Natsionaal­­sotsialistlik Saksamaa

  • Miks kaotas Saksamaa esimese maailmasõja?
  • Iseloomusta Antandi riikide suhtumist sõja kaotanud Saksamaasse.

Weimari vabariik

Veel enne esimese maailmasõja lõppu lahkus keiser Wilhelm II Saksamaalt. Kuna vabariigiks muutunud Saksamaa uus põhi­seadus töötati välja Weimari linnas, on 1919.–1933. aasta Saksa­maad nimetatud ka Weimari vaba­riigiks. 1920. aastail oli demokraatlikul Weimari vabariigil palju mõjukaid vastaseid. Nii ohvitser­kond, ametnikud, suur­maa­omanikud kui ka töösturid olid avalikult demokraatia vastu. Nad süüdistasid vabariiki kõikides Saksamaad tabanud hädades. Kaotatud sõda, võitjate üleolev suhtumine sakslastesse, pettumus Versailles’ süsteemis, majan­duslik ebakindlus ning poliitiliste era­kondade omavaheline kemplemine – kõik see andis tõuke totalitarismi tekkeks.

Lisandus veel hirm kommunismi ees. Näiteks kartsid suur­töösturid, et kui kommunistid võimule tulevad, riigistavad nad nende vara, nagu seda oli tehtud NSV Liidus.

Töö allikaga

Supiköök Saksamaal 1923. aastal
  • Mis sa arvad, milliseid eesmärke teenisid Rahvus­vahelise Töölisabi supiköögid?

Aeg

Hind

1918

0,63 marka

1922

163 marka

jaanuar 1923

250 marka

juuli 1923

3465 marka

september 1923

1 512 000 marka

november 1923

201 000 000 000 marka

Leivapätsi hind Weimari vabariigis
  • Majanduslik ebakindlus
  • Pettumine Versailles’ süsteemis
  • Kindla käe poliitika
  • Parteide omavaheline kemplemine
  • Kaotus esimeses maailmasõjas
  • Võitjariikide üleolek sakslaste suhtes

Natsionaal­sotsialistliku partei ja ideoloogia kujunemine

Kommunistide põhivaenlaseks kujunes 1919. aastal loodud Saksa Töölispartei, mis üsna pea nimetati ümber Natsionaal­sotsialist­likuks Saksa Töölisparteiks. Natside esi­meheks sai Adolf Hitler.

Hitlerlased lõid relvastatud rünnak­rühmad, mille liikmed kandsid pruuni särki. Pruun­särklased üritasid hirmutada neid, keda nad pidasid oma vaenlasteks, s.o juute ja kommuniste. Nad ründasid linna­kvartaleid, kus elasid juudid, ning korraldasid kommunis­tidega tänavakaklusi.

Esialgu suhtus avalikkus natsidesse kui ühte lärmakasse ja sõjakasse kampa. Pärast 1923. aastal korraldatud mässukatset Münchenis oli natsipartei mõnda aega keelatud, Hitler ise aga pidi veetma aasta vangistuses, kus ta alustas raamatu „Mein Kampf“ („Minu võitlus“) kirjutamist. Selles teoses sõnastas Hitler oma ideoloogia põhimõtted. Ta pidas oluliseks, et Saksa­maa saaks jälle suureks, tugevaks ja jõukaks. Selleks tuli tema arvates aga tühistada Versailles’ ja teised alandavad lepingud ning laiendada sakslaste eluruumi. Aarja rass, mille kõrgemateks esindajateks pidas Hitler sakslasi, pidi muutuma maailma valitsejaks. Siseriiklikult oli Hitleri eesmärk luua nn uus kord, selleks oli vaja kõrvaldada demokraatia, kommunism, juutlus ja teised „õõnestavad tegurid“ ning saavutada sakslaste rassiline puhtus.

Kui natsipartei sai taas võimaluse avalikult tegutseda, hakkas ta kiiresti poolehoidu koguma. Natsionaal­sotsialistides nähti jõudu, mis suudab pidurdada kommuniste. Seepärast toetasid Hitlerit nii töösturid, sõjaväelased kui ka keskklass. Natsipartei ridadesse tuli üha uusi liikmeid. 1932. aasta parlamendivalimistel said hitler­lased üle kolmandiku saadiku­kohtadest ning 1933. aasta jaanuaris nimetati Adolf Hitler valitsusjuhiks.

