokku kujundavad erakonnale imago, mille põhjal saavad valijad oma eelistused teha. [---] Ometi on erakondade toetus paljude ideoloogiaväliste tegurite mõju tõttu väga muutlik. Paljuski tuleneb see lühikesest demokraatiakogemusest – meie erakonnad on alles teismeeas. Mida pikaajalisem on poliitiline traditsioon, seda selgemaks muutuvad ka seosed erakondade esindatava ideoloogia ja valijate poliitiliste ootuste vahel.
Juhan Kivirähk. Eesti erakonnad europarlamendi maastikul. Maailmavaade nr 2, 2007.Arutlemiseks
- Loetle tegureid, mis kujundavad erakonna imago ehk maine.
- Miks arvab autor, et Eesti erakonnad on alles teismeeas? Kas nõustud sellega?
Vaata ideoloogilist teljestikku. Kas nõustud erakondade sellise paiknemisega? Põhjenda.
Nimeta poliitilisi ideoloogiaid, mida Eesti erakonnad esindavad.
Küsimused
- Miks ja kas peaks kuuluma erakonda? Esita poolt- ja vastuargumente.
- Uuri Eesti erakondade kodulehekülgedelt, mis põhimõtetel on erakond ja selle üksused moodustatud ning mis ülesanded neil on.
- Kas Eestis on eksitud erakonna rahastamise põhimõtete vastu? Too näiteid.
- Uuri Vabariigi Valimiskomisjoni internetileheküljelt, kuidas on rahva toetus erakondadele muutunud. Millised sündmused on selle põhjuseks?
- Millest sõltub erakonna edu tänapäeva Eestis?
