Nimetab viis matkaliiki

Katsenõue on täidetud, kui noorkotkas oskab kirjeldada viie matkaliigi erisusi.

Matkaliigid

Eristatakse järgmisi matkaliike:

automatk,
jalgrattamatk,
jalgsimatk,
motomatk,
mägimatk,
speleomatk ehk koopamatk,
suusamatk,
veematk.

Noorkotkale sobivad matkaliigid on seotud füüsiliste pingutustega. Need on järgmised:

jalgsi,
räätsadega,
paadiga,
jalgrattaga,
suuskadel.

Matka planeerides peame teadma liikumiskiirust. See on oluline, kui seame eesmärgi teatud ajaks kindlasse kohta jõuda. Siis oskame arvestada, kui kaua meil matkale aega kulub.

Liikumiskiirused ühes tunnis

räätsadega rabas – 4 km,
jalgsi maastikul – 2–3 km,
suuskadega 2–5 km,

kanuu, paat, kajak – 5–7 km,
jalgratas – 18 km,
auto – 90 km.

Jalgsimatk on peamine matkaliik Noorte Kotkaste väljaõppes. Foto: Markus Sein

Noorkotkaste tegevuses tuleb ette ka veematka. Foto: Markus Sein

Mõtle eelmainitud matkade erisustele. Uuri, millised on erinevate matkade liikumiskiirused, vahendite eripärad, vajalikud oskused, turvalisus jm.

Seotud sisu

Matkaja baasteadmised

Noorkotkana oled aastaid õppinud erinevaid matkatarkusi. Matkaja baasteadmised on sul olemas.

Tuleta meelde, mida aastate jooksul õppinud oled!

Tead, milliseid riideid matkal kanda ja mida varuks kaasa võtta.
Oskad pakkida oma seljakotti.
Tead, kust leida ilmaennustust ning kuidas end matkal kaitsta ilmamõjude eest.
Tead, millist sööki ja miks matkale kaasa võtta ning millist mitte.
Tead, kuidas hoida loodust matkal ja mida teha matkal tekkinud jäätmetega.
Tunned „igameheõigusest“ punkte, millega tuleb arvestada looduses liikudes.
Tead ohutustehnikat sõiduteedel liikumisel.
Oskad looduses turvaliselt liikuda.
Oskad kaardil ja looduses ära tunda olulisemaid maamärke.
Tunned kaardil erinevaid leppemärke ja värve ning tead, mida need tähendavad.
Tead peamisi ilmakaari.
Vastutad matka ajal enda eest ja oled vastutustundlik meeskonnaliige.
Tead ja oskad kasutada ujumas käies „sõbrasüsteemi”.
Tunned ohutustehnikat kirve, sae ja noa kasutamisel ning lõkke tegemisel.
Tead, kuidas kutsuda abi, kui keegi on saanud kannatada.

Kanuumatk. Foto: Markus Sein

Oskan valida sobilikku matkavarustust.	1 2 3 4 5
Oskan seljakotti pakkida.	1 2 3 4 5
Oskan matkale toiduaineid kaasa võtta ja toitu valmistada.	1 2 3 4 5
Tean, mida matkal jäätmetega teha.	1 2 3 4 5
Tunnen igaüheõigust.	1 2 3 4 5
Oskan orienteeruda.	1 2 3 4 5
Tunnen ilmakaari.	1 2 3 4 5
Tean, kuidas ujuda ja mida ohutul ujumisel jälgida.	1 2 3 4 5
Oskan kasutada tööriistu (kirves, saag, labidas).	1 2 3 4 5
Tean, kuidas käituda õnnetusjuhtumite korral.	1 2 3 4 5
Oskan määrata asimuuti.	1 2 3 4 5
Oskan ohutult teedel liigelda.	1 2 3 4 5
Olen hea meeskonnaliige.	1 2 3 4 5

Mitu punkti kokku said?

Liida eelmises harjutuses valitud vastuste numbrid kokku ning saad teada, millised on sinu teadmised matkamisest.

58–65 punkti

Oled suurepärane matkaja! Sina metsas hätta ei jää. Oled matkaks hästi valmistunud. Tead täpselt, mis on kaart ja kuidas seda kasutada. Eksimise korral leiad lahendusi ja leiad kergelt õige tee.