Natside tähtsaim sümbol haakrist
Adolf Hitler on oma teoses „Mein Kampf“ kirjutanud: „Haakrist sümboliseerib aarja inim­konna võidu missiooni ja sellega loova töö idee võitu.“ Varem oli haakristil olnud hoopis teine tähendus. Muinasajast saadik oli haakrist paljudes kultuurides maailma­kõiksuse ja päikese sümbol. Näiteks Hiinas, Jaapanis ja Indias seostatakse seda budismiga, haakrist on seal majandusliku heaolu ja taassünni sümbol. Skandi­naavias seostati seda aga äikesejumal Thoriga.
Hitler parteipäeval Nürnbergis 1927. a
Rahvas valimisjaoskonna ukse taga 1933. a Riigipäeva valimistel
Nürnbergi parteikongress 1937. aastal. Partei­kongressid olid suurejoonelised natside propaganda­üritused

1930. aastatel toimunud partei­kongressi kirjeldus

Mida lähemale jõudis Führer’i saabumisaeg, seda rahutumaks muutusid inimesed. Minutid möödusid, tundus, nagu kuluks terve igavik. Äkitselt lakkas trummi­põrin ja väravast kiirustas sisse kolm mootor­ratast, kollased lipud tuuleklaasil lehvimas. Mõni minut hiljem veeres areenile mustade autode rivi, ühes neist seisis esi­istmel Hitler, käsi natsi­tervituseks välja sirutatud.

Siis hakkas Hitler kõnelema. Rahvas vakatas, kuid trummid põrisesid edasi. Hitleri hääl käristas õhtuvaikuse ning rahvas möiratas pidevalt juubeldades. Osa inimesi hakkas edasi-tagasi kõikuma, hüüdes aina, otsekui deliiriumis: „Sieg Heil!“ Ma vaatasin kõrvalseisjate nägusid ja nägin, kuidas inimeste põskedel voolavad pisarad.

Richard Overy. Diktaatorid. Hitleri Saksamaa ja Stalini Venemaa. Tallinn, 2007.

Katkendeid Hitleri teosest „Mein Kampf“

Laiad rahvahulgad ei koosne ei professoritest ega diplomaatidest. See väike abstraktse teadmise hulk, mida massid valdavad, sunnib nende aistingud pigem emotsioonide valda. [‑‑‑] Kes laiu rahvahulki enda poole võita tahab, peab tundma nende südame võtit. See ei ole objektiiv­sus, seega nõrkus, vaid tahe ja jõud.

Rahva südamete võitmine õnnestub vaid siis, kui ees­märkide nimel peetava positiivse võitluse kõrval hävitatakse ka nende eesmärkide vastased.

Tugevam peab valitsema ja mitte nõrgematega sulanduma, nii oma suurust ohvriks tuues. Seda peab julmaks vaid sündinud tossike, sest ta on nõrk ja piiratud. Kui see seadus ei valitseks, oleks ju iga­sugune areng mõeldamatu. [‑‑‑] Võitluses igapäevase leiva eest jäävad alla kõik nõrgad ja haig­lased, väiksema otsustus­võimega... Kes elada tahab, see võidelgu, ja kes seda ei taha, ei vääri elu.

Saksa riik peab hõlmama kõiki sakslasi eesmärgiga mitte ainult selle rahva väärtuslikest varudest rassilisi ürg­elemente koguda ja säilitada, vaid ka aeglaselt ja kindlalt valitsevale positsioonile tõsta. [‑‑‑]

Riigipiire kehtestavad inimesed ja muudavad inimesed. Meie esiisad ei saanud maad, millel nad elavad, taevast, vaid pidid selle eest võitlema; nii antakse ka tulevikus meie rahvale maa ja seega ka elu mitte taevasest armust, vaid üksnes võiduka mõõga väest. [‑‑‑] Saksamaa saab kas maailma­riigiks või kaob hoopis. Maailmariigiks saamiseks peab tal aga olema suurus, mis tagaks talle tänasel päeval vajaliku kaalukuse ja tema kodanikele elu.

  1. Natsionaalsotsialistide ideoloogias oli väga tähtis võitluse idee. Leia tekstist kohad, mis seda kinnitavad.
  2. Mida peab Hitler rahva tugevuse ja mida nõrkuse allikaks?
  3. Kas sa nõustud tema väidetega? Põhjenda.

