VIII osa kokkuvõte

Pärast teist maailmasõda tugines teaduse ja tehnika areng sõja­eelsetele ja -aegsetele saavutustele. Põhisuundadeks muutusid tuumauuringud ning raketi­tööstus. 20. sajandi viimastel aasta­kümnetel hakkas kiiresti arenema info­tehnoloogia. Keemikud tegelesid teatud omadustega materjalide loomisega. Bio­tehnoloogias oli revolutsiooniline tähtsus loomade kloonimisel sajandi viimastel aastatel.

Paraku oli teaduse ja tehnika arengul ka pahupool. Külma sõja ajal teenisid teaduse ja tehnika saavutused eelkõige sõjalisi ees­märke. Tööstuse arenguga kaasnes keskkonna saastamine ja loodusvarade pillav kasutamine.

Teaduse ja tehnika areng ning heaolu­ühiskonna kujunemine lääne­riikides on tugevasti mõjutanud nende elanike eluolu. Kiire majanduskasv lääne­riikides 1940. aastate lõpul ja 1950. aastate algul suurendas inimeste ostuvõimet ning soodustas tarbimise tohutut kasvu. Suuresti muutusid ka ühiskondlikud hoiakud. Kõik see toimus võrdlemisi lühikese ajaga ning seepärast hakati rääkima revolutsioonilistest muutustest inimeste igapäeva­elus, arusaamades, suhtumistes.

Idabloki maades oli inimeste elatustase lääneriikidega võrreldes tunduvalt madalam, kuid lubati, et heaolu saabub helges tulevikus. Eluolu iseloomustas eelkõige sotsialistlikule majandusele omane tarbekaupade puudus.

Nõukogude võim seadis eesmärgiks juurutada ühiskonnas n-ö sisult sotsialistlikku ja vormilt rahvuslikku kultuuri. Eesti kultuur eraldati läänemaailma vaimsetest suundumustest ja seoti vene kultuuriga. Sõda ja sellele järgnenud vaimse surutise aastad andsid ränga tagasilöögi eelkõige kõrgkultuurile. Seevastu rahva aktiivsus kultuuris jäi püsima ja väljendus eelkõige isetegevus­harrastuses. 1960. aastatel muutusid poliitilised olud vabamaks ja Eestis kasvas peale uus haritlaste põlvkond. Tollast kultuurielu ilmestasid vabam loome­õhkkond, isikupärased ja uudsed vormi­katsetused. Kultuuri laiemat tarbimist soodustas ka linnastumine ja see, et rahva haridus- ning materiaalne tase tõusis. Järjest kasvas massiteabe­vahendite (ajakirjandus, raadio, televisioon) osa. Põhja-Eesti elanik­konda hakkas tuntavalt mõjutama Soome TV ning see soodustas eelkõige Tallinnas lääneliku eluviisi juurdumist.

Teine maailmasõda ja nõukogude võimu kehtestamine lõhestasid eesti kultuuri kaheks: välis- ja kodueesti kultuuriks. 1944. aastal siirdus pagulusse arvukalt loome­inimesi, kuid nende looming jäi suuremale osale kodu­eestlastele kuni 1980. aastate lõpuni kätte­saamatuks.