Pärand tule­vastele põlv­kondadele 5

Lumi on sarnaselt soola ja teemantidega mineraal. Lumi koosneb väikestest heksagonaalsetest (jääkristallid) . Lumehelbed aga ei ole enamasti sellised ilusad korrapärased moodustised, mille sarnaseid lapsed (lasteaed) välja lõikavad. Paljud kristallid on üksteise külge kleepunud ning reaalne lumehelves on enamasti kaugel (täiuslik kuju) . Nii nagu ei ole olemas kahte samasugust inimest, pole ka samasuguseid lumehelbeid. See on siiski tõsi vaid teatud mööndustega. Lumehelbed kasvavad ühe skeemi järgi – neil on täpselt samasugune kristallstruktuur ning väga paljud (need) on üksteisega ülimalt sarnased. Lume- ehk jääkristall võib olla väga õhuke, kuid oma (paksus) kuni 50 korda laiem. Looduslikud jääkristallid on enamasti palju õhemad kui paberileht. Iga jääkristalli keskel on väike tolmuterake. (Vihmapiisad) ja (jääkristallid) on selliseid tolmuteri vaja, sest muidu ei saaks nad millegi peale kasvama hakata. Kondensatsioonituumakesteks nimetatavad osakesed võivad olla pärit (vulkaan) või (tehasekorsten) . Kristalli kasvades mõjutavad tema kuju peamiselt niiskus, temperatuur ja tuul. Põhimõtteliselt on iga kristalli kuju järgi võimalik öelda, mis (tingimused) ta kasvas.

Värskelt sadanud kohev lumi koosneb 90 kuni 95 protsendi ulatuses (õhk) . Seetõttu on värske lumi väga kerge ning hea soojaisolaator. Lumetorm ja äike on asjad, mis ei käi justkui kokku. Kuid tegelikult see päris nii ei ole – teadlaste arvates tekib elektrilaeng (pilved) sageli just seal olevate jääkristallide üksteise vastu (põrkumine) . Guinnessi rekordite raamatu (andmed) on suurim mahasadanud lumehelves 37-sentimeetrise läbimõõduga.

Enamasti on lumi valget värvi, kuid vahest sajab (taevas) ka kollast, punast või musta lund. Selle põhjuseks on enamasti tööstussaaste, õietolm või vetikad. Vana matkatarkus ütleb, et kollast lund ei maksa süüa, kuid sama on lugu ka punase lumega. Arbuusilumeks nimetatud lumi lõhnab tõepoolest arbuusi sarnaselt, kuid saab oma värvi (lumi) elavatelt (vetikad) . Lumi maitseb hästi, kuid selle mõju on võrreldav kõhulahtistajaga.

Ilmselt olete kuulnud legendi (inuiidid) , (kes) on lume kohta olemas sadu erinevaid sõnu. Seda juttu ei tasu väga tõsiselt võtta. Esiteks ei ole (inuiidid) ehk (eskimod) ühte keelt, vaid palju erinevaid murdeid ja seega ka sõnu, mida lume kohta kasutada. (Üks) eskimo (murre) on 24 erinevat sõna külmunud vee tähistamiseks. Tõenäoliselt on eesti (keel) võimalik vähemalt sama palju vasteid välja mõelda. Näiteks: härmatis, jäide, jää, lumi, räitsak, lumehelbed, lumekruubid, sõmerlumi, lobjakas, tuisk, sulalumi, lörts, rahe, liustik, jäämägi, merejää, rüsijää, jääpurikas jne.

Lumi ja jää äratavad (inimesed) palju emotsioone. Aasta-aastalt on talisport muutunud populaarsemaks. Seda eriti (mägised piirkonnad) . Kuid on ka oht laviini alla jääda.

Mõned inimesed on saanud tuntuks lumehelveste pildistamisega. Liiga palju lund võib aga inimese hulluks ajada. (Arktika) elavatel (inimesed) esineb mõnikord hüsteeriahooge, mille sümptomiteks on ühtede ja samade sõnade mõttetu kordamine või näiteks alasti mööda lund ringi jooksmine.