Natsipartei juht Adolf Hitler istus pärast . aasta mässukatset vanglas ja kirjutas seal oma kuulsaima teose „“. Selles raamatus kirjutas ta, et maailma valitsejaks peab saama  rass, mille kõrgeimad esindajad olid tema meelest . Tema eesmärk oli hävitada: 

  • demokraatia,
  • pruunsärklased,
  • juudid,
  • kommunism.

Kas natsipartei sai 1932. aasta valimistel parlamendis enamuse?

  • jah
  • ei

Mis aastal tõusis Adolf Hitler valitsusjuhiks?

  • 1923. aastal
  • 1933. aastal
  • 1935. aastal

LISA. Adolf Hitler

Adolf Hitleri (1889–1945) vanemad surid varakult ning poisil tuli elatist hankida ehitustöölise abilisena ja hiljem postkaartide maalijana. Esimese maailmasõja algul astus ta vabatahtlikuna sõja­väkke. Sõja lõpus sattus Hitler gaasimürgituse pärast laatsaretti, kus ta kuulis Saksa keisri kukutamisest ning vaherahu sõlmimisest. Mõnda aega teenis Hitler kasvatusohvitserina ühes Müncheni rügemendis. Ameti­kohustusi täites tutvus ta poliitilise rühmitusega, millest hiljem sai natsionaalsotsialistlik partei. Juba 1921. aastal tõusis ta selle juhiks. Hitleri esinemisi ise­loomustas emotsionaalsus ja suur sisendusjõud. Ta suutis panna end kuulama ning oskas mõjuda veenvalt. Hiljem diktaatorina kasutas ta rahvahulkade kaasa­haaramiseks kõikvõimalikke vahendeid, näiteks lavastatud suur­kogunemisi, rongkäike, paraade, riigi­raadiot, kino. Hitleri ümber kujunenud salapärasuse loor on osalt säilinud tänapäevani.

Adolf Hitler

Diktatuuri kujunemine

Esialgu tegutsesid natsid põhi­seaduse piirides, kuid 1933. aasta veebruaris toimus Berliinis Riigipäeva (parlamendi) hoone põleng, milles süüdistati kommuniste. Valitsus sai parlamendilt erakorralised volitused kehtestada ühe­partei­süsteem. Kõik era­konnad peale natsipartei saadeti laiali. Keelatud olid ka ameti­ühingud. Parlament kaotas oma tähtsuse ning nii võttis Hitler endale ka riigi­pea rolli. Tegelikkuses muutus ta diktaatoriks ehk füüreriks. Demokraatlikult valitud võimu­organid asendati keskvõimu määratud juhtidega. Ettevõtete juhtidele anti volitused lahendada kõik tootmis- ning haldus­küsimused ainuisikuliselt. Juhtidele mitteallumine võrdus riigi­reetmisega. Sõna- ja teised kodaniku­vabadused kaotati ning need asendati riikliku kontrolliga inimeste meelsuse üle.

Üheks natsionaalsotsialistliku ideoloogia alustalaks oli rassiline puhtus. 1935. aastal jõustus mitu seadust, millega piirati juutide poliitilisi ja kodanikuõigusi. Alamaks rassiks peeti ka mustlasi ja slaavlasi. Jälgiti sedagi, et vaimu­haiged ja kurjategijad ei saaks lapsi. Samas pidi tervetel ja tugevatel neid rohkem sündima. Noori kasvatati noorsooliidu Hitler­jugend kaudu. Seega võttis riigivõim endale õiguse sekkuda inimeste eraellu.

Kolmanda riigi hirmuvalitsemise peamiseks tugisambaks kujunes natside partei sõjaväestatud organisatsioon SS (saksa k Schutz­staffel – kaitsemalev). Esialgu oli see asutatud Hitleri ihu­kaitse­väena ning seda juhtis H. Himmler. SS-le allutati ka riiklik salapolitsei Gestapo.

Juudi märk, mida pidid kandma kõik Saksamaa juudid
Natside propaganda väitis, et juutide valduses on pangad, kaubandus ning muud tähtsad ühis­konnaelu valdkonnad. Juute süüdistati selles, et nad sepitsesid kommunistidega vande­nõu ning soovisid Saksamaa võõrriikidele maha müüa.
Demokraatlike poliitikute ja ajakirjanike koondus­laagrisse saatmine
Juutidevastased väljaastumised 1930ndate Saksamaal
Juutidevastased sildid natsi-Saksamaa tänavatel (1937. aastal)

Saksa vere ja au kaitse seadus

Seadus võeti vastu natside partei­päeval 1935. a septembris.