Nälga sa ei jää, sest oled teinud toidu osas õiged valikud. Oled see, kellega kõik tahavad metsa minna. Oled turvaline kaaslane ja suurepärane meeskonnaliige.

45–47 punkti

Sa saad hakkama. Sul on mõned nõrgad kohad ja sinu teadmised vajavad veel täiendamist.

Loe nooremate järkude peatükid matkamisest veel kord läbi. Kindlasti avastad midagi, mille oled unustanud.

32–44 punkti

Päris üksinda metsa ära mine. Ikka koos kaaslastega. Sa oskad ja tead nii mõndagi, kuid ära ole endas 100% kindel. Toetu kaaslastele ja küsi nende arvamust.

Kasuks tuleb, kui töötad nooremate järkude peatükid matkamisest läbi. Lahenda kindlasti ka ülesandeid. Märksõnaks saagu PRAKTIKA! Mida rohkem end metsa ajad, seda suuremaks paisub sinu teadmistepagas.

13–31 punkti
Opiqu koostajad soovitavad – ära mine üldse metsa. Käi ainult pidulikel üritustel ja laagrites. Metsas eksid sa kindlasti juba esimese puu taga ära!

Seotud sisu

Erikatse "Matkaja"

Erikatse sooritanu:

planeerib endale ühe jõukohase matka arvestades aastaaega, ilmastikku, maastikku ja matka kestust;
oskab valida varustuse (riietus, jalanõud, seljakott, magamisalus ja -kott, toidu valmistamise vahendid ja toit) vastavalt matka kestusele ja iseloomule;
planeerib kaardil (nt topograafiline kaart, Maa-ameti kaart) liikumismarsruudi päevamatkaks;
oskab sidevahendi (telefon, kaasaskantav raadiojaam) abil edastada oma asukoha kasutades aluskaardina Maa-ameti kaarti;
nimetab 3-5 olulisemat nüanssi, mida peab teadma, kui liikuda looduses nii eramaal, riigimetsas kui ka sihtkaitsevööndis;
teab, kust leida infot Maa-ameti kaardirakenduse kohta ning oskab seda kasutades kontrollida, kas konkreetsele alale on kehtivaid liikumispiiranguid;
analüüsib enda matkavarustust (jalanõud, riietus, seljakott, magamiskott ja -alus, toiduvalmistamise vahendid), sh oskab võrrelda enda ja kaaslase/koolitaja varustust tehniliste näitajate poolest;
nimetab kolm näidet viie erineva ohuolukorra ja nende ennetamise kohta matkamisel (matkamine metsas, raiesmikel, rabas, linnas, veekogude ja veerkivinõlvade ületamisel).

Erikatse sooritamise käigus noorkotkas:

osaleb vähemalt ühel Kaitseliidus korraldatud patrull- või luurevõistlusel;
osaleb järgmistel matkadel:
- läbib jalgsi matkates kokku ühepäevaste matkadena 100 km;
- osaleb ööbimisega matkal, kus kogu vajaminev varustus on seljakotis;
- osaleb kas räätsa-, kanuu-, süsta- või jalgrattamatkal;

esitab rühmapealikule kirjaliku kokkuvõtte (esitlus, blogi, video jmt), tuues matkade kohta välja läbitud kilomeetrid, foto, kuupäeva, matka õnnestumised ja õpikohad.

Seotud sisu

Soovitused

Lisainfot võib leida paljudest allikatest, nagu „Eesti looduse õppe- ja matkarajad“, 2005; „Ellujäämine“, 2009; Kolmann, K. „Toimetulek looduses“, 2011.
Loe matkaliikide kirjeldusi matkakorraldusfirmade tutvustuste alt. Vaata selleks näiteks järgnevaid lehti: SeakayakingEstonia; nipernaadi.ee; matkajuht.ee; loodusturism.ee.
Tutvu oma kodukoha matkaradadega, leia kohti eri liiki matkade korraldamiseks. Vaata näiteks järgnevaid lehti: Loodusega koos; Terviserajad.