§ 1 (1) Abielud juutide ja sakslaste vahel on keelatud. Eelnevalt sõlmitud abielud tühistatakse ka siis, kui need on välismaal sõlmitud. (2) Abielu saab tühistada vaid kohtu kaudu.

§ 2 Abieluväline läbikäimine juutide ja sakslaste vahel on keelatud.

§ 3 Juudid ei tohi maja­pidamisse palgata alla 45‑aastaseid naissoost sakslasi.

§ 4 (1) Juutidel on keelatud riigi- ja rahvus­lipu heiskamine ja riigivärvide kasutamine. (2) Seevastu tohivad nad kasutada juudi värve. See õigus on riikliku kaitse all.

§ 5 (1) Kes § 1 keelu vastu eksib, seda karistatakse sunni­tööga. (2) Meest, kes eksib § 2 keelu vastu, karistatakse vangla või sunnitööga. (3) Kes §-de 3 ja 4 vastu eksib, seda karistatakse kas üheaastase vangistuse ja rahatrahviga või ühega nendest karistustest.

Noorte kujundamine

Saksa noorsoo kasvatamise meetodid olid äärmiselt põhjalikud. Peamine siht oli sisendada kindlaid mõtteid ja õpetusi, mitte arendada vaba mõtlemist. Hitler lausus kord: „Kui vastane kinnitab: „Ma ei tule teie poole üle“, siis vastan ma rahulikult: „Sinu laps on juba meie poole üle tulnud“.“ Tähelepanu pöörati eelkõige ajaloole, kõneldes peamiselt põhja rassist, natsismist ja sõjandusest, samuti loodus­teadustele, kus valitses natside rassiteooria, ja siis veel kirjandusele, mida käsitleti tigedalt juudivastase hoiakuga. [‑‑‑] Õpetajate värbamises ja valikus oli määrav nende ideoloogiline kuulekus, nende peamine ülesanne oli „igati seista natsionaalsotsialistliku riigi eest“. [‑‑‑] Need abinõud toimisid tähelepanuväärse eduga; noorsugu oli režiimile emotsionaalselt väga andunud, täisealised küll vähem.

Kõik noored pidid end tulevaseks ülesandeks ette valmistama. Poiste puhul tähendas see sõjaväeteenistust, tüdrukute puhul abielu ja emadust. Sõjaks ja abieluks ettevalmistamise pidi kindlustama poiste ja tüdrukute kuulumine hitlerlikku noorsoo-organisatsiooni. [‑‑‑] Paljuski leidis nende mitmekesine tegevus üldist heaks­kiitu, olles vahelduseks traditsioonilisele laste kantseldamisele ja vallandades noortes kollektiivse tegevuse energia.

Stephen J. Lee. Euroopa diktatuurid. Tallinn, 2002.
Hitlerjugendi kogunemine
Hitlerjugendi noored ostmas Hitleri pildiga postkaarte 1937. aastal
Rassiõpetus koolis

Juhikultus: 

Ühe­partei­süsteem: 

Kodaniku­vabaduste ja inim­õiguste piiramine: 

Vaenlasega hirmutamine: 

Totalitaristlik Saksamaa

Teisiti­mõtlejate  maha­surumine: 

Mõtte­avalduste kontrollimine: 

Ühis­konna ühtsetele reeglitele allutamine: 

Ühe rahvuse ülistamine: 

Natsionaal­sotsialistlik majandus- ja välis­poliitika

Natsid tulid võimule ajal, mil Saksamaa vaevles majanduskriisis. Hitler püüdis kriisist jagu saada majanduse riikliku juhtimisega. Kogu rahvas pidi teenima ühte suurt eesmärki: tõsta riigi sõjalist võimsust. Selle elluviimiseks võttis riik suurtöösturitelt ja pankuritelt laenu, mis lubati tagasi maksta pärast kavatsetud vallutusi. Riigis kehtestati plaanimajandus, tootmis­kavad olid korraldatud neliaastakute kaupa. Rajati tehaseid ja vabrikuid sõja­tehnika ja -varustuse tootmiseks, ehitati tuhandete kilo­meetrite kaupa kiir­teid, mis võimaldaksid paisata sõjaväeüksusi kiiresti riigi ühest otsast teise. Sellised meetmed andsid miljonitele inimestele tööd, rahva majanduslik olukord paranes, see suurendas omakorda Hitleri ja tema pooldajate mõju­võimu. Et aga taoline majandus­lik tõus võis olla vaid ajutine, vajas Hitler edaspidi võidukat sõda.

Mida enam Saksamaa majandus tugevnes, seda sõjakamaks muutus riigi välispoliitika. 1935. aastal hakati Berliinis valjult rääkima Versailles’ rahulepingu tühis­tamisest. Seati sisse üldine väeteenistuskohustus ning endise vabatahtlikest koosneva sõjaväe asemele loodi võimas armee – Wehrmacht. 1936. aastal marssisid Saksa üksused Reini piirkonda ning asusid toetama kindral Francot Hispaania kodusõjas. Samal ajal tihenesid oluliselt Saksamaa suhted Itaalia ning Jaapaniga, see kujutas ohtu aga lääne­riikidele. Paraku ei pööranud Inglismaa ja Prantsusmaa sellele vajalikku tähelepanu, sest lootsid Saksamaa sõjakust järele­andmistega maandada. 1930. aastate lõpu sünd­mused aga näitasid, et nad eksisid.

Töötus ja natsionaalsotsialistide toetus 1920–1932
Kiirteed 1937. aasta Saksamaal

Kuidas õnnestus Hitleril ja tema pooldajatel majandust turgutada?

  • Kehtestati plaanimajandus.
  • Majandust hakati riiklikult juhtima.
  • Riik andis pankadele ja tööstus­ettevõtetele laenu.
  • Rajati tehaseid sõjatehnika ja -varustuse tootmiseks.
  • Ehitati maanteid, et sõjaväeüksusi kiiresti riigi ühest otsast teise viia.

Kas selline majandustõus oli jätkusuutlik?

  • jah
  • ei

LISA. Muutused, mis toimusid nelja aasta majanduse plaani rakendamisel

  • Valitsuse kulutused suurenesid ajavahemikus 1932–1938 5 miljonilt 30 miljardi margani.
  • Töötute arv vähenes 6 miljonilt peaaegu nullini, st töötuid enam peaaegu polnud.
    • töötamine oli keelatud juutidel, naistel ning noormeestel vanuses 16–25;
    • kõik mehed pidid minema tööle, vastasel juhul saadeti nad vangi.
  • 1933. aastal võeti vastu maa­seadus, millega tagati põllu­meestele nende saaduste müük, samuti said nad rahalist toetust. Kaupade hinnad jäid 1928. aasta tasemele, kuid kõik põllu­mehed ühendati Saksa riikliku toitlus­keskuse alla ja nad pidid kinni pidama rangetest nõuetest (nt kana peab munema 65 muna aastas).
  • 1934 lõpetati kaupade import ja hakati toetama Saksa­maa tööstust. Seda nimetatakse autarkiaks, st Saksa riik peab olema majanduslikult sõltumatu. Sellega suurenes eriti näiteks nafta, terase, kivisöe ja lõhke­ainete tootmine. Kuid ettevõtteid kontrolliti pidevalt; nad ei võinud teha midagi oma­algatuslikult, näiteks ei tohtinud tõsta palka või saata töötajaid teistesse tehastesse.
Kiirtee Saksamaal
Riikliku autoteede ehituse programmi raames hakati Saksamaal rajama 4‑realisi kiirteid. Teede­ehitusel rakendati põhiliselt endisi töötuid.

Mõisted

  • Kolmas riik – natsliku Saksamaa nimetus, mis lähtub aru­saamast, et esimene riik oli keskaegne Saksa-Rooma keisririik, teine 1870. a ühendatud Saksa keisri­riik ja kolmas Hitleri juhitav Suur-Saksamaa
  • plaanimajandus – majandus, kus mingit toodet või teenust ei toodeta mitte vastavalt turu nõudlusele, vaid vastavalt riigi kehtestatud plaanile

Küsimused

  1. Millised olid Weimari vabariigi peamised probleemid? Arutle, millest võisid need alguse saada.
  2. Võrdle Weimari vabariiki ja natsionaal­sotsialistlikku Saksamaad.
  3. Mis viis Hitleri valimisvõiduni?
  4. Seleta viie näite põhjal, miks loetakse Hitleri-aegset Saksa­maad diktatuuri­riigiks.
  5. Milles süüdistas natslik propaganda juute?
  6. Mis muutused toimusid Saksamaa majanduses 1930. aastate teisel poolel?
  7. Millega rikkus Hitler Versailles’ lepingut?